Jääger-online jahindus foorum

Süvenesin vahepeal seadusesse, ning leidsin oma esimesest postitusest asja mis tegelikult ei ole JOKK.

Kirjutasin et:

"Inspektor küsib - miks sul 2 relva kaasas on?
Kodanik vastab, et jahirelv on kaasas jahipidamiseks (kodanik asub oma jahipiirkonnas, kõik paberid, sh väikeuluki luba korras), teine (enesekaitse relv) on metsas kaasas eesmärgil, et ei julgenud seda autosse valveta jätta.
Autos oli ta kaasas seepärast, et peale jahti oli plaanis otse sõita nt relvameistri juurde, lasketiiru, suvekodusse pikemaks ajaks vms ja bensiini kokkuhoiu mõttes oli mõttekas relv jahile kaasa võtta, mitte peale jahti jälle koju seda relva tooma minna."


Kodanik ütles oma vastuses ilmselgelt, et tal oli relv kaasas selle edasitoimetamise eesmärgil.

Seadus ütleb: Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

Et kõik oleks JOKK, oleks kodanik pidanud ütlema:
See enesekaitse relv oli mul kaasas enesekaitse eesmärgil. Siin kandis on hiljuti karusid nähtud ja mul on 7 lasulise poolautomaadiga oluliselt kindlam tunne siin viibida kui ainult kaheraudsega. Ka see, et poolautomaadis on sees peenikesed haavlid ei muuda asja - paari meetri kauguselt teeb nn pardipauk enesekaitse seisukohalt oma töö ära.

Samas ühe või ka seitsme kontroll-lasu tegemine on täiesti ok. See ei ole relva kasutamine.

Relva kasutamine on seaduse järgi:
Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

jyri kirjutas:

kaliiber kirjutas:Kult, seadus ütleb järgmist:

Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine.


Aivar, kirjutasid et "Seetõttu metsas enese ja vara kaitseks registreeritud relva kaasaskandmine õlal ei tohiks kuidagi relvaseadusega vastuollu minna. Jahiseadusega paraku aga saaks vast veidi nokkida"

Millise jahiseaduse paragrahvi alusel saaks nokkida?

Täiesti õige arusaam kehtivatest "seadustest".Ehk kaitseliidus arvel AK -4 selga,vasika suurune krants kaasa ja metsa "enesekaitset " sooritama-ründavate seapõrsaste või põdrapullide eest-jahiks seda nimetada ei saa,enesekaitseks vabalt ja ka relvakandmine "seadustega" kooskõlas.Kahjuks.

Kaitseliidus on relvakandmise kohta oma seadus ja Jüri poolt kirjeldatu sellga siiski vastuolus.
Minu jutt oli siiski politsei poolt väljastatud relvaloast.

Kult, seadus ütleb järgmist:

Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine.

Jahirelvaks muudab relva justnimelt see, kui ta on sul relvaloal jahirelvana.

Näiteks kui tuiad metsas ringi (ei jälita ulukeid, jahisaaki samuti pole) täiesti registreerimata püssiga, siis sa ei saa karistada mitte salaküttimise vaid ebaseadusliku relva omamise eest. Vähemalt mina olen nii aru saanud, kui keegi oskab viidata seadusepügalale, mis mu arvamuse ümber lükkab, siis palun viidake.

Aivar, kirjutasid et "Seetõttu metsas enese ja vara kaitseks registreeritud relva kaasaskandmine õlal ei tohiks kuidagi relvaseadusega vastuollu minna. Jahiseadusega paraku aga saaks vast veidi nokkida"

Millise jahiseaduse paragrahvi alusel saaks nokkida?

Teoreetiline situatsioon järgmine:

KKI inspektor kuuleb nt pardi-või hanejahi ajal, et kuskilt tuleb kahtlaselt palju pauke kahtlaselt kiiresti, st ilmselt tegu kellegi poolt poolautomaatse relva 2+1 padruni nõude rikkumisega.

Läheb kohale asja uurima ja kohtub metsas (või kodaniku auto juures) kodanikuga kel käes 2 relva.
Üks on vana kahe- või üheraudne, mis loal kirjas jahirelvana ja teine poolautomaat, mille salves nt 7 padrunit (padrunipesa tühi) ja viimase puhul loal kirjas enese ja vara kaitse, jahiotstarve puudub.

Inspektor küsib - miks sul 2 relva kaasas on?

Kodanik vastab, et jahirelv on kaasas jahipidamiseks (kodanik asub oma jahipiirkonnas, kõik paberid, sh väikeuluki luba korras), teine (enesekaitse relv) on metsas kaasas eesmärgil, et ei julgenud seda autosse valveta jätta.
Autos oli ta kaasas seepärast, et peale jahti oli plaanis otse sõita nt relvameistri juurde, lasketiiru, suvekodusse pikemaks ajaks vms ja bensiini kokkuhoiu mõttes oli mõttekas relv jahile kaasa võtta, mitte peale jahti jälle koju seda relva tooma minna.

Inspektor: Aga ma kuulsin kiiresti üksteise järel 7 lasku, need küll su kahe-või üheraudsest tulla ei saanud, järelikult kasutasid ikka teist relva.

Kodanik vastab ühe variantidest:

1. Ma olen viimased 14 aastat tegelenud iga päev 6 tundi oma jahirelva kiiresti ümberlaadimise harjutamisega ja nüüd võib tõesti kõrvalt kuuldes tunduda et lasti poolautomaadist. Inspektor tõestust nõuda ei saa.

2. Minu läheduses oli veel jahimehi kes samal ajal paugutasid, mina nende nägusid ei näinud, nad olid natuke võsa taga. Pärast läksid sinna suunas (viipab käega umbmääraselt paksu metsa suunas).

3. Metsas viibides tekkis järsku kahtlus, et kas ma ikka laadisin enne selle enesekaitse relva tühjaks. Sooritasin igaks juhuks kontroll-lasu ohutus suunas ja ups, näe oligi 1 rauda ununenud. Seejärel mõtlesin, et no rohkem seal kindlasti ei ole ja tegin veel ühe kontroll-lasu ja selgus et krt üks oli ikka veel, peale seda mõtlesin et see oli kindlalt viimane ja tegin veel kontroll-lasu ohutus suunas ja ennäe imet... jne veel mõned korrad. (Pole seadust mis keelaks jahimehel keskmisest rumalam olla, vaja on vaid psühhiaatri hinnangut, et kodanik relvaomanikuna endale ja teistele ohtlik ei ole).

Kas kõik on J.O.K.K., või näeb keegi seaduses mõnd kohta, mis mulle kahe silma vahele jäi?

PS. Relvaseadus sätestab, et relva mis pole jahirelv tuleb kanda avalikus kohas varjatult ja padrunipesas ei tohi olla padrunit (v.a. revolver), salv võib täis olla.

Ei suutnud kuskilt seadusest välja lugeda "avaliku koha" definitsiooni, on ehk keegi seda kuskil trehvanud?
Kas mets on avalik koht või mitte, st kas seal tuleb kanda "pikka" enesekaitse relva varjatult (mida iganes see pika püssi puhul ka tähendada võiks, hõlma all vms)?


NB! Küsimus oli püstitatud puhtalt teoreetilisest huvist. Kuigi ei saa mainimata jätta, et see 2 padrunit mahutava salve seadus, on ... natuke totter. Eriti kui teada veidi selle vastuvõtmise tagamaid 2002 aastal, kus märksõnaks oli soovitusliku iseloomuga eurodirektivist valesti arusaamise ja ülima pugejaliku püüdlikkuse kombinatsioon.

Naine ammu ära harjund selle aroomiga, määrib isegi vahest - pidavat naha pehmeks tegema, kortse vähendama jms.

Ilvesed, hundid, karud ja muud huvilised on teretulnud, mul relvaseadusest hädakaitse asjad suht häste selgeks tehtud omale

See varahommikune idee hakkas meeldima ja augustis saab ka järgi proovitud.

Seoses pesas inimese lõhna ninna saamisega aga sündis uus (vähemalt minu jaoks) äriplaan - huvitav mis oleks kui "lõhnastaks" ennast enne kuhila otsa passima minekut korralikult ära mõnest teisest pesakonnast pärilt isendi nõrekotikeste sisuga.
"Aroom" on piisavalt tugev, nii et idee järgi peaks asi üsna huvitavaks minema...

Kas kellelgi on kogemusi kopra varitsemisel kuhila otsast?

Ise olen varitsuspaiga valikul alati kuhilatest heaga eemale hoidnud, et vältida elukate ärahirmutamist, aga möödunud nädalavahetusel juhtunu pani selle otstarbekuse üle kukalt kratsima.

Nimelt sattusin metsas kolades ühe väga vana ja suure (kõrgus üle 2m, pikkus ca 10m, laius ca 5-6m) kuhila otsas jalga puhkama.
Saabusin suure ragina/kolina/solina saatel ning esimesed 10-15min kui kuhila otsas istusin oli all täielik vaikus.
Aga siis läks elu lahti!
Selgelt oli kuulda kuidas loomad all ringi liikusid, midagi närisid, kaapisid, ennast sügasid ja omavahel nääklesid.
Pakun et all oli ühekorraga tegutsemas vähemalt 4-5 looma.
Nii 20 paiku hakkasid esimesed loomad vette minema - oli kuulda kuidas kehad vette libisesid ning seejärel mullitamist vesilukust. Samas keegi kohe kuhila lähiümbruses pinnale ei tulnud. Ilmselt ujusid vee all veidi kaugemale, ja kuna mul mõlemas suunas oli vaateväli nii 10-15m ainult, siis mina neid ei näinudki.
Alles kui ära minema hakkasin nägin kuidas 1 mööda kraavi kuhila suunas ujus ja pärast ka kuhila kõrval veest välja tuli, ning oksa närima asus.

Ok, kui enamus arvab et ei ole spämm, siis järelikult ei ole selles siin foorumis midagi taunimisväärset.

Ilmselt see on mu isiklik kiiks, et mul on kõige vastu mis vähegi kuskilt otsast spämmi meenutab, tugev allergia.
Sellega seoses on alati kõikide taoliste postituste tegijate ip-aadressid minu isiklikest foorumitest (2tk, väga erialased) koheselt eluaegse bänni saanud.
Minu spämmivastase ristiretke saavutuste hulka kuulub muide ka see, et hiljuti 1 firma kes eraisikute e-mailidele selleks nõusolekut omamata mingeid koolituspakkumisi saatis, sai (minuteada Eestis esimest korda) Andmekaitse Inspektsioonilt reaalse rahalise karistuse.

Aga nagu öeldud, antud juhul - peace

Veider suhtumine...
Kui nii võtta, siis võiks jahifoorumis reklaamida ka näiteks mõni tolmuimejate müüja (enne külaliste kutsumist praadi nautima, on ju vaja elamine ära koristada), telekamüüja (mulle nt meeldib õhtul prae kõrvale telekat vahtida) jne.
Hea tahtmise korral annab iga asja välja vabandada, aga spämm on spämm.

Spämmarid ka siia foorumisse jõudnud. Moderaatorid uuuuuuuuuu...

Gena kirjutas:kasutad seda relva igapäevaselt - ajus-varitsuses. Laskekaugus 50-100, 100-200 v 150-300m
kuidas konkreetne optika hämaras toimib, kauguse regulli kindlasti ei ole, nii, et see on oma oletada? Laskemoon, laed ise v. on kujunend kindel pauk. On mingi moon mis kuidagi ei jookse?
jne.

Päris igapäev jahil ei käi, aga aasta lõikes nii kord nädalas ikka. Kauguse regulli muidugi tal ei ole, puhtalt tunnetuse küsimus, kuipalju üles võtta. Samas kui eriti üle 300m ei lase, siis pole ka see eriti keeruline, ehk siis eksimusi tuleb harva ette.

Hämaras laskmisest. Kui näen palja silmaga, et on mingi tumedam kogu kuskil olemas, aga pole kindel mis loom see on või kas see üldse loom on, siis läbi selle optika näeb siiski ära kelle või millega on tegemist ning vajadusel saab ka ära lasta.
Kindlasti on paremaid, aga hetkel ma ei tunne selle järgi vajadust. Kui kunagi juhtub 1k€ nii üle olema, et sellega kohe mitte midagi targemat teha ei oska, siis ehk ostan uue ja vingema.

Laskemoonast kasutan S&B odavaimat, oli vist nii 21kr/tk, poolmantel. Olen sellega saanud lastud kõik, alates jänesest (jänesel kasutan kokkamiseks nagunii ainult selg + tagajalad ja need jäävad terveks, muu koerale) kuni põdrani.

Tagasilöök pole midagi hullu, suht sama mis 30-06. Muidugi muudab antud püssi puhul asja pehmemaks paks kummipolster kaba tagaosas, ilma selleta oleks ilmselt üsna karm.

Mul seesama komplekt olemas nüüd pea aasta. Relv muidu super, aint päästik tahtis algul meistri poolt veits lihvimist et sujuvam/kergem oleks.
Peal seesama optika mis komplektis oli ja ausaltöeldes olen täiesti rahul. Vb asi selles, et pole paremat saanud, et ei oska tahta.
Aga igaljuhul ajab see siin foorumis laialt levinud soovitus, et optika peab ilmtingimata kallim kui püss olema, mind igakord muigama.

PS. Ka seal nimetatud poes kust komplekti ostsin, soovitasid müüjad optika koheselt vähemalt poole kallima vastu vahetada, argumenteerides seda sellega, et selline odav kährikuteloopimise junn sellisele kaliibrile küll vastu ei pea. Aga näe peab küll. Ka loogiliselt võttes ei paneks ju tuntud ja korralik püssitootja kokku komplekti, mille 1 komponent varsti otsad annab ja seetõttu pikemas perspektiivis püssi kaubamärgi mainet alla kisuks.

Sai eile (pühap) tehtud väike kopratripp oma jahimaadel, eesmärgiga teha päeval põhjalik luure ja õhtul parimasse kohta passima.

Jahilkäigu kirjeldus lühidalt märksõnadega, kronoloogilises järjekorras:

Saabusin esimese koha lähedusse autoga.
Jõeni ca 500m.
Lumi kohati väga sügav.
Umbse 50% sammudest vajusin sisse põlveni või isegi vähem. 30% vajusin sisse munadeni. 20% vajusin sisse vöökohani.
Kõndisin jõejääl (seal kus jää tundus veel turvalise paksusega) ca 5min.
Saabus esimene ujumiskogemus sel aastal, päris sügav koht, jalad põhja ei ulatunud.
Esimene katse jääaugust välja ronida, ebaõnnestumine.
Teine katse, ebaõnnestumine.
Lühike mõttepaus ja siis püssi abivahendina kasutades kolmas katse. Õnnestumine!
Mõttepaus, ilm on soe, päike paistab, külma ei tunne.
Teekonna jätkamine kopraasustuse poole.
Kopra väljaskäimist vähe ja mitte hiljuti, pöördun tagasi.
Jõuan auto juurde.
Telefon on supluse tõttu otsad andnud, auto signapult imekombel töötab.
Riided seljast ja auto peale kuivama, ise alasti autosse ja soojendus põhja.
Ilm on ikka väga soe, kevadine päike kütab täiega ja võtan vahepeal väljas päikest.
Suur haneparv lendab üle, vesistan.
Paari tunni pärast on riided kuivanud ja sõidan teise koprakohta.
Seal teest kraavini ligi km maad.
Lumi veidi õhem kui eelmises kohas.
Umbes 70% sammudest vajun sisse põlvini või vähem, 30% munadeni.
Jõuan kraavi äärde läbimärjana (seekord mitte jõeveest vaid higistamisest).
Koht on kobrastel aktiivses kasutuses ja jään passima.
Paari tunni pärast hakkab väga külm, otsustan ära kannatada, ehk ikka tuleb kober välja.
Kober ei tule välja, mulle jõuab kohale, et kui ma siia veel natukeseks jään, siis ma jäängi siia.
Alustan külmast kangena matka auto suunas.
Auto juurde jõudes on juba päris soe.

Hetkel mõtlen, et tea kas täna kah peaks minema...

"Siinkohal on mõtekas teha lask südamelöögi vahel, vähemalt seda mulle õpetati ja ise praktiseerin seda ka edaspidi."

Mulle jällegi on õpetatud, et lasku ei tohi oodata, st ei tohi mingil juhul mõelda/planeerida et vot nüüd on päästik peaaegu lõpuni vajutatud ja kohe käib pauk... Lask peaks tulema laskjale täiesti ootamatult.

kakuke kirjutas:Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?

Ise olen toonud Egiptusest kui seal puhkama juhtun ja kodused varud otsa on saanud. Seal iga nurgapeal suurtest korvidest müüakse rusikasuuruseid kamakaid.