Jääger-online jahindus foorum

No ootame eelnõu ikkagi ära, enne pole mõtet ennast pöördesse ajada.

ürgmees kirjutas:Kõigil, kes soovivad saada 100 krooni hektari kohta renti soovitan tutvud alljärgnevaga. Keelatud pole see ka teistele. http://www.metsad.ee/uso/200909_seirearuanne.pdf
Arvutage ise, mis hakkab 100 kroonise hektari rendi korral maksma põder, siga, kits jne. Minul arvutused tehtud.

No päris nii see asi toimima ei hakka - jahiselts ei pea maaomanikuga lepingut sõlmima, kui rendihind liiga kõrge. Eks selts vaatab oma aastaeelarve üle, kui palju on võimalik jahirenti ja ulukikahju üldse maksta, ja siis hakatakse nö magusamate maade omanikega läbirääkimisi pidama. Kehvema maa omanikud (raba, suured põllulahmakad jne) jäävad oma loodetud tulust ilma. Kui kokkuleppele jahirendi hinnas ei saada, saab maaomanik seal üldse jahipidamise keelata (loodetavasti vabastab see seltsi ka kahjude hüvitamisest) või kui ta jahipidamist ei keela, läheb seal jahipidamine seltsile maksma täpselt niipalju, kui tekib seal ulukikahju.

Ühesõnaga juhtub praeguse jahipiirkonnaga see, et toimub maa killustamine ja tekivad erinevad jahimaa liigid:
1. alad, kus selts peab tasuta jahti edasi (seltsi liikmetest omanike maad ja muud mõistlikud maaomanikud);
2. nö tasulised maad, mille kasutamise eest tasutakse jahirenti;
3. maad, mille eest jahirenti ei tasuta, kuid seal on kahjude hüvitamise kohustus (kuna jaht pole keelatud);
4. jahikeeluga maad (millised on olemas ju ka praegu).

Pakun välja, et 1 ja 3 saavad olema valdavas enamuses. Kõik muidugi oleneb asjaoludest.

Mulle on jäänud ebaselgeks uue süsteemi kohaselt see, kas maaomanikul endal tekib ka õigus suurulukite küttimiseks või mis on selle eeltingimused (maavalduse suurus, leping keskonnaametiga jne)? See määrab paljuski ära maaomanike positsiooni jahiseltsiga läbirääkimiste pidamisel.

Seda pdf- i kah ei ava, selle küsisingi. Kuid ulukahjude põhjenduste juures on hüvitamist puudutavad jahiseaduse eelnõu paragarahvid välja toodud. Seal tekkisid mul mõned küsimused, aga kuniks tervet seadusemuudatuse versiooni võtta pole, ei ole mõtet ka neid küsimusi küsida.

Kas kusagil oleks võimalik jahiseaduse muutmise eelnõud näha ja seletuskirja? Ei ava mul Kakukese saadetud lingid ega leidnud ma seda eelnõud ka googeldades. E-õiguses polnud samuti leitav. Ulukikahjude hüvitamise teemas oleva seletuse tegi lahti, on see sama?

PS. Relvaseaduse muutmise eelnõu on kah kooskõlastusringil, aga dokumenti mul ei ava. Oleks nagu digidoc, aga vist krüpeeritud:) Igatahes mul ei õnnestunud selle sisu uurida, ehk kellelgi teisel õnnestub.

rajaleidja kirjutas:Rumeenias ka äri käib
Leidsin sellise koostöö pakkumise Eesti kaubandus- ja tööstuskoja lehelt:
• Rumeenia firma otsib kogemustega partnerit koostööks, et arendada Bukaresti lähistel hästitoimivat ja kõrgetasemelist jahiparki (350 hektarit, 2 järve, 150 ha põldu, 200 ha metsa)

Varsti kuulutab Eesti Vabariik ulukipopulatsiooni ohjamiseks välja riigihanke, millega otsitakse maksujõulist välispartnerit, kes lisaks jahipidamisele suudaks tasuda maaomanike poolt küsitavat jahimaa renti ning hüvitada iga viimase kui suutäie, mille loom julgeb kellegi metsast või põllult võtta

Beretta kirjutas:Tõe nimel oleks lihtsam ära maksta. Õiguse nimel tuleks kohtukulli ette minna.

Mitte ainult õigluse nimel ei tuleks otsus vaidlustada, vaid hoidmaks ka ära massilist jahimeeste hagemist. Rikutud kuusenoorendiku eest võib erinevalt kartuliubinast ikka korralikku pappi küsida ja praegusel kehval ajal kasutaksid seda võimalust ilmselt väga paljud maa- ja metsaomanikud. Lähtuvalt kohtuotsusest ei pea ju metsaomanik ise eriti palju selleks tegema, et kohtus õige olla - riputa üks kräunuv raadio oksa otsa, seo paar riideräbalat tüve külge ja kui viitsimist on, võid ühe hernehirmutise kah metsa tassida. Erikuradikino, ma ütlen

Juhus möödund laupäeval toimunud seajahist: tuli siga, tegin siledast hexolit 32-ga paugu, siga keeras metsa tagasi. Hilisemal kontrollimisel ei leidnud ei siga ega mitte ainumastki verepiiska. Esimene mõte oli, et ju lasin siis mööda. Aga et distants oli selline 35-40 m, siis puhta möödalasu võimalus tundus natuke kahtlane. Murdsin püssi pooleks ja vaatasin rauda sisse - raud paksult püssirohtu täis. Tagantjärele mõeldes oli tagasilöök kah olnud olematu. Ja siis meenus lisaks siin teemas juba kirjeldatud juhtumile (tiirus) umbes kuu aega tagasi tehtud proovilaksmine, kus lasin 40 m pealt kipsplaadile joonistatud märklehte hexoliti ja rossaga. Toona läks kah üks kuul kuhugi uitama ja mõtlesin, et lasin mööda, kuna märkleheks olnud kipsplaadi riba oli suht kitsas. Suur oli aga üllatus, kui poiss leidis järgmisel päeval lume pealt praktiliselt deformeerumata hexoliti kuuli ja umbes samast kohast, kus märkleht püsti oli.
See kõik pani laupäeval tõsiselt mõtlema, et ehk kuul ei jõudnudki seani. Kuna pime oli peale tulemas ja mehed kringliks külmunud, siis kuuli otsida ei õnnestnud. Kui lumi ära sulab, vaatan selle koha kindlasti üle. Loomulikult ei välista ma ka möödalasku, kuid eelnevalt juhtunud jamad selle hexolitiga annavad alust oletada midagi muud. No igatahes ei ole normaalne, et suur kogus põlemata püssirohtu jääb rauda sisse. Ühegi teise moonaga pole sellist asja juhtunud.

Kas kellegi teisel ei ole just selle Hexolitiga sarnast jama olnud? Rossa pole mul veel jubinud (lasknud kah ainult mõned paugud tiirus), Monoliti pole kasutanud.

Ei tea kas see kuul tavalisest sileraudsest kah jookseb? Vähemalt ei tohiks ta midagi hullu teha silinderrauast lastes...

Mehele, kes jõuab jahil 199-nda lasuni ilma vahepeal püssi puhastamata, kulubki üks tõrge ära

Natuke OT, aga arvestades viimasel ajal juhtunud õnnetustega kipun üha rohkem minema seda usku, et ühisjahti võtan kaasa siledaraudse. Vint võib ju kaasas olla juhuks, kui mehi vähe ja vaja suurem lage üksi ära katta, aga sile on ikka kordi ohutum. Meil koeramehed on kõik siledate või kombidega ja ei oska vintrelvast ajus midagi arvata, olgu see kaliiber nii suur kui tahes. Vintpüss jääb vintpüssiks, kuul saab ka 9,3 kaliibri puhul kõva mineku sisse ning ei tea kunagi, kuhu ta välja jõuab. Üldjuhul ju ajumehel puudub vajadus pikalt distantsilt lasta.

Kolevoll kirjutas:

Metslane kirjutas:Minu arusaam, miks mootorsõidukilt laskmine on keelatud. Esiteks loom ei karda praegu autot, kui tekib piisav hulk loomi, keda on autokatuselt mõõda lastud, siis hakkava ka nad autot kartma. See tähendab, et loom võib üsna kergelt sattuda paanikasse autot nähes.

Metslane on asjaloo kenasti lahti seletanud. Soomlased on oma normide loomisel selle auto+tulistamine seose hästi arvesse võtnud, millest võiks ka ehk meil juhinduma hakata. Illustreerimiseks üks lugu metskitsede näitel:
Oktoobri algul tegin endale selgeks põllud, kus kitse rohkem näha, et siis sügisese puhkuse ajal kenasti jahil käia. Kui puhkus juba käes oli, siis põgenesid kitsed juba kaugelt autot märgates. Nagu kolleegide jutust selgus, oli meie kanti tekkinud keegi asjaarmastaja-autosttulistaja, kelle tegevuse tulemusena ka paar kitsekorjust leidsime. Kahjuks ei ole me suutnud veel selle asjaarmastaja isikut kindlaks teha, aga mõned kahtlused juba on tekkinud.
Teine näide metssigadega:
Istusime sõbraga hernepõllul pukkide otsas sigu ootamas. Oli juba üsna pime kui sead tulid põllule, aga jäid laskmiseks pisut kaugevõitu kohale kohaliku tähtsusega kruusatee servas. Ootasime, et seakesed meie jaoks paremale positsioonile jõuaks, kuni lähenes üks sõiduauto. Kui sõiduauto sigadele lähemale jõudis, panid viimased üle tee metsa poole punuma ning autost põrutati tulede valgel sigadele paar pauku. See viimane seletab ka asjaolu, miks sead sealsetel põldudel viibides koledasti möödasõitvaid autosid pelgavad (panevad põllult putku juba 300 m kaugusel oleva auto puhul).

Selle peale ma ütleksin, et väga hea, et loomad autot pelgavad! Nendele meestele, kes autot laskmiseks ei kasuta, ei tohiks see ju mingeid muresid põhjustada, või mis? Ja need, kes autost põmmivad, on oma elu järelikult ise keeruliseks elanud.

Jah, võib ju öelda, et auto ei tohiks metsloomas hirmu tekitada, aga olete kindlad, et ainult autost tina saanud kits paneb seda nähes jooksu? Mina selles kindel küll poleks. Mina ei tea sellest muidugi mitte midagi ega kedagi , aga olen kuulnud jutte, kus mõnes magusas kohas elutseb suur kitsekari, kes peaaegu 100% seal alati väljas on, ka kehva ilmaga, ja neid on käidud seal regulaarselt laskmas nii auto kapotilt kui auto kõrvalt põlvelt kui heinas hiilides, kuid vaatamata sellele ei jookse nad autot nähes kuhugi. Samas mõni nö uitaja kits täiesti lambi kohas teeb sõidukit nähes kiiresti sääred. Võta nüüd kinni, milles asi. Ja ehk ongi hea, kui loom autot kardab - hoiab sõiduteedest eemale ja on metsloomadele otsasõite vähem

Metslane kirjutas:Minu arusaam, miks mootorsõidukilt laskmine on keelatud. Esiteks loom ei karda praegu autot, kui tekib piisav hulk loomi, keda on autokatuselt mõõda lastud, siis hakkava ka nad autot kartma. See tähendab, et loom võib üsna kergelt sattuda paanikasse autot nähes.
Teiseks silorull ja auto on võrreldamatud asjad. Jahis on lubatud tuge üldjuhul ju kasutada, olgu selleks silorull, kivivare, puu või alpikepp. Kuid need on juhuslikult kuidas jumal juhatab ja enamasti sa neilt ju tuge ei leia. Autot saab aga parkida just sinna, kuhu ise juhatad.

Et kui peatad auto sulle sobivas kohas kinni, astud sellest 2 meetrit eemale ja lased alpikepile toetudes loomast mööda, siis ei hakka nad autot kartma? Sama kehtib ka kasutatava tugipunkti asukoha kohta - miski ei keela sul benchresti lauda (mis on autokatusega võrreldes kordades mugavam tugi) üles seada kohe auto kõrvale ja auto võid parkida samamoodi kuhu aga soovid. Seega leian jätkuvalt, et see seadusesäte on jabur, mis aga ei tähenda, et seda järgima ei peaks. Seadused on täitmiseks kohustuslikud ja kui mõni asi vajab hädasti muutmist, siis saab ministeeriumile või seadusandlikus kogus esindust omavale poliitilisele ühendusele teha vastava seadusmuudatuse ettepaneku Niikaua tuleb kehtivat korda järgida.

Nii provokatsiooni mõttes küsiks siis, et miks autokatuselt laskmine on taunitav, aga silorullilt tulistamine mitte? Kui laskmisel oleks toe kasutamine täiesti keelatud, siis oleks asi arusaadav. Aga teha vahet silorullil, kivihunnikul, alpikepil või autokatusel? Mis aspektist on autokatus ebaeetilisem kui silorull või millise ebaõiglase eelise see annab jahimehele looma ees?

TiitR kirjutas:Täpselt nii. Mina käin valdavalt jahis oma autoga ja ühest kohast teise liikudes eemaldan salve ja laen relva tühjaks ning asetan püssi püssikotti. Kui olen võõra autoga või liikumine on väga lühiajaline, siis laen relva eelnevalt tühjaks ja asetan toru ees vastu põrandat enda kõrvale. Aga olen näinud ka jahimehi, kes asetavad relva kabaga vastu põrandat nii et toru auto lakke vahib...krt. seda on see ka tühjaks laetud või ei, kuid ebameeldiv on tagaistmel olla kui toru otse suhu vahib

Püssi kotti panna on alati mõistlik, aga ei tee seda isegi alati (mõtlen ajujahis kohta vahetades, niisama sõites on püss ikka alati kotis). Kui ma aga loen, et mehed asetavad oma relva raua otsapidi auto põrandale, siis võtab kukalt sügama Ohutuse mõttes muidugi väga hea, sest relva tuleb alati käsitleda, nagu oleks see laetud. Kui ma aga vaatan kasvõi oma auto põrandamatte peale paari aju, siis ei taha sinna relva kabagi toetada. Kahjustada saanud raua suue on esimene põhjus, miks püss loopima hakkab (samal põhjusel peab rauda ju luku poolt puhastama ka) ja seetõttu hoian ise raua suuet eriti kiivalt.
Ebameeldiv on muidugi, kui toru sulle esiistmete vahelt näkku jõllitab, aga argumenteeritud palve peale on kaasjahimees selle sealt alati ära koristanud

Andrese muret aitaks lahendada sälgu eemaldamine. Polnud endal hetkel nii peenikest kuuskanti käepärast, aga sälku peaks hoidma paigal üks kruvi, mille leiad sälgu pealt.