Jääger-online jahindus foorum

mõtus kirjutas:Kas koer kes läheb jahikatset sooritama peab samamoodi nagu näituselegi minnes olema kiibistatud või tätoveeritud

Kõik näitustel, katsetel ja võistlustel osalevad koerad peavad olema märgistatud.
Kõik EST registri koerad, kes on sündinud käesoleval sajandil peaksid olema märgistatud juba enne emakodust lahkumist. Aga noh sellega on nagu on...

Anne

metsamoor kirjutas:Kas mõistel "puudulikud põlvnemisdokumendid" on ka ametlik definitsioon või tõlgendab igaüks nii kuidas oskab? Tegelikult on ju võimalik iga asja vaadata erinevatest vaatenurkadest.

Pean häbiga tunnistama, et olin selle õnnetu termini "puudulikud põlvnemisdokumendid" sünni juures ja tean täpselt, mida me tookord mõtlesime. Mõtlesime just seda, mida siinsamas eespool juba öeldud on - need on tõudokumendid, mida Eesti Kennelliit ei tunnusta, s.t. FCI süsteemi välised dokumendid.
Kuna tagantjärele on paraku ilmnenud, et terminit annab mitmeti tõlgendada, siis tuleb asi ilmselt üle vaadata ja teha vajalikud terminoloogilised parandused. Kui aus olla, siis sai parandusettepanekuid tehtud kohe peale määruse väljatulekut. Paraku on need muude - ilmselt olulisemate asjatoimetuste tõttu jäänud seadusandja poolt tähelepanuta.
Aga arutelu näitab, et peame teema uuesti üles võtma.

ubin kirjutas:Mul on Iiri punane setter ilma paberiteta, arvan et vastab tõutunnustele. Kuid kui pesakond jäi registreerimata siis ei ole ju koera vanemad enam tõestatavad (kui DNA-d ei tee).

Kui teie koera vanemad olid tõudokumentidega, siis te ei pea ju arvama, et teie "koer vastab tõutunnustele".
Kui kahtlete (et kas ikka olid need vanemad), siis peaksite küll DNA-testi tegema.

Aga kui võtta tõsiselt sama foorumi teises teemas "...koerad ja raha" toodud väiteid, siis on põhjust iga koerakasvatajat umbusaldada, et kas ta mitte pesakonna vanemate kohta ei luiska. Millest tulenevalt oleks ju alust igalt pesakonna registreerijalt nõuda DNA-testi tulemuste esitamist.

Kuhu me siis lõpuks välja jõuame siin Eesti Vabariigis?

"Puhtatõuline" tähendab seda, et koera mõlemad vanemad on sama tõu puhtatõulised (dokumentidega) esindajad, kuid pesakond on ühel või teisel põhjusel jäetud registreerimata.

"Krantsid" vaieldamatult sellesse kategooriasse ei kuulu ja neile ei saa ka jahipassi teha.

Ongi nii, et "puudulikud paberid" ei ole sama, mis "paberite puudumine"!!
"Puudulike paberite" all mõeldakse tõulisust tõendavaid dokumente, mida Eesti Kennelliit ei tunnusta.

Nõue, et sellised koerad saavad passi ainult jahikatsete alusel, tuleneb asjaolust, et koertenäituste eeskirjade kohaselt ei saa neid näitusele registreerida.

Eesti Jahikoerte Tõuühing teeb erandi ja korraldab jahikoerte erinäitusel 13.mail "puudulike paberitega" koertele eriringi, mille tulemusena saavad need koerad erandkorras passid ka näitusetulemuste põhjal - kasutage võimalust.

NB! Nii nagu ei saa "Paberiteta koerad" näitustele ei saa nad ka katsetest osa võtta.

Puhtatõuliste, kuid tõudokumentideta koerte kohta võite küsida lisainfot aadressil kabliku@hot.ee või telefonil 56 475 310

sergo kirjutas:anne loogika järgi tuleks välja, et ka laikajaht meil ei peaks soositud olema, sest "Saksa kultuuriruum" ja laikad meil alates päält 60-ndaid!

Minu loogika ei puutu üldse asjasse.
Me lihtsalt kuulume sellisesse kliimevöötmesse (mis on ilmselt suures osas mõjutanud ka meie "kultuuriruumi"), kus laikatüüpi koerad kõikse paremini peale lähevad, s.t. "põhjamaa". Ju see "Saksa kultuuriruum" ei olnud ikka meile piisavalt loomupärane, et me sellest nii kergesti lahti lasime. Keegi pole neid laikasid ju meile peale surunud - nad lihtsalt meeldisid eesti mehele=jahimehele kõikse paremini.

Argentiina kultuuriruum, aga jahinduse vaatevinklist hoopis olulisem näitaja - kliimavööde, mis määrab ära populatsioonide eripära - on meist küll nii kauge, et seda me küll vaevalt omaks võtta suudaksime.

Heade soovidega UUDE AASTASSE!

Väike vahemärkus:
Põhjamaised kelgukoerad alaska malamuut, samojeedi koer ja siberi husky ei kuulu Eestis jahipidamises kasutatavate koerte hulka, millest tulenevalt nad ei saa jahikoera passi.

Robi kirjutas:Kas keegi teab palju on Eestis Ida-Siberi laikasid ja kas laikadel on ka oma koduleht. Tõin Soomest töötava ilusa tõulooma ning sooviks peale jahi lasta koeral ka Eestis sugu teha. Ning sooviks osta sama tõugu kutsikat.

Uurisin veidi pabereid:
Eesti Kennelliidu Registrisse on registreeritud ida-siberlasi järgmiselt:
1992 - 7
1993 - 1
1994 - 7
1997 - 1
Paar koera veel näpuotsaga peale, keda pole EKL registrisse kantud, ja ongi kõik.
Ja need kes registreeriti 1992 - 1994 on muidugi juba pensionärid, kui neid üldse enam alles on.
Üks paaritamisealine emane on Eesti Jahikoerte Tõuühingus hingekirjas.

rajaleidja kirjutas:Ehk Anne oskab ka öelda, kus saaks teha laikale jahikatseid. Huvitab just metssiga.

Laikade jahikatsete kohtunikud:

Ilves, Jüri
Järvamaa 73001, Koeru, Eha

Linno, Urmas
Harjumaa76003, Padise vald, Vilivalla küla
Telefon: 56 683 812

Lurich, Elmar
Tartumaa 60201, Kallaste sjk., Haapsipea
Telefon: 7 452 726

Mae, Mart
Järvamaa 73402, Albu
Telefon: 38 37 621, 53 837 321

Orusalu, Heiki
13517 Tallinn, Ehitajate tee 115 - 1
Telefon: 657 8000

Serebrjakov, Viktor
11416 Tallinn, Pallasti 34 - 6
Telefon: 51 30 754, 621 3096

Takis, Agu
Hiiumaa 92202, Nõmme k.
Telefon: 52 32 188

Minu andmetel Eesti seni ainuke metsseapolügon asub Harjumaal Alaveres. Aga Alavere meestelt tuleb küsida, kas neil seal juba ka siga sees on, sest viimase info põhjal oli karu aeda tulnud ja sea ära söönud.
Kui aed hetkel ei tööta, siis jääb piiramatu võimalus teha jahikatset jahipidamise käigus - valige eeltoodud nimekirjast kohtunik, helistage ja leppige katse toimumise osas kokku.

Loodan, et ida-siberlaste omanikud ka reageerivad, aga minu teada on neid koeri Eestis kahekäesõrmedel võimalik kokku lugeda - üritan paari päevaga täpsustada. Ja aktsepteeritavate tõupaberitega mõned üksikud.
Mingit paljundamistegevust nii napi materjaliga vaevalt toimub - vähemasti puudub selle kohta ametlik info.
Laikade tõuühingul pidi olema koduleht loomisel - pole veel näinud, aga ei usu, et ida-siberlastest seal veel midagi lugeda on - seal ikka lääne-siberlased ja vene-eurooplased.

Kontaktandmed "Jahikoera Passi" saamiseks:

Jahikoerapasse väljastab Eesti Jahikoerte Tõuühingu passiregister.
Infotelefonid: 56 475 310, 79 95 391
Postiaadress: 63309 Põlva sjk., Mammaste, Põlva Jahiselts

pirtspek kirjutas:Kas keegi oskab öelda, kus/kes korraldaks jahikatseid eesti hagijatele? Lühikirjeldus katse kohta oleks ka teretulnud.

Eesti hagijate tööoskusi hindavad järgmised kohtunikud:

Ilves, Jüri Järvamaa 73001, Koeru, Eha

Mae, Mart Järvamaa 73402, Albu
Telefon: 38 37 621, 53 837 321

Orusalu, Heiki 13517 Tallinn, Ehitajate tee 115 - 1
Telefon: 657 8000

Peil, Roman 50416 Tartu, Linnu 9
Telefon: 7 380 956, 55 680 132

Serebrjakov, Viktor 11416 Tallinn, Pallasti 34 - 6
Telefon: 51 30 754, 621 3096

jahipidamisõiguse saavad, tuleneb aga Eesti jahipidamistraditsioonidest.
Traditsioonidest,mida meil pole.Eesti mehe jahipidamistraditsioon on salaküttimine,kas siis kuninga või mõisa maa peal.


No jah! Ma ei mõelnudki nii iidseid traditsioone, vaid ikka viimase aja omi - neid, mida ise kujundame. Kelle teise, kui meie endi teha on, mismoodi me oma asju ajame. Ja eestlane on oma olemuselt ikkagi külmavereline,tagasihoidlik ja rahumeelne. Ning igasugused verdnõretavad tegevusvormid ning -valdkonnad pole talle iseloomulikud (tahaks nii uskuda). Kui kujundame uusi traditsiooni, siis ikka selliseid, millel mingisugusedki juurekarvad Eestimaa mullas. Minu teada pole meil aegade algusest peale olnud ei koeravõitlusi ega ratsajahti. Kummbki polnud arvatavasti pop ka baltisakslaste hulgas, kelle järgi me suures osas oma tegevusmalli oleme kujundanud.
Nii et igasugused eksootilised koeratõud jäägu huviliste eralõbuks.
See, et kõiksugu põnevaid asju (koeratõguge) maailmas olemas on, ei tähenda, et Eestis nad kõik ka praktikas ära peaks proovima.

Koeratõugude kasutusviis on paika pandud tõuaretuse käigus, s.t.iga tõug liigitatakse just sellesse töögruppi, milleks ta aretatud on. Mis muidugi ei tähenda, et jahikoeraks aretatud tõugu koeri ei saaks kodus sohva peal pidada - see rohkem nagu koeraomaniku otsustada.
See, millised koerad Eestis jahipidamisõiguse saavad, tuleneb aga Eesti jahipidamistraditsioonidest. Kui argentiina dogi on aretatud jahipidamiseks Argentiina jahipidamistavade järgi, siis eks Argentiinas teda kasutada võibki. Lääne-Euroopas näiteks ei peeta midagi laikadest. Eestis argentiinole omast jahipidamisstiili ei ole, nii nagu ei korraldata meil ju ka härjavõitlusi või mida iganes.
Ja uskuge, kui lubaksime, siis oleksid loomakaitsjad varsti meil kukil.
Niigi kimbutavad - ei taha lubada koertele jahikatseid korraldada, nii et meie mehed peavad käima piiri taga koertega võistlemas.
Ja põhimõtteliselt on ju Eesti nii tilluke, et kas ikka mahutab igasuguseid eksootilisi tegijaid.
Mis puutub võitluskoerte lubamisse-keelamisse, siis see on riigi arengu küsimus. Ja Eesti on nii liberaalne riik, et vaevalt siin midagi keelatakse.

...ja siis me imestame ning kurdame, et meie noorsugu on loodusest võõrdunud - ei tee põdra ja lehma vahel vahet varsast ja vasikast rääkimata...

Kas tõesti on nii raske taluda meie vanemaid vendi - metsloomi enda kõrval?

Kui teie külalisel on kaasas laps, kes alailma jonnib ja pahandust teeb, kas kupatate ta tuldud teed tagasi või miskit veel hullemat?

...Ja elektrijuhtmed näritakse pigem läbi ikka hiirte ja rottide poolt, keda need kirutud tuhkrud murravad...

Emakese LOODUSE kingitusi sallimatult eemale tõrjudes kihutame ju vastu iseendi hukule.