Jääger-online jahindus foorum

UM595. Setupi peale lükates punast tulukest vilgutab (liikumise peale). ON-reziimi pannes teeb ka oma vilkumised ca 10 sek jooksul ära. Aga sisemise displei peal kogu aeg vaikus, ekraan must. Seda nii akult, patareidelt kui ka arvuti küljes. Kontrollin mälukaarti, pilte ka ei ole.

Millest alustada? Prooviks ekraani vahetada?
Kõik soovitused on teretulnud.

Ei saa mitte vaiki olla veel ühest ametliku asjaajamisega kaasnevast jaburusest. Nimetet teabenõudele antud vastus on KKI dokumendiregistris muidugi AK piiranguga ehk siis mõeldud vaid küsijale.

Nii me siis läbi foorumi tänu akf-le KKI seisukohtadest justkui teame, kuigi ei tohiks teada kuni aastani 2025. IMHO on ka piirangu alus suht suvaline (teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni).

Kui akf renemr võtaks vaevaks ja läkitaks KKI vastuse nt EJS-le ja paluks neil selle sisu uudisena edastada, oleks sellest paljudele abi.

Lisaks fakt,et tegemist on KKI peadirektori kirjas väljendatud seisukohtadega. Õiguslikult kanguselt asub teabenõude vastuses antud info kuskil ... noh ütleme et mitte tipus.
Kui samas teemas peaks mõni päev ilmutuma ringkonnakohtu või riigikohtu lahend, mis on erinev kõnealusest maakohtu seisukohast, siis ei makse herr Avarsalu tõde suurt midagi.

Nimekaimuga (kohtulahendis on isikukood näha).

Siin varem jutuks olnud juhtum sai lahenduse.
https://parnu.postimees.ee/6862292/hund ... onile-alla

Kuna Riigikohus asja menetlusse ei võtnud, jääb jõusse see otsus:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =257614919

Kohtu argumentatsioon võib jahimehele kohati üsna jahi- ja eluvõõras tunduda, kuid otsus tasub siiski lugemist, et teaks edaspidises elus mõne nüansiga arvestada.

Vana hea juura
OK, kohus käsitleb kenasti suuruluki haavamise ära, kuid mida teeksime väikeuluki puhul?
Kas siis haavatud rebane ilma märketa loal ei olegi haavatud ja humaanselt lõpetamist vajav uluk?
Või on keegi meist teinud märkeid ka väikeulukiloale nt peale kopra pihta tulistamist ja tal kohe mitte sabast kinni saades

https://www.postimees.ee/6840489/turi-l ... kaks-potra

Kella 17.45 paiku juhtus Türi vallas Rapla-Türi teel Kolu lähedal kaks liiklusõnnetust. Türi poole liikunud sõiduautole jooksis ette kaks põtra, neist üks, vasikas, sai masinalt ka löögi.
Ilmselt hakkas põdrapull oma vasikat otsima ja jooksis umbes 10 minutit hiljem ette Rapla poolt tulnud veokile. Kuigi veoauto juht ütles, et talle anti raadiosaatja teel teada esimesest õnnetusest ja ta võttis oma masina hoogu oluliselt väiksemaks, hüppas pull nii ootamatult teele, et kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.
Mõlemad loomad hukkusid. Kuigi masinad said kahjustada, jäid inimesed terveks. Õnnetuse hetkel oli sõiduautos kaks meest, veokis oli vaid juht. Jahimehed viisid hukkunud põdrad minema.

Sobiks ka teemasse "Ulukid ja nende omapärane käitumine".
See iseenesest loomade jaoks traagiline lugu tekitab muhelust ajakirjanduse suunas, mis avab lugejatele uusi aspekte põdrapullide vanemlikust käitumisest.

Uuring: hanede heidutamine vähendab põllukahjusid, surmav heidutus on veidi tõhusam
Haneliste heidutusjahi uuringust selgus, et hanede heidutamine aitab vähendada nende arvukust põldudel ja kahjusid põllupidajatele. Seejuures pole suurt erinevust, millisel viisil hanesid heidutatakse.
Loe lähemalt: https://maaelu.postimees.ee/6828622/uur ... di-tohusam

Tuleb kihk (vabalt) tsiteerida kunagist Debelaki libauudist:
Rühm Mongoolia, USA, Jeemeni ja Kiribati teadlasi tegid peale pikaajalisi katseid kindlaks, et kui hobune jookseb, siis teeb ta kappadi-kappadi.

Tagasi teemasse.

Isa-poeg Eimar ja Taimo Põesaste vaidlustasid advokaadibüroo Küllike Namm vahendusel keskkonnainspektsiooni neile määratud 600 euro suuruse trahvi keelatud ajal ja loata jahipidamise ehk maakeeli salaküttimise eest. Lisaks peavad isa ja poeg tasuma ekspertiisitasu 3247 eurot.

Tallinna loomaaias tehtud DNA-ekspertiis tuvastas, et mullu 6. märtsil Haljala vallas Vidriku külas ebaseaduslikult kütitud põdrapulli ja -lehma liha on identne lihaga, mida Põesasted samal päeval konservitootmisse viisid. Ka tuvastas ekspertiis, et ühest Põesaste sõidukist leitud verejäljed ja karvad kuuluvad salakütitud põtradele.

Põesasted kasutasid kohtus oma õigust ja keeldusid ütlusi andmast. Kohtunik Tiit Kullerkupp küsis, kas keeldutakse vastamast ka liha käitlemist puudutavatele küsimustele. Mõlemad keeldusid.

Kohtus Põesasteid kaitsev vandeadvokaat Epp Landberg märkis, et keskkonnainspektsiooni korraldatud väärteomenetluses on juttu liha käitlemisest, kuid mitte sellest, kes põdrad küttis. Landberg viitas asjaolule, et Põesastete käest polnud isegi küsitud, kus nad olid mullu 6. märtsil.

Samuti viitas kaitsja mitmetele menetluslikele ja vormilistele puudustele. Näiteks oli DNA-ekspertiis tellitud Tallinna loomaaiast, millel ei ole akrediteeringut ehk riiklikku tunnustust ekspertiiside tegemiseks.

Keskkonnainspektsiooni esindanud õigusosakonna juhataja Väino Vaidla selgitas, et ei Eesti kohtuekspertiisi instituut ega teised akrediteeritud riigiasutused ei tee jahiulukite ekspertiise.

Osaliselt nõustus Vaidla kaitsja viidatud menetluslikele rikkumistele, kuid need ei olnud tema hinnangul nii olulised, et kogutud tõendid muutuksid kohtukõlbmatuks.

Kaitsja palus kohtult keskkonnainspektsiooni otsuse tühistada ja menetluse käigus tehtud ekspertiisi kulud jätta riigi kanda.

Keskkonnainspektsiooni esindaja palus jätta otsuse muutmata. Ta viitas kogutud kaudsetele tõenditele ja sellele, et kohus teeb otsuse siseveendumusele tuginedes.

Samuti viitas keskkonnainspektsiooni esindaja seadusest tulenevale võimalusele, et kui ebaseaduslik küttimine ei leidnud piisavalt tõendamist, võib kohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, sest Põesasted on rikkunud ka jahisaaduste käitlemist puudutavaid seadusesätteid. Kaitsja sellega ei nõustunud. Mõlemad pooled viitasid oma kõnes riigikohtu lahenditele.

Keskkonnainspektsiooni hinnangul on salaküttimisega loodusele tekitatud kahju suurus 1600 eurot. Inspektsioon tegi menetluse käigus Põesastetele ettepaneku see vabatahtlikult hüvitada, kuid sai eitava vastuse.

Kohtunik Tiit Kullerkupp teeb otsuse teatavaks 9. mail.

https://virumaateataja.postimees.ee/657 ... ohtuotsust

Lugu sai alguse eelmise aasta 6. märtsil, mil kaks metssealuures olnud jahimeest leidsid Haljala vallas Vidriku külas kaks põdrakorjust. Põtru aga võib küttida ajavahemikul 15. septembrist 15. detsembrini. Üks korjuste leidjatest, Valdo, kes on jahimees olnud üle poole sajandi, tunnistas kohtus, et nägi sellist pilti esimest korda. Kui jahimehed võtavad kütitud põdral kohapeal sisikonna välja ja viivad seejärel looma töötlemispaika, siis salakütid olid põtrade küljest lõiganud ära paremad palad ja jätnud korjused vedelema.

Juhtunust teatati jahiühistu Ranna juhatuse liikmele Tanelile, kes omakorda teavitas keskkonnainspektsiooni, andes ametkonnale korjuste koordinaadid. Tanel rääkis eile kohtus, et kuna tegemist oli ühe koledama asjaga, mis nähtud, otsustas jahiühistu juhatus panna välja 2000 euro suuruse preemia sellele, kelle antud info viib salaküti või salaküttideni. Ja peagi sai ta telefonikõne. Helistajaks oli naine, kes väitis, et teab, kus põtrade liha on. Tanel andis helistaja numbri kriminaalpolitseinik Margus Kotterile.

Tunnistaja Külli rääkis kohtus, et tegeleb lihakonservide valmistamisega. Tavaliselt teeb ta neid sealihast, aga toorainet toovad ka jahimehed. Mullu 6. märtsil, mil salakütid kaks põtra tapsid, helistas talle tundmatu mees ja rääkis, et üks põder oli sõiduki alla jäänud ja uluki lihast oleks vaja konserve teha. Põdraliha tõid konservide tegemiseks kaks meest. Külli sõnul oli see väga värske.

Samas talle tundus, et ühe põdra kohta on seda nagu liiga palju. Aga see asjaolu naise sõnul teda ei häirinud. Küll aga tekkis tal kahtlus, kui ämm talle helistas ja viitas Virumaa Teatajas ilmunud loole, mis jutustas võikast veretööst metsas. Samuti oli loos juttu preemiast, mis oli lubatud salaküttide tabamiseni viiva info eest.

Külli guugeldas talle helistanud mehe telefoninumbrit ja avastas sel moel isa-poja Põesaste. Nemad olidki tema juurde liha toonud. Kõnemaneerist lähtudes arvas Külli, et talle oli helistanud isa ehk Eimar Põesaste. Ka leidis naine internetiavarustest Õhtulehes ilmunud ja salaküttimisest pajatanud loo, kus üks Põesastetest oli ähvardanud, et metsas võib eksinud kuul ükskõik keda tabada.

Välja pandud preemia ajendaski Külli sõnul teda helistama jahiseltsi juhatuse liikmele. Hiljem võttis temaga ühendust juba politseinik, kes käskis teada anda, kui tellija tuleb konservidele järele.

Külli sõnul tegi ta, mis kästud, ja pärast konservidele järeletuleku aja teatamist politseile saabusid tema juurde keskkonnainspektsiooni töötajad. Kui Põesasted olid konservid naise sõnul halli džiibi peale laadinud ja hakanud ära sõitma, peatasid keskkonnainspektsiooni ametnikud sõiduki.

Kohtus Põesasteid kaitsev vandeadvokaat Epp Landberg advokaadibüroost Küllike Namm põmmutas keskkonnainspektsiooni korraldatud uurimise piltlikult öeldes sõelapõhjaks.

Näiteks nähtub kaitsja hinnangul keskkonnainspektsiooni kogutud tõenditest, kes metsloomaliha käitles, kuid mitte see, kes põtradele jahti pidas. Ametkonna tellitud ekspertiisid ei ole Landbergi sõnul pädevad, sest pole tellitud Eesti kohtuekspertiisi instituudist.

Põesaste sõiduki läbiotsimist pidas kaitsja seadusevastaseks, sest selleks puudus kohtu luba. Seda möönis ka keskkonnainspektsiooni esindaja, selgitades, et tegemist oli vaatlusega, mis ekslikult vormistati läbiotsimisprotokolliks.

Samuti esitas vandeadvokaat kohtule perearsti tõendi, mille järgi oli Eimar Põesaste eelmise aasta 2. veebruarist kuni 1. juunini haiguslehel. Sellest peaks kaitsja hinnangul nähtuma, et tema tervislik seisund ei võimaldanud märtsis jahipidamist.

Kohtuistung jätkub järgmisel teisipäeval.

Isendiks HC550g. Postkastiks gmail.
Varasemalt Tele2-ga MMS saatmine toimis, kuid otsustasin Telia Simpeli peale üle minna ja nüüd ei leia sobivaid seadeid.
MMS sektsiooni lülitan ju ON-i ja SMTP sektsiooni OFF-i peale?
Ja kuidas täidan MMS sektsioonis järgnevad lahtrid:

Gprs setting

APN ...
Account ...
Password ...

Server Setting

MMSC ...
IP ...
Port ...

Tänud!

aadu:
Mul juba kangastus muidu situatsioon saunas, kui laval on relva tegelik omanik koos jahijuhatajaga eelnevalt mõnd kena kesvamärjukest nõksa sobimatult korralikule relvaomanikule konsumeerinud. Jahijuhataja on loomulikult unustanud ka jahi ära lõpetada, va raibe.

rixa:
Õhtul saunas võtmise ajal on jahijuhataja küll ise süüdi, kui jahti ära lõpetanud pole selleks ajaks.

Minu kaks senti. Ärge võtke palun tähenärimisena, kuid riivab silma, kui mõistetega liig vabalt ümber käiakse. Ja seda mitte ainult ülalviidatud postitustes. Nimelt ei kirjelda seadusandlus, millal või kuidas jaht lõpetatakse. Kas teeb seda jahijuhataja raadiojaama kaudu, igal osalejal kätt surudes ja päeva eest tänades või puhub mõni oskaja jahisarvel vastavat lugu, nii et see üle jahipiirkonna kajab - variante leiab kümneid ja ühegi kohta ei ütle seadus, et see oleks vale.

Tervest mõistusest lähtuvalt olen ise vahel kasutanud lihtsaimat - märgin kellaaja jahinimekirjale, kuigi ka see pole kohustuslik.

Mis kehtib vaieldavas situatsioonis? Jahijuhataja sõna. Kui nt KKI ametnik küsib, kas jaht käib (või väidab, et jaht käib), ja kui jahijuhataja ütleb et ei käi, siis nii on. Jahijuhataja ei pea seda mingi paberiga isegi kinnitama, sest jahi lõpetamise vormistamine on reguleerimata.

PS Tegu on minu arvamuse, mitte lõpliku tõega.

Keskkonnaministeerium on uue jahiseaduse KKK-de all vastanud nüüdseks ka selle teema küsimustele: http://www.envir.ee/1198216

Uut (küll veel mittekehtivat) jahiseadust uurides tekkis paar küsimust.
Nimelt § 40 lõige 4: Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui kümme päeva.

Kas võib nii aru saada, et:
Maaomanik võib nõuda lubade väljastamist määramata arvule isikutele (muidugi peab neil olema jahitunnistus)?
Jahipiirkonna kasutaja (jahiselts) vehib lube välja kirjutada, omamata isegi õigust blankettide maksumust tagasi küsida?
Ka juriidilisest isikust maaomanik võib määrata isikud, kellele jahiselts peab tasuta lube jagama?
Maaomanikul on õigus jahilubade väljastamist nõuda ka juhul, kui ta on oma maal jahiseltsi jaoks jahipidamise keelanud?

Ning koos §25`ga:
Kas ka maaomanik (olles saanud oma kinnistule väikeulukijahiks jahiloa) võib väljuda oma kinnistu piirest nt relva ja koeraga muudele jahipiirkonna maadele, viidates sellele, et ta jälitab jahipidamise käigus haavatud looma?

Loodan, et eelnev ei tundu tähenärimisena ja seadusttundvad foorumlased viitsivad kommenteerida. Vaatan asjadele jahiseltsi seisukohast, kellele tundub tekkivat tänamatut paberitööd ning võimalikku segadust jahijärelevalvega. Tahaksime ju kõik selgust, kes ja milliste õigustega jahipiirkonnas ringi liigub.

Ida-Viru jutt täiesti tõene ja EJS juhatuse koosoleku protokollis ka kenasti kirjas:
6. Muud küsimused ja informatsioon.
Tegevjuht Tõnis Korts annab lühikese ülevaate Voore kokkutuleku toimumise kohta.
Laupäeval kell 13.00 on kavas traditsiooniline juhatuse esindajate ja jahimeeste vestlusring, teemaks EJS arengukava ja tulevikuvisioon. President palub juhatuse liikmetel võimalusel vestlusringis kindlasti osaleda. Kokkutuleku avab asepresident Priit Piilmann.

Otsus: Võtta informatsioon Voore kokkutuleku kohta teadmiseks. 2013.a. kokkutuleku toimumise koht on Ida-Virumaal ja seda juhul, kui pakutavad tingimused on vastuvõetavad ning selle korraldab EJS. Koha ja aja täpsustamist koordineerivad juhatuse liige Lembit Kaljuvee ja tegevjuht Tõnis Korts.