Jääger-online jahindus foorum

Sa viitad paragrahvidele, mis tagavad maaomanike võrdset kohtlemist ja igati õigustatud võimalust enamuse soovil sigatsev jahipiirkonna kasutaja korrale kutsuda, aga mis puutub siia suurmaaomanik? Et hektarid loevad? Aga milline oleks alernatiiv? 100 omanikku, kel igaühel sümboolsed 1ha (seda võib vabalt piirkonna jahinduse suunamiseks nii sättida) ja 100 talunikku, kes majandavad tuhandeid hektareid on võrdsed piirkonna jahinduse üle otsustama?

PS Mis ajast lugupeetud? Siiani ikka palju räigemalt tituleeritud.

uugamets kirjutas:See kõik aga näitab vähemalt siin kirjutaja jaoks ainult ühte - taheti vaikselt kotti panna või tanki ja kusjuures meid kõiki...
Ja ka seda et seaduse tegemine oli ja on tugevalt kreenis suuromanike suunas.

Sulle meeldib rääkida kallutatud jõududest (kelle saba siit paistab?), aga palun selgita vähe seda kreeni asja. Kus see kreen täpselt on?

Üllar Tamm kirjutas:
Soomes on maaomanikele eurotoetuste maksmisel loodud selline valikuvariant: maaharijal on võimalus jätta 25% haritavast maast hooajal nn. loodushoiu põlluks. Meie mõistes on tegemist ulukite söödapõlluga. Põllumees harib kevadel põllu, külvab sinna ulukitele meelepärase segukultuuri ja jätab sellelt põllult sügisel saagi koristamatta.

Saada ,palun link, kus selline asi must-valgel kirjas. Kindlasti oleks mõtet meil midagi sellesarnast rakendada. Mulle tundub, et meil pole selleks sobivat meedet. Selles suunas tööd tehes oleks ehk mõeldav alates 2014 aastast.

Feen, oleksin rõõmustamisega ettevaatlik, kui paduroheline jurist Jahiseadust näpib!

Kes, kus ja mis, ma ei vastaks. Olgu siin võrdus, kas kõik oma nimega, või ei pea keegi end avaldama.

kraavik kirjutas:Tõnno, ma saan aru, et maaomanik unistab olla see, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Kuid asja tuleb vaadata ikka reaalsema ja kainema pilguga. Maaomanik saab täielik kunn olla vaid väikeulukijahi osas - otsustab, kas üldse ja kui, siis kellele väikeulukilube müüa ja mis hinnaga. Siingi on seadus seda õigust linnujahi osas kohitsenud.
Seega jääb maaomaniku trumbiks sisuliselt ainult õigus jahipidamine omal maal keelata. Sellega kaotab ta õiguse saada hüvitist ulukahjude tekkimise korral (v.a. puunkaru, hunt ja ilves, kelle kahjud korvab riik). Mina näen seda asja nõnda, et ainus, milles maaomanikul on võimalus jahimehega reaalselt kokku leppida, on ulukikahjude hüvitamine mingitel muudel alustel, kui seadus annab. Jahimaa kasutamise eest rendi saamine on küll enam kui kahtlane, sest jahimehe rahakott ei kanna seda lihtsalt välja.

Kõik on õige, mida kirjutad. Aga ei pea seda nii negatiivselt nägema. Maaomanikul on sobivalt motiveerituna väga palju võimalusi ulukite elupaiku parandada ja jahpidamise meeldivust suurendada, mida jahirentnik teha ei saa. Kokkulepped justnimelt ja sellised, mis mõlemale kasulikud. Me jätame praegu enamasti selle positiivse efekti kasutamata, isegi vastupidi, maaomaniku huvi on ulukite halb käekäik ja jahipidamise edutus ning see pole normaalne. Et maaomanikule tekib võimalus väikeulukijahti korraldada, motiveerib teda samuti ulukite käekäigu eest hoolitsema. Jahisaagina väärtuslikke väikeulukeid on meil nii vähe, et ilma ulukihooldesse investeerimata pole võimalik jahti korraldada.

Sarvik kirjutas:
mjahhh.....eeltsiteeritud kokkuvõte oleks õige/mõistlik vaid sel juhul kui uluk oleks maaomaniku omand....paraku ei ole ta seda mitte (vt.asjaõigusseadus)...e. teisisõnu maaomaniku lähtekoht/ platform/alus/vundament on pehmelt öeldes vildakas....asja võib ka nii vaadata et maaomanikud peaksid hoopis peale maksma jahiseltsidele selleks et ulukikahjustusi vähendada

Esmapilgul tundub küll nii, kuid jahiõigus kuulub maa omanikule. Jahipidamise õigust, millega kaasnevad kõik vajalikud load ja dokumendid, võib maaomanik väikeulukile kasutada ise või kõikide ulukite osas edasi anda. Siis kuulub jahipidamise õigus rentnikule. Ja ulukist saab omand, kui on kütitud. Nii võib maaomanikust saada kütitud uluki omanik, nagu kõigist, kel jaipidamise õigus. Peale maksmine on teoreetiliselt võimalik, näiteks sellesama kopra puhul. Küll aga ei saa jahirentnik loobuda uluksõraliste ohjamisest, kui maaomanik pole jahipidamist keelanud.

Siili kirjutas:Ennem oli veel keelu põhjuseks subjektiivne põhjus, siis lisandub nüüd veel utoopiline rendisumma -küsin palju tahan.

Rahaline rendileping pole kohustuslik, turg otsustab. Kui rentija pole hinnaga rahul, ei saa lepingut sõlmida. Siis jääb kehtima nn standardolukord, maad tasuta rendil ja ulukikahjude vastutus rentnikul. Oligi mõte tasakaalu tekitamiseks teha keelamine keerulisemaks ja kallimaks. Toon jälle näite Saksamaalt, (vabandan, kes "väljamaa" näiteid ei salli) kus jahipidamiseks lubatud alal on jahipidamise keelamine ülisuur erand, praktiliselt võimatu. Me ei saa neid asju kahjuks täna sisuliselt arutada, sest laua teine pool on tühi hetkel.

Kokkuvõttes, kui jahimehed saavad maaomanikega läbi, on rendihind mõistlik, või puudub, kahjustused kontrolli all, jahipidamise keelamisi vähe. Ehk kõik see, mida seadusesse kirjutatakse igapäevaelu ei puuduta. Neile, kes pole nii arusaajad, on vaja piitsa, mis täna puudub. Minu arvates arukas lähenemine, seaduse tuge vajame siis, kui probleem tekib, enne lahendame asjad nii, nagu kogukond õigeks peab- kehtib tavaõigus.

Täna ütlevad mõned jahimeeste hulgast, seaduse ees oleme õiged ja kõik on korras, ärge kobisege! Kui kobisetakse, siis pole ju korras! Tänane seadus ei kaitse osapooli võrdselt!

Väga tõsine probleem. Ma pole kunagi väitnud, et uus eelnõu on ideaalne, vastupidi, väidan, et ideaalist kaugel. Paraku oleme kulutanud kuid demagoogiale sisulise arutelu asemel.

Milline oleks sinu lahendus olukorrale, aivart? Eelnõu ei loo uut sellist olukorda, ka täna võib nii juhtuda. Sai pakutud lahendus, kus maaomanik võib küll oma maal jahipidamise keelata, kuid võtab sellega vastutuse kahjustuste esinemisel naaberkinnistutel, sest ta keeld on piiriülese mõjuga.

rajaleidja kirjutas:Muutus toimus alles hiljaaegu, kui järsku kadus eelnõust ära jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks vajalik kohalike jahimeeste hektarid ja riik saatis jahimehed kompensatsiooni osas pikalt.
Ilmselgelt hakati järsku mängima puhtalt suurmaaomanike kasuks.

See on sul huvitav mõttearendus! Sellepärast siis EJS loobus edasistest läbirääkimistest? Keegi pole sellist põhjust veel välja toonud, isegi maininud mitte!

Mis vahet on, kas kohalike jahimeeste hektarid, või maaomanike? Jahimehed siis ka ju maaomanikud, kui hektarid on? Tublil jahirentnikul võimalik ju oluliselt rohkem hektareid niiviisi oma toetuseks saada, kui mittejahimehi punti saab võtta. Vilets ei saa oma liikmetegi omi, mis?

Kompensatsioonide osas on ju areng toimunud vastupidi. Kui algul ei tahtnud riik mingil moel kompensatsiooniskeemis osaleda, on nüüd tunnistanud oma osalust kaitsealadel ja muudel põhjustel, kui jahipidamist piirab.

Jälle tood selle pseudo "suurmaaomaniku" teema sisse. Eestis on ainult üks suurmaomanik- riik. Kui riik otsustas RMK jahipiirkonnad likvideerida, aplodeerisid jahimehed sellele. Nüüd, kui riik käitub jahinduses samuti maaomanikuna (mis on ka maksumaksja silmis täiesti loomulik, sest tunnistagem jahipidamine pole avalik huvi), on kõik jälle halvasti? Aga kuidas siis maaomanik peaks käituma, annab jahiõiguse ära, ega soovi selle eest midagi?

andrus kirjutas:Tõnno.............ütlesin ära mis mul kogu selle .... kohta öelda on ja rohkem ei viitsi selle jamaga vaeva näha.

Ok! Ära viitsi, aga õpi kombeid ajaviiteks! Kulub ära!

andrus kirjutas:
Milliseid krdi metsaomanikke see liit siis esindab???????
Kes keelab oma metsas majandada??
Majanda aga oma puude ja maadega,ulukid ei ole maaomaniku omand.See on riiklik ressurss ja maaomanik pühkigu suu puhtaks sellest.See,et loom sööb on PARATAMATUS.Keegi ei käskinud maad ja metsa omale muretseda kui kõige sellega toime ei tule.
Pealegi kui maaomanik ei tea jahindusest mitte kottigi siis mis asja ta seal majandab ja toimetab?? Mis tulemusi sealt oodatakse????

Üritad kõigest hingest solvata ja õli tulle valada, aga mida loodad saavutada? Suhtumisega, a la maaomanik närigu muru, saavutad olukorra, kus kohalikud maaomanikud ei soovi sind, ega sinu seltsi oma rentnikuks.

Varemgi siin kõlas väljendusi, kuidas maaomanikud juba hõõruvad käsi, et jahimeestele keerata. Aga miks siis, kas mitte selle pärast, et osad jahimehed neile pikalt hinge s..nud? Ebaõiglus sünnitab ebaõiglust. Pendel võib korraks tõesti teise äärde minna, kui pinged suured.

Usun, et nn win-win olukord on Eestis jahikorralduses võimalik. Mõnes kohas toimib se juba täna. Ka seal, kus ise jahti pean, mitte ideaalselt, kuid siiski.

Ära ole nii kindel, et maaomanik ei tea jahindusest kottigi. Paljud teavad, sest ise jahimehed. Nagu ma isegi. Kes ei tea, ega soovigi, delegeerib loomulikult oma õiguse rentnikule, kes teda ei solva.

Mart kirjutas:
Ja samas antakse võimalus Jahipiirkonda hallata ühtegi ruutmeetrit maad omamata. Peab olema ainult lepe .

Aga täna pole ju teisiti. Praegu on saadud jahipiirkonna kasutajaks ilma maaomanikega suhtlemata ja kokkulepet sõlmimata, edaspidi peab seda siiski tegema. Maad ei peaks minu arvates jahiselts küll eeltingimusena omama.

Suuremal maaomanikul rohkem õigusi ja kohustusi on mõneti paratamatus. Milline oleks mõistlik alternatiiv? Jahiseltsi sees on igal 1 hääl. Kuid oma maad majandada ei saa hääletades.

Et siis omavastutust nagu ei olekski ? Samahästi võib väita et võimatu on hinnata kas jahimehed on tenud kõik piisavalt ja hästi.[/quote]

Gunnar, sa kas ei loe, või ei mõista loetut!
Kirjutasin: omavastutus on 30%!

Ja õige, pole võimalik hinnata ka jahimeeste tehtut! Selliseks on juristid hinnanud tänase olukorra kehtiva jahiseaduse valgel. Seepärast pole vaja meil selliseid määramatusi seadusesse tuua, nagu täna veel on.

To uugamets:
Et su kulutused tõusevad 10 korda on puhtalt oletuslik, ega põhine faktidel.
Ressursimaks ei saa kohe kindlasti tõusta, sest see kaob üldse. Kuna lepinguvabadus jääb kehtima, ei ole sa ka tulevikus sunnitud sõlmima üle jõu käivat lepingut. Rahaline rendileping tulevikus (nagu ka täna võimalik on) sõlmitakse (kui üldse) tasemel, mida lepingupooled aktsepteerivad.

Kahjustuste võimaliku kompenseerimise juures peab rõhutama, et kompensatsioon kehtestavate reeglite järgi on viimane võimalus, kui pooled ei suuda teisiti kokku leppida. Esialgu välja pakutud maaomaniku 30% omavastutuse määr ja kompensatsiooni 1000kr ülempiir hektari kohta teevad kompenseerimise liigagi leebeks. Ehk siis tõsiselt oma metsa või põllule investeerinud ettevõtja jaoks tühiselt väikeseks. Saksamaal, kehtib ulukikahjustuste osas jahirentnikul nn kõrgendatud tsiviilvastutus, ehk teisisõnu, rentnik vastutab kõigi kahjustuste eest olenemata ta enda või rendileandja tegevusest/tegevusetusest. Ka meil ei hakata muide eeldama, et midagi peab olema kahjustuste vältimiseks tehtud. Võimatu on hinnata ja mõõta, kas tehtu oli piisav ja asjakohane. Ette antud tingimuste korral mõistlik omanik ja jahimees teeb, mis mõistlik. Ja mõistlik pole näiteks kõik metsanoorendikud tarastada.

Saan aru, et privileege on raske käest anda, kuid õiguste ja kohustuste õiglase jaotuse tekkimiseks osapoolte vahel on muutusi vaja. Aus ja väärikas jahimees annab sellest vähemalt sisimas aru, ning mõtleb kaasa.

Mart, ma ei saanud vastust!

andrus kirjutas:
Ja siiani pole keegi rääkinud mingitest konkreetsetest numbritest.MIKS????

Millistest konkreetsetest numbritest? Millest jutt?