Jääger-online jahindus foorum

Artemisel Pärnus Port Arturi poes nii 9,7g kui 11,7g TSX kohapeal olemas. Võib-olla mujal ka midagi on, eks pead helistama ja uurima. Kuule saavad ju ka postiga saata.

Mõnda ettevõtet on äriregister kuidagi eriliselt hellitanud. Artiklist täpseid asjaolusid ei selgu, aga tundub, et ettevõte pole viis aastat majandusaasta aruannet esitanud. Iga teine ettevõte oleks juba ammu sundlõpetatud olnud.

Tänu headele inimestele on koer leitud! Tänud kõigile, kes selleks otsesemalt või kaudsemalt vaeva nägid.

09.08.2015 öösel või varahommikul põgenes Raplamaalt, Kehtna vallast Lokuta küla lähistelt peaaegu 5-aastane sibery husky. Koer on sõbralik, reageerib nimele Sky ja rindkere karvastikus võib märgata rakmete jälgi.
Kui keegi on märganud allpool oleval pildil olevat koera või kuulnud midagi hulkuva husky kohta, palun vaevatasu eest võtta ühendust Vahuriga tel 5141430

...käsitleb sanktsioone jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest. Ilma jahindusnõukogus kokkulepitud limiidita jahiloa väljastamise keeldu selles paragrahvis kohe kindlasti ei ole. Veel pakkumisi ?

BM[/quote]

Teeks siis ühe pakkumise: JS § 22 lg 1 räägib, et uluksõraliste küttimismaht ja -srtuktuur lepitakse igal jahiaastal jahindusnõukogus jahipiirkonadade kaupa kokku. Kui pole kokkulepet, pole ka järelikult määratud mingisugust küttimismahtu (loe: ei tohi küttida mitte ühtegi ulukit) ning kui nüüd JP kasutaja väljastab vaatamata küttimismahu puudumisele jahiloa, rikub ta JS § 60, üldjuhul lg 2-te (trahv 3200 eur). Sellist tegevust võiks minuarust vabalt kvalifitseerida jahiloa andmise nõuete rikkumisena.
Nõus, et seadus on selles suhtes natuke puudulik - pole konkreetselt sätestatud, et jahindusnõukogu kokkulepe küttimismahtude osas on JP kasutajale siduv. Kui küttimismahte pole kokku lepitud, siis võiks ju seda olukorda tõlgendada ka nii, et senikaua võib kõigile uluksõralistele piiramatus mahus jahti pidada.

Kui aga üritada pihta saada ideele, milleks üldse jahindusnõukogud on seadusega ellu kutsutud, siis neid eesmärke on ju kolm:
1. ettepanekute tegemine Keskkonnaametile suurkiskjate jahi korraldamise osas;
2. uluksõraliste küttimismahud;
3. JP kasutaja, kasutusloa ja JP piiridega seotud küsimused.
Sellest lähtuvalt oleks nagu jahindusnõukogu poolne küttimismahtude kokkuleppe olemasolu obligatoone jahilubade väljastamisel. Samas on kummaline, et § 61 näeb ette vastutuse keskkonnaameti määratud küttimismahtude rikkumisel, aga jahindusnõukogu kokkuleppe rikkumisel otsest vastutust ei kaasne (hiljem võib muidugi jahindusnõukogu JP kasutusloa pikendamisel negatiivse hinnangu anda). Asi segamini, nagu Kört-Pärtli särk. Eks see selgus tuleb kunagi kohtulahendite abil, aga ma ise ei tea küll kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks seda selgust saavutada 3200-eurose hinnaga.

smurf kirjutas:Kraavikule: eelnõuga võrreldes muudetud tagasi 1.juunile jah, aga kuna pole jahindusnõukogu poolt kehtestatud mahte ja strukruuri siis enne seda küttida ikka ei tohi. Metssigade puhul samuti. 1.juunist saab pidada jahti sigadele esialgu ainult enne 1. juunit väljastatud lubade alusel loale märgitud kehtivusaja jooksul.

Innuka tegutsemise korral on kõik võimalik, seda enam, et nõukogu võib oma tööd teha elektroonilisi kanaleid pidi (e-mail jne). Survestage oma maakonna jahindusnõukogu, seltsimehed!

Kogu eeskirja ei jõua hetkel läbi lugeda, aga vaatasin, et laupäevast kehtima hakkavas jahieeskirjas on metskitse puudutav osa siiski jäänud vanamoodu ehk et kellel arvukus lubab, saab oma jaanisoku ära lasta.

valdo kirjutas:Tehniliselt võttes on minister siiski ainult see, kes paneb paberile lõpuks allkirja alla. Tegeliku töö määrustega ja ka seadustega teevad ära KKM-i spetsialistid, kantslerid jm. ametnikud, kes tihti jäävad paika ka peale ministri vahetust.
Määrus on kohati tõesti küsimusti tekitav ning seletuskirjas pole suurt midagi põhjendatud, miks üks või teine muudatus on tehtud. Kasvõi eelmainitud sokujaht, naabritel on jaht Maist, meil Juulist. Milline on see Eesti eripära siis?

Vaidleks vastu - tehnilise poole teevad ära just ametnikud ja teevad seda nii, nagu hetkel võimulolev poliitiline jõud ehk ametisolev minister ütleb. Allkirja andmisega võtab ta ju endale vastutuse (siinkohal muidugi naerukoht) väljaantud aktiga kaasnevate tagajärgede eest ja seega ütleb tema lõppsõna. Loomulikult taoliste määruste vastuvõtmisel usaldatakse ja arvestatakse spetsialistide seisukohtadega ja paljuski ettepanekud määruste muutmise osas neilt tulevadki, kuid loodavad jahindusnõukogud peaksid saama päris heaks väljundiks suhtlemisel riigiga ning ettepanekute tegemisel näiteks jahieeskirja muutmiseks. Täna võiks selle eeskirja eelnõu kohta oma arvamuse öelda ju EJS, kui ta seda veel teinud pole.

Hea on vähemalt seegi, et jahieeskiri pole seadus, vaid keskkonnaministri määrus, mida saab minister vajadusel kiirelt muuta. Niiet "kohtumisel valijatega" tehke keskkonnaministri määramise või tema mõjutamise suhtes kõva lobby:) Ja ka loodavad jahindusnõukogud saavad loodetavasti ministrile vastavaid ettepanekuid teha. Kas see nüüd Pentusega õnnestub, on iseasi, aga ega tema sinna igaveseks pole naelutatud.

Tormis kirjutas:Julgen kobiseda, et kolm aastat jahimehestaaži on vähe poolautomaadi soetamiseks.

Põhjendust paluks.

Beretta kirjutas:Muide, kas on siin tegemist foorumlaste üldise "lemmikkaupluse" varadega? Nimi nagu viitaks.

Tegemist hr Türiga seotud ettevõttega jah, aadress kah sama. Märkida tuleb, et tegemist ei ole pankrotivaradega - ettevõtte suhtes pankrotimenetlust algatatud ei ole, tegemist tavalise täitemenetlusega.
Avastasin Jagdhofi kodulehelt, et Faehlmanni 3 kauplus on nüüdsest avatud vaid VIP-idele ja sedagi vastavalt eelnevale kokkuleppele.

Mind ikka huvitab hetkel enim jahindusnõukogude moodustamine. Selle organi tegevusest hakkab tulevikus väga palju sõltuma - alates ulukite arvukusest ja lõpetades jahipiirkonna kasutusõiguse andmisega. Kahjuks seadus selle organi moodustamist ei reguleeri, vaid see jääb ainuisikuliselt keskkonnaameti peadirektori otsustada. Saab näha, mille saab selle organi moodustamine ja töökord olema. Siin annab juba nii mõndagi kokku nipitada.
Aga enim pakub mulle huvi jahindusnõukokku valitav riigi esindaja. Jahimehi ja maaomanikke saab nõukogus olema võrdne arv, seega saab 50/50 häälte jagunemisel otsustavaks riigi esindaja hääl. Krdi ümmargune termin see "riigi esindaja". Vastavalt keskkonnaameti peadirektori äranägemisele võib riigi esindajaks olla kes iganes - Kalle Palling või Ants Varblane või Keit Pentus-Rosimannus.... Arvake ära, mis selle riigi esindaja ümber hakkab juhtuma?

Enne ei hakka takka kiitrma ega ümber lükkama, kui võtan portsu uusi (loe: ühe korra kasutatud) kesti, kalibreerin need ära ja proovin, kas istuvad ilusasti padrunipesasse või mitte. aga sellega läheb natukene aega

Victoria võiks ju meile natuke tutvustada seda saatetegemise telgitagust, et kuidas ja mis asjapulgad jne. Äkki tõesti ei ole võimalik suure hulga inimeste ja tehniliste iseärasuste tõttu võimalik kobrast ligemalt kui 50 m filmida. Meie aga oma teadmatuses materdame saatetegijaid ülekohtuselt.
Kui aga asi seisnes ainult selles, et keegi võttegrupi rahvast ei suuda kahte tundi vagusi istuda, siis.......peab teised inimesed leidma:)

Minul juhtus eelmise aasta lõpus umbes sarnane lugu Benelli Argo-ga, kus osad padrunid ei läinud lõpuni rauda. Tegemist polnud col-i probleemiga, vaid hülsi kalibreerimise ebatäpsusega. Hülsile jäänud jälgede järgi sai järeldada, et alates kesta alumisest otsast nii 7-10 mm ülespoole ei mahtunud kest enam padrunipessa ja jooksis kiiluna sinna kinni.
Varem pole sellist probleemi esinenud. Täispikkuses kalibreerimise matriitsi pole vahepeal ümber seadistanud - Lee komplektil on matriitside kiirvahetuse süsteem, kus timmid matriitsi paika ja nii ta jääbki. Kontrollimisel oli seadistus õige, nii nagu matriitsitootja seda ette näeb ja nagu ta mul kogu aeg on olnud. Neidsamu kesti (Sako ja Norma) laadinud miski 3-4 korda. Laadisin toona 50 pauku ja neist tuli ca 20 tükki välja praakida. Ise ei osanud muud seletust leida, et kestad lihtsalt väsinud ja järelikult matriits ei timmi kesta päris lõpuni välja ning vähekasutatud kesta puhul pole probleemi. Hetkel ei viitsi uut kogust laadima hakata, aga siis võtan uued kestad ja vaatan, kas kordub sama jama.
Oskab keegi paremat seletust anda?

Kuldile niipalju, et minu Argo rauda kalibreerimata kest enam ei lähe. Pole täpselt vaadanud, kas takistus tekib kesta kaelas või õlas või mujal, aga kalibreerima ma igatahes pean. Juba sellepärast, et poolauto lööb mõnikord hülsi kaela kergelt mõlki.