Jääger-online jahindus foorum

Meil see jahijuhatamine on kujunenud selliseks, et päälik jahijuhatajana koostab nimekirjad, avab load ja teeb instruktaazi, aga kohavalik ja kütiliini paigutamine on üldjuhul ühe konkreetse vanema ja kogenuma jahimehe hooleks jäetud. Kuigi mehe autoriteet on suur, ei ole see jahijuhatamine kujunenud autoritaarseks - kõik, kellel midagi tarka öelda on, kuulatakse ära ja arvestatakse enamuse arvamusega. Ajumeeste kamandamine on kah jäänud ühe kindla "elukutselise" ajumehe õlgadele ja üldjoontes kõik laabub probleemideta. Punt pole ka väga suur (ca 30 inimest) ja mehed on kaua koos jahti teinud - tuntakse hästi teineteise võimeid ja jahimaid, mistõttu jahijuhatajal mingit erilist rapsimist ja vaeva ajujahi korraldamisel küll pole.

Kogemusi selle relvaga pole, aga kui tahad poemoona juurde jääda, siis ei oska muud soovitada, kui et proovi ka teiste tootjate pauke. Mingeid kindlaid reegleid ei ole (noh eks twisti ja kaliibri järgi võib mõni teadjam soovitusi jagada soovitatava kuuli raskuse osas jne), kuid eks ta üks katsetamise värk on. 10-15 cm hajuvust (eeldan et 100 m pealt) on natuke palju küll.

kirp kirjutas:Mis fenomen see on, et kiiremal lennul tekib kuulil stabiilsuse probleeme? Muidu räägitakse rohkem ikka, et madalal kiirusel ei saa kuul küllaldaselt pöördeid (eriti kui vindisamm aeglane) ja ei ole stabiilne.

Suur hajuring ei teki mitte sellest, et kuul lennates kuidagi tuiaks (ei lenda sinka-vonka), vaid püssiraua vibreerimisest lasu hetkel. Seda aitab vähendada jämum raud (varmint) ja kuuli kaalule ning vindi twistile enim sobiv rohukogus.

Kõik on õige, et ulukikahjusid (mida me varsti arvatavasti kõik hüvitama hakkame) põhjustavad põdrad, sead, kitsed ja koprad, mitte kährikud, kuid minuarust oli siiski Aihni jutus ka väike valus tõde sees. Parandage mind, kui ma eksin, aga mulle on jäänud mulje, et laias laastus 30 - 50% jahimeestest on sellised, kes Feeni sea ja kähriku võrdluses väljatoodu põhjustel käivadki ainult põdra ja seajahis ning jätavad muude, "kasutute" pudulojuste reguleerimise teiste õlgadele, sest sealt ju otsest kasu ei tõuse. Samuti tundub mulle, et just kulu/tulu vahekorda arvestades ei ole nad eriti varmad ka lisasööta metsa viima. Teised ju tassivad nagunii, milleks endale tüli ja rahalist kulu tekitada.

Sai kah esimesel lumisel õhtul minna siga passima, aga oli peal juba enne seda, kui mina sinna ilmusin (kella 18.00 ajal). Pärast sõitsin veel põldude vahel ringi ja näha oli nii sigu kui põtru, kitsedest ja rebastest rääkimata.

No kui viimane põdraluba üleval, siis on ju nagunii probleem iga paugu suhtes, et kas lasti loom, saadi üldse pihta jne. Me laseme põdrajahis alati ka sigu, kui peaksid ette juhtuma ja nö "mittepõdrapaukude" osas saab ju kokku leppida signaalid. Kõige ideaalsem on raadiosaatja, aga kui neid pole, siis saab ju näiteks lasta peale tulemuslikku lasku paar järjestikku pauku õhku, et mehed teaksid - põder maas. Kui dubletti üksikule lasule ei järgnenud, siis järelikult lasti siga, rebast, kähra või ükskõik mida, kasvõi püksi.

Tjahh, üheltpoolt loogika nagu ütleb, et hea käive on parem kui ahnus, aga mina näen seda asja siiski teistmoodi. Eestis saab käibe kasv tulla ainult teise poodniku klientide ülemeelitamise arvelt (jätame selle jutu kõrvale, et kui padrun maksaks 3 krooni, siis kõik hakkaksid nagu hullumeelsed päevas 1000 pauku laskma). Sarnaste kaupade ja müüjate puhul on põhiteguriks kauba hind (odava hinna nimel on nõus klient paljutki alla neelama nagu kehvem teenindus, kehvem asukoht jne). Kui nüüd üks kaupmees võtab julguse rindu ja unustab oma 3-kordse otsahindluse ära ning keevitab kaupadele ainult 50% juurde, mille tulemusena väljamüügihind langeb kliendi jaoks üle kahe korra, siis mis juhtuma hakkab? Esialgu näib kõik ilus - odava kaupmehe käive kasvab kenasti, teised kaupmehed kiristavad hambaid. Et teised kaupmehed tahavad kah edasi elada, on nemadki sunnitud klientide tagasivõitmiseks hinnad samale tasemele langetama. Selle tulemusena käive kaupmeeste vahel ühtlustub taas ja lõppkokkuvõtteks ei ole keegi midagi võitnud (ma räägin kaupmeestest, ostja loomulikult võidab), vaid hoopis kaotanud! Ostude hulk on sama, ainult et käive ja ka kasum on mitu korda väiksemad! Kõigil on aga oma püsikulud vaja maksta.

Mina näen, et hind relvapoodides saab oluliselt kukkuda vaid juhul, kui turule jääb vaid üksainus, kõiki täna Eestis saadaolevaid kaubamärke müüv kaupmees, kes teenindab kõiki Eestis elavaid relvaomanikke-jahimehi. Siis on tal piisavalt käivet, et ta saaks madalama otsahindluse arvelt hinnad maas hoida ja samal ajal ka kuludega toime tulla. Taolist monopoli aga vist ei teki kunagi.

Ma nüüd tungisin muidugi on hüpoteesidega võõrasse kapsaaeda, sest ise jaekaupleja pole ja ma ei tea relvaäri otsahindlustest midagi. Oma oletuse aluseks võtsin riideäri, kus otsahindlused on üsna suured. Millegipärast ma ei usu, et eesti kaupmees saab relva tehasest kätte sama omahinnaga nagu USA kaupmees. Relvade ja optikate hinnad on kogu Euroopas ühel tasemel ning see peaks midagi ütlema neile, kes tahavad võrrelda USA ja Eesti hindu.

Ärge peksa tehke

Plaanis endalgi see talv nugiselõksudega proovi teha, aga enne lume tulekut ei tea kohti, kuhu neid üles seada

tony kirjutas:Nuujah,mina olen selle kuuliga kõigest kolm looma lasknud kauguselt 250-340m.Kõigil kolmel loomal olid purustused ikka üsna suured.

Eeldan, et tegemist ei olnud põdraga ja võib-olla kogunisti mitte Maarjamaaga?

Ma ei usu kah, et sulle kitse või talleluba ei anta. Iseasi mis see maksab - teinekord on üldkoosolek määranud suht kosmilised hinnad arvatavasti eelkõige rikast turisti silmas pidades ja juhatusel pole õigust seda odavamalt müüa. Ehk saab mõne kohaliku mehega kaubale, et teete nö ühisjahi ja maksad talle loa kinni.
Kahte seltsi kuulumine on minuarust selline kahe otsaga asi - tihti ei jõuta ühes ainsaski seltsis piisavalt aktiivselt osaleda ja kui sa ütled, et ei võta seda 100 km reisi eriti tihti ette, siis mis kasu seltsil sust on? OK, liikmemaksu kasu on, muud midagi.

Iseenesest kurb lugu, aga tegijal juhtub. Pakun välja, et ärge seda toru lahti lammutama hakake - pange ahju otsa või radiaatori peale kuivama. Endal sedaviisi isegi paar mobiili päästetud ja usun, et pikapeale kuivab sealt see niiskus kah välja.

Feen kirjutas: Probleem ikka selles, et veetakse metsa tõsiselt suurtes kogustes vilja ja ollakse rahul, et siga jube palju (ja viiakse veel rohkem, sest need söövad ju ka rohkem). Kui ikka jamad kaelas, tõmmatakse sellistes kohtades söötmist vähemaks ja lastakse rohkem looma, mõni aasta ja pilt hoopis teine.

Üks arengukava loomisel kaasarääkinud mees arvas küll teisiti - ulukikahjude tekkimise põhjus just selles seisnebki, et lisasööta viiakse metsa häbematult vähe ja loom peab seetõttu metsast lisa võtma. Ja sina tahad nüüd söödaratsioone hoopis maha tõmmata, sa püha müristus!

Ok, eks tuleb see kahjude kompenseerimise kord ära oodata, enne pole mõtet siin lõõpida ja ilkuda. Saab üks igavesti keerukas kompromiss olema loomade arvukuse ja kahjude suuruse vahel. Peaasi et ei tekiks olukorda, kus kahjude kompenseerimise möödapääsmatus kirjutatakse juba määrusesse sisse. Mitte et ma poleks nõus oma hobi eest maksma, aga kusagil tuleb kõigi jaoks piir ette.

Beretta kirjutas:Kui jahijuhataja on ikka jahi alguses meestele kõik und so weiter... see ongi ju nõuetekohane jahi korraldamine.

No eks jahi nõuetekohase korraldamise hulka kuulub veel hulgaliselt muid komponente kui ainult jahijuhataja seaduses loetletud kohustused. Ma sain sinust aru nii, et mis iganes ka jahil ei juhtuks - jahijuhataja pea võetakse alati maha, ja tahtsin oma postitusega öelda, et kui jahijuhataja on omapoolsed seaduses sätestatud kohustused korrektselt täitnud, siis ei saa talle kuidagi hõlma hakata.

plaaster kirjutas:

baddmann kirjutas:Noh, ja kui saab ? Kas võib ühe JS pankrot tekitada olukorra, et temast vabaks jääval maal enam keegi jahti ei pea ? Väga väheusutav stsenaarium, lihtsalt praegune sotsialism lõpeb ära.

BM

Ja saabub kapitalism ehk samad inimesed moodustavad uue nime ja põhikirjaga JSi ja ongi JOKK

Ei-ei, see süsteem ei toimi - ega siis uue JS moodustamisega meeste rahakotid priskemaks muutu (noh jah, kuni uue pankroti väljakuultamiseni saab ju jahti teha) ja ministeeriumi töötajad pole eilased, et samale nö "vaesele" pundile maa uuesti rendile annavad. Kui kahjude kompenseerimine hakkab ülejõu käima, siis tuleb lisasöötade ja soolakute loomise asemel hakata metsa erinevaid tapvaid kemikaale vedama, sinna hulkuvaid penisid meelitama, salakütti tegema ja kõike muud, mis metsloomad eemale hoiab. Pole looma, pole probleemi.

Beretta kirjutas:Aga vastutamise kohapealt päris nõus ei ole.
Ikka säädust tuleb lugeda.
§ 44. Jahi korraldamise nõuded
(4) Jahi nõuetekohase korraldamise eest vastutab üksikjahil jahiloa saanud isik ja ühisjahil jahijuhataja.

Ei taha targutada, aga kui seadust lugeda, siis järgmise §-i lõige kolm sätestab ära jahijuhataja konkreetsed kohustused

(3) Jahijuhataja on kohustatud:
1) koostama jahist osavõtjate nimekirja ja kinnitama selle oma allkirjaga;
2) avama ja sulgema jahiloa;
3) teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest;
4) kontrollima jahist osavõtvatel isikutel jahipidamist õigustavate dokumentide olemasolu ja jahipidamisvahendite vastavust nõuetele;
5) kõrvaldama jahilt alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega või ilmsete haigustunnustega isikud;
6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral;
7) esitama jahipiirkonna kasutajale jahist osavõtjate nimekirja kümne päeva jooksul pärast jahi toimumist.

Kui jahijuhataja on ikka jahi alguses meestele kõik ohutusreeglid jms üle korranud, lasknud alkomeetrisse puhuda, dokumente kontrollinud, pissiproovi analüüsi tulemused laborist kätte saanud jne, siis ega ta ikka otseselt kellegi lolluse eest ei vastuta küll.