Jääger-online jahindus foorum

Nende Baofengide ja muude odavate hiinakatega on selline asi, et ostad jaama 40 euro eest, siis saad ka täpselt selles väärtuses asja. Oman nii ise selliseid jaamu kui olen tellinud mitmeid jahikaaslastele. Kvaliteedist niipalju, et sagedused ujuvad, tundlikkused ujuvad (igasugu häired löövad sisse), võimsused ujuvad - ühesõnaga selle raha eest saad asja millega natuke kannatab rääkida aga ..... kõigil minu tuttavatel on nad jäänud selliseks teiseks tagavara jaamaks mida kuskil auto sahtlis hoida ja kui tööjaam saab tühjaks võtad välja või laenad sõbrale. Üks asi on neil tõesti hea - akud peavad autos jõude seistes kaua vastu.

Kas keegi on ka Eesti kaubandusvõrgus kohanud sellist laskestatiivi-alust http://www.mtmcase-gard.com/products/shooting/shooting-rests-psr.html

Kas keegi, kellel see relv Tikka T3 CTR konkreetselt on, jagaks kogemusi. Välismaistes foorumites kiidetakse päästiku süsteemi, kas ka kodumaised kasutajad arvavad sama.
Kas semi-heavy 20" raud on piisavalt stabiilne ka tiirus tõsisemaks laskmiseks (foorumites jagatakse kogemusi tihedusesT 2/3 MOA). Eks laskjast sõltub enamus.
Kas konkreetse toruga suudmekompensaatorit on keegi Eestis kasutanud?
Kas plastikosa "tundub" ka kvaliteetne?
Kas jahitingimustes relv näitab end heast küljest või on puuduseid? Kui keegi soovib diskuteerida eetika teemadel et relva välimus metsa kohta liiga "militaarne" siis ei põlga ka sellesarnaseid arvamusi ära.
Kas .260 REM kaliibri kohta jagaks mõni teadjamees kogemusi - kas eesti 80/20 jaht/tiir tingimustes selline kaliibri valik oleks üldse mõistlik kui ise suuremat sorti laadija mees ei ole.

Palun ärge peksma hakake kui küsimused liiga primitiivsed. Ise kasutan hetkel Sako Hunterit .308 ja tahaks uut huvitavat relva nii tiirus kui peaasjalikult jahis kasutamiseks.

PS. Foorumit - nii seda kui välismaiseid olen lugenud põhjalikult ja nii CTR-i kui .260 kaliibri kohta siin foorumis infot üsna vähe.

See saatja näib olevat seitsme eelprogrammeritud kanaliga sagedusalas 155MHz mis üks Norra/Rootsi jahisagedustest mida võib litsentsivabalt kasutada. Seega esitaeks ei saa seda Eesti jahisagedustele häälestada, teiseks isegi kui ostad 2 tükki, et sõbraga omavahel rääkida on see keelatud.

renemr kirjutas:Tere,
Juba teisel tänavu kütitud põdrapullil imeliku väljanägemise ja olekuga maks.
Värvus tavalisest heledam, struktuur selline pude või sõmer.Loomad ise tugevad ja pealtnäha terved.
Kas tegemist mingi haigusega või siis jooksuajal toimunud hormonaalsete muudatustega?
Võib-olla on keegi, kes varem kokku puutunud ja teab täpsemalt, millega tegu võiks olla?

Puhas kaugele arenenud maksa tsirroos, ehk maksa rakkude kärbumine ja asendumine sidekoega

Sass anna vihje kust kohast tellisid.

Võtan ikkagi julguse viidata ühele oma varasemale kirjutisele siin foorumis:

Mitmed eesti Garmin Astro omanikud ja paljud ka välismaistes foorumites on kurtnud, et aegamisi seadme vastuvõtu tundlikkus väheneb oluliselt ja " koeri enam niikaugelt ei näe" . Põhjus on selles, et tootja tungivalt soovitab mitte kasutada seadet võimsate VHF sagedus alas toimivate raadioseadmete läheduses. Eriti, kui kasutakse Astro tarvis auto katuse või nn. pikendatud antenni. Eesti jahikanalid on just selles sagedusalas ja väga lähestikku Garmini vastuvõtusagedusega ning kui antennid asuvad auto katusel üksteise läheduses, võib seade saada "haiget" tänu tekkivale interferentsile.
Siin leiab viite ka tehase artiklile:
https://support.garmin.com/support/sear ... 0000000%7D

Veel üks koht info hankimiseks:
http://garminastrodog.com/garmin-astro-losing-range/

Autosaatjate võimsus on üldjuhul 25W seega ei ole hea Astro ja Autojaama katuseantenne teineteise läheduses kasutada.

Igaks juhuks veel märgin, et sagedusel 161,475MHz (Jaht 2) on lubatud kasutada seadmeid max võimsusega 5W, seega võimasamad autojaamad rikuvad seadust.
http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=slubas ... dGVudAA%3d

Mitmed eesti Garmin Astro omanikud ja paljud ka välismaistes foorumites on kurtnud, et aegamisi seadme vastuvõtu tundlikkus väheneb oluliselt ja " koeri enam niikaugelt ei näe" . Põhjus on selles, et tootja tungivalt soovitab mitte kasutada seadet võimsate VHF sagedus alas toimivate raadioseadmete läheduses. Eriti, kui kasutakse Astro tarvis auto katuse või nn. pikendatud antenni. Eesti jahikanalid on just selles sagedusalas ja väga lähestikku Garmini vastuvõtusagedusega ning kui antennid asuvad auto katusel üksteise läheduses, võib seade saada "haiget" tänu tekkivale interferentsile.
Siin leiab viite ka tehase artiklile:
https://support.garmin.com/support/sear ... 0000000%7D

Veel üks koht info hankimiseks:
http://garminastrodog.com/garmin-astro-losing-range/

Taanlaste endi arvates kuulutab Norra neile ilmselt sõja, sest vähe sellest et taanlased nad jaglgpalli EM finaalturniirilt kupatasid, tapsid nad ka veel püha põdra.....

Vertex/Yaesu-l on Eestis täitsa olemas oma esindus kus saab kõiki toiminguid teha. Firma nimi Sollyna OÜ ja asukoht Liivalaia 42 keldris vististi.

Täitsa normaalne relv mida olen kasutanud ca 3-4 aastat nii tiirus kui "põllul". Mingeid lagunemise tunnuseid ei ole täheldanud ja kõik töötab suurepäraselt. Koostekvaliteedile pole ka vähimatki ette heita. Kui oled tihe tiirus käia, soovitan osta nn. uue versiooni kus on kasutatavad MAXI 70 tšokid. Varuosade saadavuse kohta ei oska öelda kuna midagi pole vaja läinud.

Pärnus relvaeksamit tehes peab Tahan Relva 6 sisuliselt sõna-sõnalt peas olema. Mingil kummalisel kombel kotitakse Pärnus just sõnastuse ülitäpse teadmisega. Terve mõistus tõrgub seda mõistmast, aga kohaliku Politsei käes on võim, tõde,mõistus ja ülim õigus.

Oma kogemustele toetudes mõõdan alati metssea puhul ahjuprae kõige jämedama tüki temperatuuri ja üldjuhul ei jää mitte 70 kraadiga rahule vaid lausa 80. Ega ma pole muidugi kunagi ka tervet kintsu või poolt rümpa ahju toppinud. Elektriahjus 180-200 kraadiga küpsetades pole küll kunagi seda probleemi olnud, et temperatuur 80-ni ei tõuse ja küpsetamine tuleks liha ärakuivamise tõttu lõpetada. Pole proovi tegematajätmise pärast küll ükski ahjupraad tegemata jäänud.

Preagusel hetkel nõuab seadus muidugi keeritsussi analüüsi tegemist tehisseede meetodil mis on suurusjärgu võrra täpsem kompressooriumi meetodist. Foorumis on kirjeldatud juhuseid, kus kompressoorium ei näidnud, aga tehissede meetod näitas keeritsussi ja see on loomulik kuna täpsuse erinevus on märkimisväärne. Oluline on see, et keeritsussi poolt organismile tekitatav kahju sõltub väga suurel määral parasiitide kogusest, mistõttu liha mis on kompressooriumi meetodil puhtaks kuulutatud peaks suure tõenäosusega olema ohutu. Oluline on seejuures, et proovid võetakse õigest kohast. Tehisseede meetodil sertifitseeritud laboreid on tõesti vähe ja iga põrsa, või kesiku pärast ei hakata pagan teab kuhu sõitma. Minule isiklikult annab kindlust ka vanal s.o. kompressooriumi meetodil tehtud analüüs.

Ja üldse on läinud diskussioon pisut laialivalguvaks ja absoluutseteks tõdedeks. Mina isiklikult ei tee proovimata metsealihast kunagi hakklihatooteid ega šaslõkki. Samuti ei söö pannil praetud süda ega maksa, ehkki maksas ja südames ei ole keeritsussi olemasolu tõenäosus väga suur. See aga ei ole absoluutne tõde. Praadi tehes mõõdan alati, et tüki sisemuses oleks saavutatud 80 kraadine temperatuur. Sügavkülmetamisse ei usu.Head Isu.

Eestis on diagnoositud minu andmeil 3tüüpi keeritsusse:Trichinella Spiralis-Peamiselt kodusigadel ja Trichinella nativa ja Trichinella britovi ulukitel.Minu andmetel on neist külmakartlik ainult kodusigadel esinev Tr. Spiralis. Teised, mis esinevad ulukitel on külmaresistentsed ehk sügavkümikus ei hävine. Ärge eriti lootke metssea sügavkülmetamisele.