Jääger-online jahindus foorum

Puukoiga ma metsakasvatuse teemadel diskuteerima ei hakkaks, sest neist paarist lausest on juba näha, et metsanduslik haridus puudub.
Mis puutub lepingusse, siis selle sama lepingu järgi olen mina jahimehena ca.. 50 maaomanikuga lepingud sõlminud. Sellest väitest peaks piisama, et aru saada millise lepinguga on tegemist. Kui keegi tahab selle lepinguga lähemalt tutvuda, siis võib minuga otse ühendust võtta. taavi.ehrpais@eramets.ee

Kui Puukoi ja Jorr tõesti kuskilt ridade vahelt välja lugesid, et raha on murede põhjuseks, siis on see nende probleem.
Jahimehed peaksid juba praegu aru saama, et metsaomanikud ei ole kollid, kes jahimeeste ahju ajamist soovivad. Tegelikult oleme ju liitlased, sest üldiselt on meil samad huvid - jahipidamine ehk loomade arvukuse piiramine. Loomakaitsjad tõstavad järjest pead ja mida rohkem inimene loodusest võõrdub, seda enam talle tundub, et liha tuleb poest.
Kaks ettepanekut, mida oleks väga kerge jahimeestel omaks võtta.
1. Maaomanikega suhtlemine, ehk lepingute sõlmimine (80 % jahimaa pindalast)
2. Arvukuse täpsem määramine. Kas luua uus metoodika, või kaasata selleks rohkem eksperte. Ega mul selle punkti juures väga head lahendust ei ole, sest jahimehena saan ma väga hästi aru, et ajuloenduse tegemine on väga kallis. Ühesõnaga, et ei juhtuks see, mis juhtus - metskitse arvukuse reguleerimine jäi hiljaks.
Suhtlemise poole pealt toon näite eelmisest nädalast, kus ma Nissi Jahimeeste Seltsi peale tõsiselt vihastasin.
Olen korduvalt nendega rääkinud, et teeme lepingu jne. Lepingus oleks sees punkt, kus soolaku rajamine tuleb maaomanikuga kooskõlastada.
Läksin siis metsa värskele langile käbisid korjama ja mille ma sealt eest leian - soolakivi on ilusasti kännule kinnitatud. Järgmisel kevadel tulevad sinna taimed ja küll on raske arvata, mis neist oleks saanud.
Kas tõesti on see lepingu sõlmimine võimatu?

Honkomees, uuri välja mitu hektarit tollel ajal talivilja sealkandis külvati ja siis proovi seoseid otsida.

Kakukese küsimustele leidsin vastused erametsa foorumist. Vastab Leili.
Vastan siis metsarahva foorumis. Kuni 2004.aastani ei olnud märgata massilisi kahjustusi noorte kuuseistikute kallal. Aga talv 2004-2005 erines kõigist eelnevatest ootamatu ründega äsja (1-2-3-4 aastat tagasi) istutatud kuuskede ladvakasvudele, 2005-2006 talvel kordus sama rünnak suve jooksul kosunud noortele kasvudele ning lisandus veel külgokste paljaksnärimine. Jahimeestel tasuks vahel istutatud lankidel pisikestele kuusekestele pilk peale vista ja siis saavad nad isegi aru, et midagi on valesti. Kas põhjuseks on tõepoolest kitsede arvukuse plahvatuslik suurenemine või on tegu loomade toiduharjumuste muutumisega - see jäägu teadjamate meeste otsustada. Metsaomanik on taimede ostuks, istutamiseks ja hoolduseks raha kulutanud ja loodab ikka metsa kasvatada. Taimede maksumus (2.50 - 3.00 kr/tk), pluss tööraha ja hoolduseks kulunud aeg/raha.

Loode-Eestis ja Lahemaa piirkonnas lisandub veel massiline põdrakahjustus männikultuurides. Niisiis on pilt piirkonniti kindlasti erinev.

Gunnari küsimustele vastan ise lühidalt sedasi. Täna ei maksa jahimehed jahirenti maaomanikele ja seega ei saa maaomanikelt nõuda, et nad oma kultuuridele aiad ümber ehitaks. Vaatamata sellele on suuremad fanaatikud hakanud repellente kasutama ja ka aedasid ümber ehitama. Aga see ei ole siiski metsamajandus vaid hobimetsandus. Eestis on hobimetsanduse jaoks aga liiga palju metsamaad. Meie riigis saab tööd täna metsasektoris 45000 inimest, aga need metsad, mida me täna lõikame, said kasvama hakata siis, kui Eesti metsades oli sama palju põtru, kui täna on karusid.
Metsaomanikud ei soovi jahinduselt teenida ega ka ulukikahjustuste kompenseerimise mehhanismi (bürokraatiasse me ükskord sureme). Metsamehed soovivad, et kultuuride kahjustamise tase jääks mõistlikuse piiridesse (10 -20 %) nagu see oli 3-4 aastat tagasi.

Jorr, ma olen ise ju ka paadunud jahimees, seega kui ma süüdistan jahimehi, siis ka iseennast. Ma arvan, et see kuninga väide sai eelmises kommentaaris piisavalt argumenteeritud. Kui jahipidamine ja loomade eest hoolitsemine on must töö, siis on see küll imelik, aga mulle meeldib seda ilgelt teha.

Zakslasele, kui limiit täidetakse siis on peaaegu hästi, aga kui limiidid on kehtestatud valede loendus andmete alusel, siis ei ole asi hästi. Tean ümbruskonnas mitmeid seltse kellel tänavu põdra miinimum limiit laskmata jäi, aga kuna täna on jahimehed nii metsas kui seaduses kuningad, siis vaevalt neile mingeid sanktsioone rakendatakse.
Honkomees, elad vist Kagu-Eestis. Siis on arusaadav, miks Sa probleemist aru ei saa. Teatavasti on Põlvamaal põtrade arvukus hetkel miinimumi lähedal ja kitsede arvukus ei anna samuti Põhja- ja Kesk-Eestiga võrrelda. Vaevalt, et selle kandi metsaomanikud märkimisväärset kisa on tõstnud. Eesti on "suur".
Peab tunnistama, et sellest kärast, mis me teinud oleme, on ka veidi tolku olnud. Miinimumlimiite tõsteti, maksimumid jäeti kehtestamata ja kus ka mõistlikud jahimehed olid, siis seal said ka arvukuse probleemid lahendatud. Näiteks Vardis pandi miinimum kitse limiidiks 75 ja lasime 150. Usun, et saime kitse arvukuse üsna optimaalse lähedale.

Kommenteerin veidi seda pöördumist, mille erakondadele saatsime. Kahtlemata on metsaomanike peamine tänane murelaps maksupoliitika, mis on metsaomaniku suhtes halvim kogu euroopas. Ei ole ühtegi riiki, peale Eesti, kus metsamaa on põllumaast suuremalt maksustatud ja kus metsamajandamisel ei saa tuludest kulusid maha arvata, vaid maksustatakse käive.
Jahindus on täna kindlasti väga jahimehe keskne, st. omanike huvidega ei arvestata piisavalt. Selleks on lisatud sinna pöördumisse ka jahinduse teema. Siin foorumis on kõva diskussioon metskitse väikeulukiks määramise kohta. Isiklikult (sellest nädalast ei ole ma ka enam juhatuses) arvan, et see on väga vähe oluline muudatus. See kas kits on väike- või suuruluk ei oma mingit tähtsust, sest mitte keegi ei hakka neid sellepärast rohkem laskma. Ega siis väikeulukit ilma jahimehe tunnistust omamata lasta ei saa. Need maaomanikud, keda jaht huvitab on täna jahimehed ning kuuluvad seltsidesse ja mina pole kuulnud, et kellegile oleks piiranguid tehtud. Ainuke probleem on riigijahi piirkonnad, kus eraomanikud on jahindusest kõrvale jäetud.
Usun, et tänast jahinduse süsteemi ei tuleks mitte lõhluda, vaid hoopis reformida. Jahiseadusesse peab saama numbri mitu % jahimaast peab olema lepingutega kaetud, et jahipidamisõigus säiliks.
Ulukite loenduse tulemusi peavad saama maaomanikud vaidlustada, mis tooks kaasa spetsialistide poolt eksperthinnangu andmise.
Mingi kahjustuste kompenseerimise mehhanism peab käivituma ja mingi osa sellest peaks olema ka jahimeeste kanda.

Hiiumaal ja kolm hunti???? See on näide, kuidas iga mehe juttu pole ka mõtet uskuda.
Hundid tegutsevad siingi,(Raplamaa) kuid siiani veel mõistuse piires. Kui nad suudaksid veidi kitsede ja kobraste arvukust alla viia, siis oleks väga hea.
Tegelikuses meeldivad neille lambad ja seapõrsad oluliselt rohkem.

Huvitav, siinpool (Rapla, Harju)pannakse ette ainult miinimum, mis tuleb lasta, maksimumi määrab jahiselts iseseisvalt. Sellepärast ütlengi, et tulevastele põlvedele kvaliteetse metsa kasvatamine on suuresti meie kätes.

Sokujaht on alanud ja paari kuu pärast algab ka kitsejaht. Jahimehed, olge head ja võtke tänavu metskitse jahti tõsiselt. Proovime alandada metskitsede arvukuse sellisele tasemele, kus ta oli 2-3 aastat tagasi.
Tänavu kevadel ületasid metskitsede poolt tekitatud kahjustused igasuguse mõistlikuse piiri - vähemalt Raplamaal. Julgen väita, et tulevikumetsa kasvatamine järgnevatele põlvedele sõltub suuresti meist, kellele on pandud ulukiarvukuse reguleerimise kohustus.
Kivi kotti!

Olen algaja koprakütt ja selleks küsin spetsialistidelt. Kas sisikond ja nahk tuleb eemaldada tingimata samal õhtul, või võib seda teha ka järgmisel päeval?
Siiani olen imestanud Feeni seletusi. kuidas tuleb karmauhti kopral järel käia. Eile ei jäänud endal ka muud võimalust. Huvitav, vesi ei tundunud üldse külm.

Ajuloendust oli plaanis teha veel paaris kohas Tiit Randveeri juhtimisel. Kas need on tehtud - jään praegu vastuse võlgu.
Mis põtrade haavanottide koorimisse puutub, eks seda ole igalpool, kus vähegi haavalanke on. Lähitulevikus ei tohiks seda muret olla, et põtradel haava koort süüa pole. Käivitati ju haava tsellutehas Kundas ja seega on haava järgi nõudlus tõusmas. Söödabaasi vähenemist karta ei ole.
Mart tõi näiteks, kuidas saab ulukeid kultuuridest eemal hoida, haabade langetamise. Ütleks selle peale, et mõistlik näide(hea, et saa ei räägi aia ehitamisest - see ajab mind jubedalt närvi), aga kuida saab toimida 10-20 ha. omanik. Nii väiksel maa-alal ei ole selline ulukite suunamine kuidagi võimalik. Siin peaks ikkagi appi tulema jahindusorganisatsioon, kes vaatab, kuhu ulukeid meelitada jne.
Näiteks toon siia oma plaani, kuidas sigade kahjustusi vähendada. Meil on üks massiiv(ca. 2500 ha), kus on küll mahajäetud põlde, aga põllumajandusega ei tegeleta. Plaan on selline, et rajada sinna 3-4 hektarit korraliku söödapõldu(nisu)ja seal august-september jahti ei pea. Samal ajal põllumajandus piirkonnas anname endast parima

Minu ettepanek oleks see nimi siin foorumis avalikustada, sest ega seadusliku käikku ei saa asjale nagunii anda, aga jahimeeste poolne otsene hukkamõistmine oleks ka karistus.

Tundub, et Mart tahab vägisi tüli norida.
Kas Mart tooks ühe näite, mis olid need vahendid, millega nõukogude ajal metsavahid loomi kultuuridest eemale peletasid. Olen kogu elu metsameeste sees elanud ja sellist asja ma küll ei mäleta. Seda mäletan küll, kuidas isa näitas mulle metsakultuuri, mida oli rajatud viis korda ja alles siis sai mets hoo sisse, kui pasatõbi kitsedest üle käis. Tollel ajal ei olnud muidugi see probleem, kui pidid viis korda sama koha peale istutama, sest plaan oli ees ja ühises katlas raha laialt.
Rõhutan siis veel kord, kui loomade arvukus on metsas optimaalne, siis on normaalne,et ulukikahjustused mis ikkagi võivad tekkida, kannab maaomanik, kui on üle selle, siis enam see ei ole normaalne.
Aga iseenesest võiks ka sellest uue teema algatada. Kuigi tean, et ega see kuhugile ei vii ja pealegi ma ei viitsi nii palju vihastada ning selles foorumis olen ma selges vähemuses.
Taavi.

Huvitav teema. Eks see esimene ikka kõigil hästi meeles. Minu lugu on sellepärast huvitav, et olin siis ikka jube noor -13 aastat vana.
Käisin tihti isaga pukis kaasas ja eks ta tahtis, et mul ikka seal huvitav oleks. Andis siis mulle 20-ne kaliibrilise ja endal oli tal 12 pukk.
Tuligi kesik sööma ja siis andis isa märku, et lase esimesena. Ega ma ei lasknud seda kaks korda öelda ja põrutasin. Seejärel lasi ka isa. Loom läks oma 30 meetrit ja jäi maha.
Lahkamisel selgus, et minu tabamus(kuuli järgi) oli surmav.
Iseenesest on see seaduse rikkumine(13a.), aga kuidagi peab ju noortesse seda pisikut süstima.