Jääger-online jahindus foorum

ninja kirjutas:Kombidel suht peened rauad ja ei ole mõeldudki eriliseks täpsuseks ja eriti mitme lasu laskmiseks järjest ja väga täpselt. Seepärast ka normaalne, et hajuring kusagil 10 cm kanti, 100-150 meetri pealt, jääb .

Rauad on maru peenikesed jah ja on üsna loogiline, et nende vibratsioon on tunduvalt suurem kui tavaraual, rääkimata varmintrauast. Ise tiirus kombist pole lasknud, aga ma siiski arvan, et see 10 cm hajuring koosneb kahest erinevast grupist, mille ühe moodustab alumine ja teise ülemine raud. Muidu ei oleks ju võimalik kokkujooksust üldse aru saada, kui rauad loobivad võrdselt kuule 10 cm hajuringi. Ehk sellel juhul oleks kokkujooks väga hea, lihtsalt püssi/moona täpsus on sant No eks omanikud kommenteerivad. Endalgi kombi mõte korduvalt peast läbi jooksnud.

mustlesk kirjutas:Mäletan minagi neid aastaid, kui oli lasta 1-2 põtra pundi peale. Meil nüüd juba kolmas aasta limiit 20 looma, mida on minu arvates ilmselgelt palju. Ma arvan, et saaksime need 20 looma see aasta ka kätte, aga mis saab järgmistel aastatel . Kui kõrval jahimajandi maadel, mida on 70 tuhat hektarit on lasta 18 looma, siis meil 18 tuhat hektarit ja 20 looma . Andku jumal meile kainet mõistust oma ulukipopulatsiooni mõistlikuks majandamiseks .

Mille alusel teile siis neid limiite jagati? Aluseks peaks ju olema ikka loendus ja kas siis naabrite põdrad olid loenduse ajaks kõik teie maadele kolinud?

Äärmuslikud olukorrad nõuavad radikaalseid otsuseid! Mina oleks lahkelt nõus mõneks aastaks võrguloast loobuma ja selle asemel kormoranidele tuld andma. Aga vot tankerite osas jäävad mu käed lühikeseks ja Golfi hoovust ei suuda ma samuti mõjutada:D

Minuarust teevad need inimesed, kes võrdlevad kalurite ja kormoranide väljapüütud kalakoguseid tonnides, üsnagi suure vea. Tuleb arvestada sellega, et kui kaluri püünisesse jääb vaid täiskasvanud kala (jätame alamõõdulise kala lubatud kaaspüügi protsendi arvestamata), kes suure tõenäosusega on kord kuni mitu jõudnud kudeda ja kelle väljapüüdmise ajal tema soetatud järglased tagavad populatsiooni säilimise, siis kormorani saagiks langevad paljuski maimud ja noorkalad, kes pole veel suguküpsed. Ja just see, et kormoran paneb nahka järelkasvu, viibki kalavarude kiire kadumiseni, sest kalur püüab ju täiskasvanud kalu kogu aeg edasi. Laastav mõju on aga kordades kiirem kui kaluritepoolsel ülepüügil. See maimude ja noorkalade lagemine kormorani saagiks ei põhine ühelgi teaduslikul faktil, see vaid minu oletus, kuna on loogiline, et 2-kilosele lõhele tema nokk peale ei hakka ja ta sööb ikka oma parameetritele vastavat kala.

Ja on suur vahe, kas see tonn kala, mis langeb kas siis kaluri või kormorani saagiks, koosneb poolekilostest kaladest või kümnegrammistest kaladest. Ühikute erinevus on mitukümmend korda.

Olles ka kalamees näen ma väga hästi, kuidas aasta aastalt jääb meri tühjemaks ja kui keegi tuleb ütlema, et kormoran sööb vaid ogalikke ja ei jõua elusees merd tühjaks õgida ja süüdi on peamiselt ikkagi kalurid, siis kuidas te seletate fakti, et Käina laht, kus juba ligi 40 aastat on kalapüük olnud täiesti keelatud ja mille laidudel elab ligi 3000 kormorani, on tänaseks kalast praktiliselt tühi??? Kuhu kalad kadusid? Emigreerusid Rootsi või?

Ma ei väidagi, et ülepüügil, olgu see toimunud kasvõi vaid kaks aastat, puudub kalavarudele hävitav mõju. Kuid leian, et kui kormorane hellitatakse edasi nagu rikast välisturisti ja nende hävitamiseks mingit kampaaniat ei korraldata, siis võime varsti südamerahuga kõik kakuamid jaanipäevaks põlema pista. Ei mäleta ükski minu tuttav rannakalur sellist aastat, kui viie mõrra peale õnnestus vaid üks angerjas püüda.

MarekR kirjutas:Ise ka saarlane ning üks 13-mene hirvepull minu kodukandis lasti, aga sarved ei olnud suuremad asjad, polnud laiust ega ka kõrgust. Suvel nägin 6-te hirvepulli, kõigil 10-12 haru peas, väga võimas vaade oli. Kuidas teiste saarlastega siin foorumis on ? Lümanda vallas Karala külas on täiesti kindlalt hirvede arvukus suurem kui põtrade oma.

Kolm aastat olen kah seal Karala kandis kooserdanud aeg-ajalt ja hirvi pole kahjuks näinud, põtru aga korduvalt. Mitte et ma su jutus kahtleks, ju siis pole Diana pidanud mind selle vääriliseks.

geena kirjutas:K6vad optika ja muu n2nni ostjad siin .Ma olen palju optikaid eestisse saatnud ,oma 30 vist ja veel palju muud jahin2nni.Siiani pole probleeme olnud ja kui postiteenus selle avaks ja mis siis kas v6tavad 2ra v6i?ei taha nagu uskuda seda.Mingil m22ral riski v2rk ole ,kuid asja saab siit ikka tunduvalt odavamalt k2tte koos saatekuludega ja puha.Tellimine siin umbes n2dal max ja n2dal eestisse - 2 n2dalaga umbes nodi k2es .

No me muidugi nii kõvad mehed tõesti ei ole, et sõidaksime USA-sse, üüriksime seal korteri, telliksime sinna aadressile optikaid ja muud nänni, saadaksime need siis kingituse nime all oma eesti aadressile ja sõidaksime tagasi koju pakki ootama. Kahjuks ei ole mikihiiremaal ühtegi sõpra kah ja pole muud valikut, kui ise otse internetipoest tellida koos kõigi lisakuludega. Või tahad ehk ise selleks heaks agendiks hakata?
Pealegi, mul on mitmed USA-st sadetud pakid tolli poolt avatud, pakil selgitav kleeps, et pakk on avatud tollikontrolliks. Niiet pole see maksudest pääsemine eraisiku saadetise korral sugugi garanteeritud.

Jätkaks leiutiste teemal - summuti.

Esimest inimest, kes tuli mõttele leiutada vahend püssilasu paugu summutamiseks, on vist võimatu välja selgitada. Küll on aga teada mees, kes hakkas esimesena relva summuteid ärilisel eesmärgil tootma ja müüma.

Kes oli see mees? Vihjeks niipalju, et ta on ka ühe tuntud ja legendaarse sõjarelva looja.

Kas võis see olla tshokkraudade leiutamine 1866 aastal?

sammal.habe kirjutas:kui palju haavel - eeldusel, et ta on konteineris - üldse tshokiga kokku puutub?
need jorri taadid ilmselt laadisid vanal ajal kuullaagri kuulidega?

Haavel otseselt tshokiga kokku ei puutugi, aga fakt on see, et tshokk kujundab haavlivihku ka konteineri kasutamisel, muidu poleks ju konteineriga haavlilaengu laskmisel tshokke üldse vaja. Ja selle haavlivihu "venitamisel" tshoki poolt välimised haavlid deformeeruvad (tinahaavli puhul) ehk annavad tshoki survele järele. Kui nüüd konteineris on terashaavel, mis ei deformeeru, siis võibki pehmemast materjalist ehk terashaavlitele mittetoodetud tshokk vabalt järele anda.

Lahendus sellele on lihtne - kes ei taha uut relva soetada, saeb oma 1 mm tshokiga relva 5 cm lühemaks, et tekiks silinderraud, ja laseb parti lihtsalt natuke lähemalt ja number suurema haavliga

Möödund nädala keskel Raplamaal õnnestus kella 21.00 ajal kahe parve ülelendu kuulda.

Minuarust on jahindusnõukogu otsused jahimeeste seisukohast täitsa nitsevoo. Aga ulukikahjude hüvitamise teema on nii valus, et isegi jahindusnõukogu ei taha selles suhtes mingit seisukohta võtta. Üleriiklik ühtne maksukogumine ei hakka tööle, jahimehed kahjude hüvitamist üle ei ela, maaomanikud samas jälle kahjusid kannavad iga aasta...Head lahendust nagu polegi. Samas on selge ka see, et metsloomad on paratamatu osa loodusest ja sööma nad peavad, mistõttu tulebki ulukikahjusid võtta paratamatusena, mitte hakata neid jahimeeste taskust kinni maksma. Mul närib kah rooste autot iga jumala päev, aga raha pole selle kahju eest kelleltki küsida. Riik peab hea seisma selle eest, et ulukite arv oleks optimaalne ja vajadusel laisaks muutunud jahiseltsi pitsitama. Metsaomanikul oleks õigus nõuda ulukikahjude hüvitamist riigilt ja alles siis, kui too ei suuda mitmel järjestikusel aastal mõnes piirkonnas korda majja lüüa.

Praegu on küll selline tunne, et tahetakse saavutada sama, mida soovib eestlane oma kinnisvaralt - et too asuks privaatses kohas keset männimetsa, mere ääres raekoja platsil. Ehk siis võimatut. Traksi arvates peaks kõik metsloomad koduloomadeks muutma, et nad jumala pärast metsast suutäit ei võtaks. Niiet mehed, hakake lautade-tallide ehituseks metsast palki varuma.

Aga veel üks küsimus, mis peaks puudutama väga paljusid - uue relvaseaduse redaktsiooni kohaselt võib sportrelva omada ja vallata vaid vastava organisatsiooni liige. Kas uus redaktsioon, mis jõustus 27.04.2007, laieneb ka enne selle jõustumist soetatud sportrelvadele või mitte? Või kui ei laiene, siis kas relvaluba vahetama minnes on relvainspektoril õigus uuele redaktsioonile viidates laskurlitsentsi nõuda vaatamata sellele, et "omal ajal" anti relvaomanikule õigus sportrelva omada ilma organisatsiooni liikmeks olemata?

Ma jällegi küsiksin sellise küsimuse, et kui mu relvaloal ei ole spordi märget, kas ma siis selle relvaga võistlustel osaleda ei tohi?

Teadmata, kui suur saab aastamaks olema, teen asjaosalistele ettepaneku kaaluda ka nö ühekordse litsentsi võimalust. Näiteks Autospordiliit sellist asja võimaldab. Kui ralli rahvusvaheline litsents hooajaks maksab 3000 eeku, siis ühekordne 500. See annab inimesele, kel soov aastas vaid mõnel üksikul võistlusel osaleda, võimaluse natukene odavamalt hakkama saada.