Jääger-online jahindus foorum

Mõnda aega jah juba kolanud oma Expressiga mööda metsa ja tiiruski lasknud - ei kurda täpsuse üle. Tõsi, päris ühte auku justkui ple jooksma saanud kuuliraudasid, aga pole seda ka omaette eesmärgiks võtnud. Ülemine jookseb hästi ja sellega teen alati esimese lasu. Samas, tiirus laskekatset tehes kasutasin kordamööda mõlemat ja katse tehtud. Sedapsi. Aga uute raudade soetamisega on küll nii, et kui siis tehasest relva numbri järgi, muidu ei sobi. Meie seltsis on kahel - kolmel mehel 94-d ja huvi mõttes proovisime omavahel raudasid vahetada - ei õnnestunud. Kokku sai panna relva, aga lahti ei õnnestunud murda...

Huvitav, kas sellele taimekesele mõnd bioloogilist venlast ei leidu - mõnd putukat-mutukat, või limukat-nälkjat vms? Siis ju kõige lihtsam ja loogilisem oleks tuua selline tegelintski oma "perekonnaga" ja las paljunevad ning priitoitu naudivad. Ise elasin veel kolm aastakest tagasi Viljandimaal, Allaste kandis ja mäletan väga hästi seda hullu taime - Karksi ja Karksi-nuia ümber teda kõvasti oli, eriti kiriku kandis. Võiks ilmselt ka väiksema ala puhul kaaluda kilega katmist. Ja kui seda ala saab, sis tuleks hoida aastakest 1-2 seal all Ma olen üsna kindel, et putkeraisk otsad annab selle töötlemise peale. Mul oli eelmisel suvel tahvel plekki segumasina kõrval maas, et parem toimetada oleks ja seal ei taha mitte üks lible rohtu kasvada käesoleval aastal!

Linde püütakse väga edukalt muide võrkudega; ehk annaks tulemusi ka selle probleemi puhul? On ju hakkidel-varestel oma kindlad lemmikelupaigad ja lennuteed, nii et lausa kogu linna "võrgutada" poleks ju vaja...

Need Mora noad on jah tõeliselt head. Ja neid tehakse ka puust käepidemega (mis paremini käes püsib) ja erineva tera pikkusega - vähemalt Rootsis kohapeal on saada. Mul endal on 3 erinevat ja minuarust väga head. Ühel lasin otsa kuju ümber käiata, et nahastada oleks ohutum...

Hmm, tahaks ka saada selgitust kummipaadi vastunäidustatuse kohta... Just pidasin plaani soetada seks otstarbeks, aga nüüd nagu... mõtleme veel !

Aga mina käisin üleeile ja sain ühe. Jahimõnu jäi küll üürikeseks, sest juba minnes oskas üks ette jääda. Vaatasin auto aknast, et vend ujub ja sain siva püssi laetud + autost välja. Ja põrutasin "0" haavlitega... Jäi maha, kohe. Natu veel köhis ja oligi kõik. Misedasi? Panin liha miskisse marinaadi (tegel't omatehtud tomati-sibula-pipra möks...). Kui kaua peaks hoidma? Kuidas aru saada, et kas vana või noor loom sai lastud?

12000 aastas? Minule igatahes paljuvõitu. Ja ma usun, et reaalse moona kulutamist on võimalik ja mõistlik asendada mistahes abivahenditega. Arvestades seda, et intensiivset jahiaega on vaid pool aastat ja iga päev metsas ei käi, hea kui 2-3 korda nädalas so ~60 päeva aastas. See tähendab, et minu (min!) valmisolek edukaks jahiks maksab iga päeva kohta 200 EEK! + muud kulud... Ei, peab saama vähemaga. Aga see jutt üldse läheb teemast välja ...

Optika täitsa korralik - Optalens'i 1.5-6*42, aga selline asi, et mingi puru on sisse tekkinud?! Justnagu oleks mingitelt pindadelt midagi koorunud vms. Ega otseselt laskmist ei sega - puru ei ole risti peal, vaid "veerandite" sees, aga siiski... Mida teha? Lahti võtta vist pole soovitav, garantiiaeg pealegi ju... Tagasi viia poodi? Kellelgi veel sellist jama on olnud?

Vanaisaga juhtus ammu-ammu... Ega ta jahimees ei olnud, lihtsalt maamees oli. Ja kartulipõld oli tal ka. Aga sead vanad sindrinahad tahtsid vanainimese tööd ja talvist leiba vägisi nahka pista ja muudkui ründasid iga ööse põldu. Vanaisal ei jäänudki muud üle kui hakkas passimas käima. Aga siga on kaval! Ei tulnud! Aga ühel ööl, siis kui vanaisa ambad laiali magas - siis tulid, kambakesi kohe. Vanaisa kuulis läbi une irmsat matsutamist ja muid hääli põllu poolt ja kargas voodist! Ja nii nagu ta oli - pikad valged susped jalas ja muidu puha paljas - rabas kapist püssi ja padruniud ja - õkva põllu poole joostes. Jõudis kohale ja andis kahest rauast - notsu kohe sirakil . Aga vanaisa ei lnud jahimees - mis saab edasi!? Ajas vanaema ka üles ja käratas: "eit, ma lasin sea maha, pane vesi tulele - vaja karva akata võtma!"
Päriselt juhtunud lugu ja muide - pardi haavlitega nr 5-ga lasi!! (nagu hiljem selgus...)

Et kui juba selline foorum, siis lisaks ühe teema…
Kunagi onu õpetas liikuva sihtmärgi (uluki) laskmist. Üritad vedades uluki sihikule (optikasse) saada ja siis hoiad, samal ajal alustades päästmist. Päästmine toimub aga kiirustamata, nii, et lask tuleks „ootamatult“! Olen seda moodust kasutanud ja ega kurta saa. Mõnikord ainult ei ole loomal olnud aega oodata minu ootamatut“ pauku …! On jäänud mõnigi trofee saamata . Sestap olen hakanud mõtlema, et ehk oleks õigem kohe päästa, nii kui loom sihikul ? Tean, et paljud nii teevadki, aga… praaki vist tuleb rohkem?! Mismoodi üks siinne „keskmine eesti jahimees“ teeb?

http://www.loodusheli.ee/ - palju hääli, aga kitse ja talle oma ei leidnud sealt...

Deerhunter kuule, mis polte küll sinu 16 kal jahikas sisaldab? See vana (ütlesid, et vanamees) vist ise naljaviluks, või häda pärast sinna neid juurde kruttin'd-toppin'd? Mul on ka terve pinutäis relvi olnud elus (küll eriti mitte vinte). Ja ma ei tea küll, et peale ühe poldi, mis kaba läbib ja selle "taguotsast" väljub - hoiab lukukoda kabaga ühes - midagi muud seal leiduks?!

Mis polt?! Hakkasin juba mõtlema, et jagangi millest jutt, aga... minu relval - IZ-94 Express on ehitus vist tiba teine? Nagu harilikul lahti murtaval jahipüssil, mitte vindil. Igathes kujutan asja nii ette, et see papper peaks mahtuma raua ja selle alla jääva "puitklotsi" vahele - libistades suunaga piki rauda? On nii?

A mina ei saa ikka aru kuhu see paber peab mahtuma? Kas selle puitosa, mida toetab eeskäsi ja raua vahele? Või...?

Hmm... Ja mina mõtlesin, et selline üksi käimine mingi minu "kiiks" on ja et muidu ikka üks õige eesti jaht seltskonnaga käib. Aga tõepoolest üksinda enam näeb... ja ka saab... tihtipeale. Ja rajaleidja mõtte kohta, et mõnigi kord võiks videokaamera ligi olla - tõesti, olen isegi mõelnud, et kuna suur osa aastast ju jaht "ära nuditud", siis peakski hakkama fotojahti (vms) harrastama! Elamusi saab samamoodi ja mälestused elavad kauem (kaante vahel, või lindil). Kui ainult see varustus nii kallis poleks... Üks sõber muljetas - ainuüksi norm objektiiv maksnud 27 tuhat... Aga pildikast ja muu "kola" juurde, sellele mõeldeski hakkab rahakott armu paluvalt värisema...
Muide, üksi käies on veel üks pluss - ei ole vaja mingit jahi juhatajat , või kuidas teda nimetataksegi - mingi tobedus igatahes!