Jääger-online jahindus foorum

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=14071131

See näitab väga ilmekalt sotside tegelikke plaane: inimestel vabadusi kärpida.

Mitte mingil juhul pole seda vaja, et Eesti muutuks Inglismaa sarnaseks (palju kõrgeid makse, bürokraatiat ja vähe vabadusi)

2007 mingem kõik valima.

Noh, USA jahimeeste muljetest lähtudes võib maa pealt varitsusest küll 5 meetri peale sattuda.

Kõrgistme kohta ei oska öelda, kuid nagu ma aru saan, siis jahis üle oma võimete ei lasta.

Asjast huvitatule foorum:
http://www.bowsite.com/bowsite/tf/lw/threadsx2.cfm

Ja kauguste teema:
http://www.bowsite.com/bowsite/tf/lw/th ... CATEGORY=9

http://www.bowsite.com/bowsite/tf/lw/th ... CATEGORY=1

Vibujahi loa jaoks A tunnistuse laskmine on umbes sama mõttekas, nagu see, kui juhiloa kättesaamiseks peaks sõitma vähemalt 110 km/h keskmise kiirusega läbi mõne ralliraja Lõuna-Eesti kruusateedel.

Pole seal mingit A-klassi vaja. (Minu teada on maastikulaskmisel hoopiski märgid kuni 63 meetri kaugusel ehk umbes 3-4 korda kaugemal, kui on jahikaugused)

Looma tapmiseks piisab täiesti, kui 5-20 meetri pealt tabada noolega südant või kopse.

Siin on mõned päris mõnusad "faktid" ja muud pooltõed läbi käinud.

Mis puutub vibu kaalu, siis jahil käia lubatakse enamustes USA osariikides ja ka Soomes minu teada alates 40 naelase tõmbetugevusega vibuga. See on kusagil 18,5 kg.
Noolteks ei ole mitte midagi ebatavalist. Nooled on üldjuhul natuke raskemad, umbes 9-10 graini noole kaalu tõmbetugevuse 1 naela kohta. Otsteks täiesti tavalised lõikurotsad.

Põdrajahis nõutakse osades osariikides ka vähemalt 50 naelast(22,5kg) vibu, kuid siis on tavaliselt väiksemad loomad lubatud ikkagi vähemalt 40 naelasest lasta.

Ja need 40 ning 50 naela algpiir kehtivad juba primitiivvibu puhul. Selle jaoks ei pea olema mingit plokkvibu.

Niikuinii on lisaks tõmbetugevusele jahis täpselt sama tähtsad veel see, et nooleots oleks terav nagu habemenuga, et nool lendaks hästi (ei liputaks saba - vale jäikus) ja et nool tabaks õigesse kohta.

Kui nool sobib vibuga kokku, ots hästi teritatud ja tabab elutähtsatesse organitesse, lastakse tihti isegi 40 naelase pikkvibuga metskitsest 15m pealt läbi.


Vajalikud laskmisoskused. USA vibujahimeeste käest küsides, vastaksid nad, et jahil käimiseks peaks laskmisoskus olema piisav, et esimese lasuga tabada pirukaalust (u. 20 cm ketas) ja umbes 9 korda 10-st.
See kaugus, millelt suudad seda teha, ongi sinu maksimum laskekaugus, mida pole mõtet jahis ületada. Enamikel tavalise vibuga laskjatest (ilma sihikuteta) on see kusagil 20 meetri peal.


See seab salakütikartuse kah üsna jaburasse valgusesse. Missugune liha peal väljas olev salakütt viitsiks ja suudaks loomale 20 meetri lähedusele saada?

Ernie kirjutas:2. Kas keegi oskab hinnata komplekti USA'st tellimise võimalikkust? Ikkagi relva osa... tõenäoliselt eksisteerivad piirangud nii siin, kui sealpool.

Relvaseaduse paragrahv 21 punkt 1. Tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa ja revolvritrummel, samuti nende toorikud, kui neid saab lõpuni viimistleda üldkasutatvate tööriistadega.

Punkt 2. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

Ehk ühesõnaga lase käia. USAs osad poed ei pruugi saata, kuna ei tea kohalikke seadusi, kuid mõni võib saata.

Tere,
Endal ühtegi tulirelva pole, kuid viimasel ajal olen õhupüssist ajaviiteks lasknud, tekkis mõte proovida ka tulirelvi.

Mind huvitaks, kas kusagil Kesk-Eesti ümbruskonnas on mõni lasketiir, kus saaks ka relvi laenutada?

Vanust on 17 aastat, nii et oma relva võimalust veel pole.
Ainus kogemus tulirelvast laskmisel on olnud paar pauku 9mm püstolist õhku. Seevastu olen relvi (püstoleid) saanud natuke lammutada-kokku panna ning seetõttu on ka põhilised ohutusnõuded ja relvaga ümberkäimise reeglid pähe raiutud.


Martin Lints,
Türi