Jääger-online jahindus foorum

Teist nädalavahetust juba räätsadega metsas käinud ja ilma enam minna ei tahaks:) Läksin ka läbi võsastunud metsa (õnneks enamus võsast on lumealla jäänud) ja probleeme ei olnud. Ühes kohas küll vajusin läbi, lumeall oli mingi põõsas, aga natuke ukerdamist ja edasi. Peale 3h kolamist oli veel täitsa mõnus olla. Koeral oli aga selline nägu, et kas selga ei tahaks võtta Kellel võimalus siis ostke kindlasti ja sellised, millel rihmasid lihtne kinnitada, pingutada ja ära võtta.

Kahjuks see teema käis ka minu koerast üle. Samuti ei söönud midagi ja oksendas ning peale jõule mu Bernikas suri. Käisime ka arstil ja andsime ravimeid, algul läks paremaks ja kolme päevaga oli valmis. Sama juttu kuulsin ka Jõhvi töökaaslaselt, kelle taks samamoodi hiljuti suri. Põhjuseks ikka äge neerupuudulikus. Väga nakkav see haigus ei ole, mul on jahikoer ka, kellega aktiivselt metsas käin, temal pole häda midagi. Ka ei mürgita meie jahiühistu ei rebaseid ega hunte(hunte meie jahimaal pole), ilmselt ei tee seda ka teised Eesti jahiühistud, seega mürgitamisega tegemist pole. Ka naabritega saame normaalselt läbi. Ühesõnaga, üks kummaline haigus.
Võib ju olla, et selliseid juhtumeid koertega on ka ennem olnud, aga nüüd kotkaste valguses liigub internetis info kiiresti ja jääb tunne, et tegemist mingi hullu taudiga.

Vot ei ole kindel, et õieti puhun, proovisin seda näidisklipi heli teha. Sestap küsingi, et kuidas õige käib. Kui kõvemini puhuda siis kriiskab tõesti peenemalt, kuid natuke liiga valjult tundub. Täna oli ka tuulevaikne, kas oleks pidanud millegiga summutama või peaks pillitama tuulisema ilmaga? Jorr, äkki annad veel mõned head soovitused?

Mul Mardilt ostetud jänese hädakisa vile ja kui kuulan seda Trapperi näidist (http://www.trapper.ee/webshop/product.p ... &keywords=) siis minu oma teeb sutsu jämedamat häält. Täna proovisin ka rebase peal (ca 400m), aga see pistis vile peale hoopis metsapoole punuma??? Ei tea kas oli liiga väike reps selle jämeda häälega jänese jaoks
Mart, kas sinu vile näidist oleks ka võimalik kuulata?

Lahemaa looduskeskuses esineb Nikolai Laanetu

Neljapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 esineb Lahemaa looduskeskuses poolveelise eluviisiga imetajate ja ebapärlikarbi ekspert Nikolai Laanetu. Loodusõhtu teemaks on „Lahemaa jõgede veeloomastik ja veekogude looduslähedase korrastamise võimalused.“

Zooloog Nikolai Laanetu töötab praegusel hetkel Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses spetsialist-jahimaakorraldajana. Alates 1991. aastast on ta teostanud ebapärlikarbi seiret Eestis ning omab head ülevaadet Eesti jõgedel toimuva kohta. Pikaajalised kogemused on teinud temast ka ühe parima poolveeliste imetajate spetsialisti Eestis.

Loodusõhtul tuleb juttu Lahemaa vooluveekogude ökoloogilisest seisundist ning veeloomastiku levikust, arvukusest ja bioloogiast. Eesti tüüpilisteks poolveelisteks imetajateks on kobras, saarmas, mink ja ondatra. Põhjalikumalt tuleb käsitlemisele, kuidas võib kobraste arvukuse tõus jõgede ökosüsteemile mõjuda. Milline on kobraste elutegevusest tulenev kasu keskkonnale ning kes jäävad kannatajaks? Millised tegurid võivad veel jõgede elustikule kahjulikku mõju avaldada ning kuidas saab inimene tekkinud olukorda parandada? Arutame, mil viisil on võimalik aastatetagust elustikule soodsat olukorda Lahemaa jõgedel taastada. Millised on jõgede looduslähedase korrastamise printsiibid ning milliseid vahendeid selleks kasutada?

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta. Oodatud on kõik huvilised ning eelnev registreerimine pole vajalik. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on 2,5 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks on riikliku looduskaitsekeskuse Järva - Lääne-Viru regiooni kontori suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Riina Kotter
loodushariduse spetsialist
LKK Järva - Lääne-Viru regioon
Tel. 32 95 550
riina.kotter@lk.ee

Uue kaameraga kummaline lugu, juba kaks nädalat katsetan aga ühtegi pilti pole saanud (peale enda molu ). Muidu jälgi oli, aga peale kaamerat vaikus maal. Haiseb teine muidugi plastmassi järele, ei tea kas see algul häirib ja loomad ei tule ligi? Kuid eks sead on viljas ja äkki ka selles küsimus. Aga aparaat on huvitav ja algul on ikka päris põnev vaatama minna, et kas näkkas midagi või ei! Selle raha eest on ikka põnevust palju!

Mul pasta kahel söödal ja mõlemas kohas läks asi kiirelt kaubaks. Tegin ka uue söödaplatsi ja peale pasta panemist olid kolme päeva pärast sead kohal! Kuid paar jahikaaslast tellisid ka ja nemad kurdavad, et siga seda "möksi" ei taha!? Kahtlustavad, et ma mingi reklaamiagent olen Aga Jorril vist õigus, et mõnes kohas saavad nad selle aine mujalt kätte ja siis ei tunne huvi.

[quote="andrus"]Ma olen siiski suutnud kakluse lahutada sedasi,et mõlemil kratist kinni,jalad maast lahti"
No Bernika jalgu ikka nii lihtsalt lahti ei tõsta Aga mingi jama pärast olen tal ikka vahest turjast kinni võtnud ja vastu maad surunud, ka sellest on abi!

Jah, armukadedus ja toit on küll need asjad mis selle möllu käima panevad. Viimane kord viskas väike tütar neile kondi ja oligi möll lahti.
Vett lasin ka voolikust, aga nad sindrinahad liikusid koos laskeulatusest välja. Aga eks see ämbritäis mõjub vast paremini. Äraminemist proovisin ka, aga järelikult ei olnud piisavalt kannatust, et üle paari minuti oleks toas pealt suutnud vaadata.

"Näita,et sa oled karjajuht ja probleem laheneb või vähemalt leeveneb."
Selles osas ma probleeme ei näe, kui kaklust ei ole siis on mõlemal asi selge kes neid kamandab
Autoga lahutamises pole midagi vägivaldset , lihtsalt sõidan aeglaselt nende suunas ja lasen signaali, üks läks ühelepoole ja teine teisepoole autot ning saingi spanjeli autosse tõmmata. Siin võibki see toimida, et neile meeldib hirmsasti autoga sõitmine ja auto liikumine viib mõtted sõitmisele?
Päris paljakäsi ei tahtnud neid rebima minna, naine eelmine suvi proovis ja kogemata sattus enda sõrm hammaste vahele.

Kuid tänud vastajatele, sain kinnitust, et ega nad ikka omapäi üksteist ära ei killi!

Tõsine jama on majas, mul on kodus 2 emast koera, Spanjel ja Berni karjakoer. Juba mitmendat korda on nad korraliku kakluse maha pidanud. Spanjel kipub suuremale külge minema ja krt lahku ei saa neid muidu kui sõidan autoga peale (muidugi mitte täitsa üle)! Ja vaatepilt on ikka päris julm, tunne on et muidu lõppeks asi ühe osapoole otsa andmisega. Küsisin ühe koeratreeneri käest, et mida teha ja sain vastuse, et "naiste" kaklus on üks julmemaid asju ja teha pole midagi! Äkki keegi oskab nõu anda, kas peale aeda panemist võiks veel kuidagi asja lahendada ja kuidas kaklevaid koeri lahutama peaks!

Olen sõbra M3 proovinud ja ütleks, et kui pappi on siis selle relva soetamisega ei eksi
Väga mugavalt istub ja tasakaal tundus väga hea olema. Raudade vahetus käib tõesti lihtsalt!
Kaitseriiv käib küll natuke raskelt ja talvel külmaga võib olla ebamugav seda maha võtta, aga eks see ole harjutamise küsimus. Endal on mul Sauer 202 ja selle kaitseriiv on väga mugav ja vaikne kasutada!

Lahemaa looduskeskuses esineb suurkiskjate uurija Peep Männil

Neljapäeval, 27. märtsil algusega kell 18.00 on Lahemaa looduskeskusesse Palmsesse esinema kutsutud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja ning Eesti üks hinnatuim suurkiskjate uurija Peep Männil.

Tartu Ülikooli lõpetanud bioloog-zooloog Peep Männil on ulukite uurimisega tegelenud 7 aastat. Ta on töötanud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonnas ja RMK jahinduse struktuuris. Lahemaa looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute raames toimuval loengul räägib Männil Eesti suurkiskjatest.

Loengu esimeses osas käsitleb ta ühelt poolt vihatud ja teiselt poolt armastatud hundi, ilvese ning karu eluolu nii Euroopas kui ka Eestis. Teises osas tuleb juttu ilvesest ning Peep Männil arutleb, millest selle kauni kaslase käekäik Eestis sõltub. Räägitakse ilvese bioloogiast, käitumisest, elukommetest ning asurkonnaseisundi muutustest Eestis, samuti tema seostest teiste ulukiliikidega ning inimestega. Loengut illustreerivad suurel ekraanil näidatud fotod. Üritusest on lubanud osa võtta ka Lahemaal jahti pidavad ning ulukite arvukust reguleerivad jahimehed.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on 2,5 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks on Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-Lääne-Viru regiooni kontori suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Riina Kotter
loodushariduse spetsialist
LKK Järva-Lääne-Viru regioon
Tel. 32 95 550
riina.kotter@lk.ee

Olen samuti kasutanud ca 2.5a Artemis 3000, 3-12x56 ja optikaga väga rahul. Suurendus rebase laskmiseks paras ja ka hämaras on valgust parasjagu. Reguleerimine on tõesti lihtne, üks krõps on 1cm (100m pealt), ei mingit nuputamist. Ostes kahtlesin ka, et kas ikka piisavalt hea, aga täna olen väga rahul!

Neljapäeval, 13.detsembril kell 18.00 toimub Palmses
looduskaitsekeskuse auditooriumis järjekordne loodusõhtu, mille
külaliseks on Eesti tuntud loodusfilmide autor Rein Maran oma uue
filmiga „Põdra kuningriik.“

Film tutvustab Eesti suurimat imetajat põtra, tema keskkonda, levikut
ja eluolu. Põtru on filmitud aastase perioodi jooksul nende loomulikes
elupaikades, jälgides nende rahumeelsete loomade eluloogikat ning
suhteid teiste olevustega. Filmis ei jää tähelepanuta ka inimese ja
põdra kui ühe meie looduse ürgse asuka keerukad ja vastuolulised
suhted tänapäeval. „Põdra kuningriik“ on emotsionaalne ja muljeterohke
filmiretk põdra oma maailma, mille eesmärgiks on süvendada vaatajas
väärtustavat ja säästvat suhtumist loodusesse ja selle
mitmekesisusse.

Lisaks filmile on külalistel võimalus kohtuda Rein Maraniga, kes lisaks
kommentaaridele filmi valmimise kohta käsitleb looduse tundmise ja
tunnetamise teemat. Loodusfilm on looduse vahendaja, teejuht looduse,
enesetunnetamise ning erinevate omailmade avastamise juurde.

Loodusõhtud on külastajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised.
Looduskaitsekeskus asub Palmse mõisa kõrval asuva vana tõllakuuri
hoones. Informatsiooni saab telefonil 3295550. Järgnevate ürituste kohta
jälgige informatsiooni Lahemaa rahvuspargi kodulehel http://www.lahemaa.ee.

Riina Kotter
loodushariduse spetsialist
LKK Järva-Lääne-Viru regioon

Lahtise sihiku jutt viitas Forestile veidi rohkem, sellel battue-tüüpi värvilised sihikud peal. F muidugi kallim oluliselt kui C.

BM[/quote]

Classic 202-l lahtine sihik täitsa olemas. Väga hea relvaga tegemist, räägin omast kogemusest.