Jääger-online jahindus foorum

Sa Uugamets said minust valesti aru! Minu viga, parandan.


Maaomanikud on mõne jahimehe arvates "isehakanud" jahiseaduse teemadel. See ei mahu mõne mehe hinge, nagu paistab. Mina pole kunagi arvanud, et jahimehed on jahinduse vallas isehakanud.

Küll aeg selle vastuolu silub. Vaja natuke harjuda, siis saame ühes liivakastis mängida, ma loodan.

Uugamets,
selgitan veel kord!

Iga organisatsioon korraldab arutelusid oma piirkonnas. EEML oma liikmetele, EEML liikmed oma liikmetele ja piirkonna inimestele. Vaatasin kiiresti, ainuüksi möödunud kuul korraldasid EEML liikmed vähemalt 5 üritust jahindusteemade arutamiseks. Kaasatud tuntud korüfeed: Nikolai Laanetu, Tiit Randveer jt. See on üks kuu. Miitingulaadseid üritusi pole korraldatud ja pole esialgu kavaski. Teadmisi maaomanikele on aga kindlasti jagatud parimal võimalikul tasemel.

EEML eesmärk pole hämada ja demagoogitseda, vaid pakkuda välja lahendusi, mis sobivad nii maaomanikele, kui jahimeestele. Põhiline probleem on ju selles, et "mingisugused" isehakanud võtavad jahinduse teemal sõna, teevad ettepanekuid ja tahavad seadust paremaks teha, kas pole nii?

Sa, Uugamets haugud vale puud!

EEML korraldab oma liikmetele laiapõhjalise arutelu, nii nagu üldkoosolek otsustas. EJS peab seda oma liikmetele, kui peab. Ja nii edasi, kohalik organisatsioon oma liikmetele, külamehed saunas omavahel jne. Miks sa pole laiapõhjalist arutelu korraldanud, Uugamets? Kui tunned vajadust, või isegi kohust.

Esindusorganisatsioon ei saa oma loomuse tõttu korraldada neutraalset üritust kõigile. Siis oleks kohe kindlasti kellelgi hea öelda; kusagil on kallutatud jõud.

aadu kadakas kirjutas:Kujutlege 3 aastat tagasi, kui keegi alustanuks asja nii: "Meil on plaan jahinduselu Eestis muuta, korrastada vmt ning seoses sellega ootame kõiki arvamusi huvigruppidelt, millest elujõulisemad ideed KKM kokku miksib ning algab laiapõhjaline arutelu. Aeg 3 aastat ning siis hakkame asja ellu viima."

Just sinu kirjeldatud "muinasjutuna" on asju aetud! Paistad olema piisavalt informeeritud, et seda teada. Või on probleemiks organisatsioonisisene infovahetus? Esimesed arutelud olid just sellised, kus igaüks võis oma fantaasiatel lennata lasta ja mida aeg edasi, seda enam kärbiti kompromissidega tiibu. See, et möödunud aasta aprillis volikogu koosolekul EJS edasisele koostööle vee peale tõmbas, oli viga ja lülitas jahimehed protsessist välja.

Täna on äärmiselt demagoogiline väita, jahimeeste arvamust pole kuulatud! Ei tea, kuidas EJS halduslepingu sai, mis juba seaduses sees? Või miks on uues eelnõus suurulukite nimekiri, kuigi seaduse loogika kohaselt peaks olema ministri määruses? Või miks pole kobras nimekirjas, kelle kahju hüvitamisele kuulub? Miks on vana jahimaakorraldus ja 5000 ha nõue (sisuliselt igaveseks) säilitatud? Seda nimekirja võiks jätkata! Vastukaaluna pole uues eelnõus just palju sellist, mida maaomanike algatuseks võiks nimetada. Vastu tulles jahimeeste ultimatiivsetele nõudmistele, oleme mitmed olulised teemad kompromissinud. Enamaks pole ruumi ja kuna jahimeeste esindajad on väljendanud selgelt, nad ei taha üldse muutusi, oleme ummikus. Jahimehesõbralik versioon ei sobinud kahjuks jahimeestele.

Uugamets, ma ei mõista, mis on su probleem? Sa tõid välja hulga statistikat, mille alusel tegid väärad järeldused. See selleks, aga edasi?

Milles on su probleem? Et sa ei saa sekkuda EEML otsustesse? EEML pole mingit avalikku Jahindusfoorumit välja kuulutanud. Oma liikmetele võib üks sõltumatu ühing korraldada täpselt sellise ürituse, nagu soovib ja tema liikmetele sobib. Et see sulle ei meeldi, on sinu isiklik probleem. Või häirib, et "mingisugused" võtavad jahinduse teema ka sõna? Jahiõiguse omanikel peaks see sõnaõigus ikka olema, või olen ma jälle millestki valesti aru saanud?

Ja milline lambapea see 60 tonni vorstidiiliga nõusse jääb? Siis on küll ise süüdi. Tehinguks on vaja müüja ja ostja kokkulepet. Ja hinna kujundab turg. Jahimaade turul ei tohiks leiduda pakutud hinnaga jahimaale rentnikke. Muidugi pidev hala selle üle, kui kalliks nüüd kõik läheb, tõstab maaomanikupoolset hinnaootust kohe tõsiselt. Ja jahimehepoolset samuti, pärast hea öelda- ma ju ütlesin. Juhtub sama efekt, nagu euro tulekul. Hulk aega kostis pidev hala, kõik läheb kallimaks. Mis jäi kaupmeestel muud üle, kui tarbija ootustele vastu tulla. Nüüd on kõik rahul. Tarbija saab rohkem maksta, kaupmees võtab kasumit.

andrus kirjutas:Oled sa kunagi vaadanud kah mõnda kaarti kus maatükkide piirid ära märgitud.Kui ei ole siis mine ja vaata kui paljude inimeste maad jäävad näiteks 2ruutkilomeetri sisse.Ma arvan,et isegi 2000ha suurusel alal on ebareaalne moodustada mingisugunegi jahipiirkond.

Olen ikka vaadanud. Olen isegi mõne erajahipiirkonna registreerinud vahetult enne nende likvideerimist. Maaomanikud ei soovinud muud, kui kontrolli kahjustuste üle. Midagi müstilist siin pole tegelikult. Kui pole sellesse kaevu sülitanud, millest jood. Umbes 1000 ha ringpiiris nõusoleku saamine on võimalik ilma laua tagant tõusmata, telefonitsi. Eeldab muidugi häid suhteid ja mitte liiga tillukeseks hakitud kinnistuid.

Rääkisin just äsja ühe jahipiirkonna esimehega, kes ütles, et ta ei saa aru, millest siin foorumis räägitakse. Tal on kõigi maaomanikega lepingud juba täna. Pole mingeid jamasid kui neid ise ei tekita.
[quote=]Mis kokkuleppimisest siin eestis saab olla ,kus kaks eestlast, seal kolm arvamust.Ei ole need maaomanikud mingist teisest puust ja vaevalt mingeid mõistlikke kokkuleppeid sündima hakkab.[/quote]

Praktikas võib ka vastupidist täheldada. Osalesin ühe maaparandusühistu loomisel, kus paari koosolekuga loodi u 600 ha ühistu inimestest, kes enne praktiliselt polnud üksteist näinudki. Kohustusliku liikmena kaasati riik. Idee algataja oli üks liige ja lõplikke kasusaajaid umbes pooled liikmed. Eriarvamusi võib olla, kuid need saab silutud, kui nähakse ühist kasu. Kasu ei pea tingimata olema materiaalne. Sellleks võib olla hea seltskond, au, koos tegutsemine jne.
Sellise skepsise jaoks, peavad teil ikka suured jamad olema. Võtke midagi ette!

Aga ei pea ju alustama 5000 hektari omanikega korraga. Me peaksime sel juhul 5000 ha miinimumpindalast loobuma ja viima selle allapoole, näiteks Soome tasemele. Kui jahipunt on end varem heast küljest näidanud, pole ilmselt suur probleem enam vähem varasemates piirides oma jahipiirkond moodustada, kui selleks soovi. Sageli pole see otstarbekaski.

Algul tekib segadust ja jäävad mingid valged laigud, kiuslikud maaomanikud, kes ehk ei tea isegi, mida soovivad. Probleemide leevendamiseks võiks protsess toimuda n 2 aastase perioodi jooksul. Punt, kes maaomanike baasil saab piirkonna moodustatud läheb sujuvalt uude süsteemi üle.

Täna on teadlased seisukohal, et eksisteeriv jahimaakorraldus ei ole ulukiohjamise seisukohalt otstarbekas ja seda ei rakendatagi. Kuid jahimehed ise tahaks sellest hirmsasti kinni hoida. Keegi ütleks, siin on teie jahipiirkond, küttida võite nii ja nii palju. Miks ei taheta vabadust ise otsustada ja tulenevalt ka vastutada? Või ongi asi vastutuses?

aadu kadakas kirjutas:et peaks olema aega (ja ka tahtmist) soosida kogukonna teket ning siis saab rääkida altpoolt paikapanemisest. Muidu ikka nii, et institutsioon tehakse valmis ja seeläbi väänatakse suunda (rahvas nõus ka). Peaks aga olema inimesed, kes üheskoos selle "keha" ellu kutsuvad.

Jah, just sellest ma räägingi! Tänase ülalt alla mudeli asemel moodustab kohalike maaomanike kogukond jahipiirkonna, mida kasutab ise, või jahihuvi puudumisel annab meelepärasele seltskonnale kasutada. See oleks siis ideaaljahipiirkond, mida minu käest pinniti. Ideaalne ehk parimate kavatsuste kohane.

Tänan, Unt! Ei pea end kõiketeadjaks, vastupidi, suur mure kogu uue jahiseaduse arutelu käigus on olnud, sisulist arutelu ei toimu ja sisendit, mida paljude hüvanguks kasutada, ei tule. inimesed reeglina püüavad seadusloomes osaledes oma lokaalsed mured lahendada ja suurt pilti eiratakse.

To Sarvik: Ma ei saa sulle enne vastata, kui hakkad tegema vahet jahiõigusel ja jahipidamise õigusel. Õiguskantsler oma kirjas tegeleb jahipidamise õigusega.

To Aivar 00: Täna jõmm laseb väikemaaomanikule kõrges kaares, sest tal on kogu jahipiirkond peos, mitukümmend tuhat hektarit teinekord ja väikesed tegijad ei saa midagi teha, sest nendega pole vaja kokku leppida. Kui kaotaksime pragused jahipiirkonnad on ta uue piirkonna moodustamisel väikemaaomanikega üsna sarnases olukorras, isegi RMK. Ja miks. Sest ka tuhandete hektarite omanikul on ühes ringpiiris vaid heal juhul mõnisada hektarit. Et oma tükke liita ja normaalse suurusega jahipiirkond moodustada, peab ta paljud tema maade vahele jäävad maaomanikud oma punti meelitama. Või vastupidi, kui kohalikel oma tugev punt, võib olla mõne oma lahustüki osas paluma neil see oma piirkonnaga liita. Olukord muutub palju võrdsemaks. Ja mis veel, kokku asuvad need, kes seda soovivad. Ja tõsi, küsimus ulukikahjustustest selles piirkonnas saab kindlasti lahendatud.

Ega ülbuse, ahnuse, ignorantsuse ja muude homo soveticust iseloomustavate omaduste vastu, mis meie olematust lastetoast välja kasvanud eliidi on üles upitanud, pole mingit ravi, vaid aeg, paraku. 300 aasta pärast ei mäleta keegi halva sõnaga, kuidas rikkaks saadi.

Pakun tänaseks päevaks ketserlikult radikaalse lahenduse- kaotame senised jahipiirkonnad. Maaomanikud moodustavad uued piirkonnad. Ülbikutel vähem maid laiutamiseks, naabrid, kes läbi saavad ja mõistust ka, saavad oma ideaalse jahipiirkonna moodustada. Maatameestele see ei meeldi, kuid neile võiks tekitada eelise riigimaade rentimisel, nagu mõnes teises riigis kombeks. Ja mõistlik maatamees leiab ikka maaomanike pundi, kes ta oma hulka võtavad. Algul tekib kindlasti segadust ja oma õiguse taga ajamist. Õige pea saadakse aru, et kui on jätkuvalt soov põtra küttida, peab maad kokku liitma. See pole jalgratta leiutamine, nii meie naabrite juures asi käib ja edukalt. Või kahtleb keegi, Soome või Rootsi jahinduse toimimises?

Sarvik, kogu meie taasiseseisvusaja jooksul on kehtinud põhimõte, et jahiõigus kuulub maaomanikule, sama pädeb juba pikka aega ülejäänud Euroopas. Megairv siinjuures natuke kohatu.

Sa, ja mõni teinegi siin arutluses ei tee vahet jahiõigusel- kuulub maaomanikule ja jahipidamise õigusel- kuulub jahpidamise õigust omavale isikule ehk jahimehele. Jahipidamise õigus ei ole igaühe piiramatu põhiõigus, seda peabki piirama ohutuse, keskkonnakaitse jm põhjuste tõttu. Kui peame meeles vahet jahiõigusel ja jahipidamise õigusel, loksub asi paika.

Siin tekib küsimus, kas pole see 14000 ha liiga palju ühele seltskonnale majandamiseks, kes nagu paistab ju kuigi hästi läbi ei saa. Sundabielu pole just jätkusuutlik. Radikaalne lahendus oleks: kaotame senised jahipiirkonnad, siis saavad sinu näitel RMK, suurmaaomanikud ja rotikütid igaüks oma, kui soovivad, kui ei, võivad vanaviisi jätkatata. Igaüks valib seltskonna ja moodustab jahipiirkonna meeldivuse, otstarbekuse, jahipidamisvõimaluste, oma maade paiknemise jm põhjustel.

Sarvik ma ei saa su mõttekäigust hästi aru. JS eelnõus on jahiõigus päris ammmendavalt defineeritud, sa lihtsalt lühendasid seda definitsiooni. Ja nüüd, sinu poolt redigeerituna, pole see enam ammendav. Või pidasid sa nimelt silmas, et maaomanikul ei peaks olema oma maal jahipidamise õigust?

uugamets kirjutas:
On küll ettepanek.
Prooviks kokku saada pindalapõhisuse asemel isikupõhise koosseisu 2/3 hääleenamuse hulgaga. Võib panna ka suurema häälte hulga, see tagab ju ka omavahelise suhtlemise. Selline asjade käik ja lahendus on maaomanike võrdse kohtlemise printsiibile palju enam rahulolu pakkuv jahipiirkonnas. See tagab ka väiksemate maaomanike kaasa rääkimise õiguse - mitte pole nii, et RMK+1-2 suuromanikku otsustavad ja ülejäänud maaomanikud olgu vait.

Ja kui on pätistunud ja jõhkralt varba peale laskev jahipiirkonna kasutaja, kes kuulub selle häälteenamusega välja vahetamisele, siis las kohalikud maaomanikest jahiõigust omavad ehk siis jahipiletiga maaomanikud moodustavad uue jahipiirkonna kasutaja selle jahipiirkonnale.

Ja muide selline ettepanek sai ka tehtud lausa jahiseltsi alt ... tulemuseks oli aga ... tühi koht, ehk mõttepaus

Tõnno ae - mis kostad

Viimase versiooni kohaselt jääb RMK sellest ringist välja, seega ei teki varianti RMK ja veel 2 maaomanikku.
Lahendus kus 1 maaomanik = 1 hääl võimaldab jõhkraid võltsimisi. Võid ju 10 ha peal teha 100 või 1000 kaasomanikku, kel ongi otsustav hääl piirkonnas. Olgu Lasnamäe Vasja või kuri väljamaa geenius, vahet pole. Kes suudab enam maaomanikku "teha", võidab. Nii saab siis õieti hakata manipuleerima ja kohalikud väike- või suurmaaomanikud närigu muru. Nii ei näe ma siin eriti alternatiive võltsimatule maa kaaluühikule- hektar. Iga hektar kasvatab ulukeid või elupaika ja on tootmisvahend maaomanikule. Tegelikult mitte, krundiomanike maa ei tooda jahinduse jaoks midagi, samuti on neil parimal juhul sügavalt savi maa jahinduslikust kasutusest, halvimal juhul tahaks jahi keelata.

Jahipiletiga maaomanike eelistamine uue jahipiirkonna moodustamisel tuleb nii ehk naa ära muuta, nimelt leidis õiguskantsler selles põhireaduse riive.