Jääger-online jahindus foorum

Kasutan juba umbes paar aastat just nimetatud optikat ja samast kohast ostetut Sako Varminti peal. Põhjust nuriseda küll ei ole, olen väga rahul. Originaaljalgadel ka ja ei ole ta mul kuskile liikunud ega miskit sees lahti põrunud. Tundub, et hind ja kvaliteet on paigas.

honkomees kirjutas:

eeru kirjutas:Aga see kergem kuul oleks ikka vajalik. Tegelt oleks sokule, koprale jms vaja vist mingit ca 8 gr poolmantlit, aga pole sellist trehvanud .308-le.

Ei ole enam otsinud aga mingi aeg tagasi oli küti ärist saada 8 gr poolmantel Sako´lt vist oli Gamehead

honkomees kirjutas:miks sa just Normat tahad, tahmab toru täis ja kõik. Võta Sako moona, on kergemaid kuule ja peale pauku toru pea puhas! 8 gr täismantel ja 9,7 poolmantel jooksevad ühte auku ka.

Tabel annab küll, et peaks jooksma aga ei jookse, vähemalt minul küll mitte. Ma olen ka seni lasknud 9,7 gr poolmantliga (Varmint sellega sisse lastud 150 m peale) ja proovisin siis samu distantse tiirus 8 gr täismantliga. vahe võiks olla ca 1-2 cm aga minul kõigub see 5-6 ringis. Tean veel ühte kel samade moonadega sama probleem. Nüüd üritan samuti leida eri firmade toodangut, et saaks tulemuse ühte auku. Kuna vähe jahil siis ise laadima ka ju ei hakka.

Kõik olid tõesti Tallinnas olemas. Igaks juhuks panin kõikide poodide/lettide aadressid, kes veel ei tea.

Piprapood Tallinnas:
Liivalaia 43
10145 Tallinn
Tel. 6 455 021
E-R 10:00 - 19:00
L 10:00 - 16:00


Piprapood Tartus:
Tartu Turuhoone
Vabaduse pst 1
51004 Tartu
Tel. 7 441 197
E-L 9:00 - 16:00

Esindusriiulid:
Kiika Kööki kauplus, Pikk 1, Tallinn
Oskari Lihapood, Riia mnt 50, Tartu
Jaani Lihapood,Riia mnt 49a Viljandi
Tel.433 7464

Pole ise mingeid erilisi peibutussöötasid kasutanud. Soovitan soojalt, proovi maisi, peaks tulema odavam. Meil ei ole küll ühtki söödakohtade ligiduses liikuvat/luusivat siga külmaks jätnud ja kui maitse juba suus siis lisad ainult natuke söödaviljale ja jäävadki käima. Oluline lihtsalt, et hoiaksid pärast pidevalt kasvõi väikesegi kogusegi ees, muidu lähevadki mujale otsima.

Sattusin enne jaani Piprapoodi ja näppu jäid "argentiina" ja "shaslõki" maitsesegu ning katsetamiseks ka "lihapehmendaja", mis pidavat puha looduslik asi olema.

Tegin siis sellise saslõki:
2kg metskitse liha
0,4-0,5kg mahedat ketshupit, vist oli Felix
maitseainete segu "Argentina" ja "Shaslõki", kuna sai pandud mõlemat siis enamvähem pool paki peal soovitatud kogusest kg kohta
tunde järgi paprikapulbrit (mina lisasin mahedamamaitselist)
4 keskmist sibulat
4 suuremat küüslauguküünt
"Lihapehmendajat"-vajalik kogus on pakil kirjas, kuna see sisaldab ka soola siis soola enam lisada pole vaja.

Lõika liha umbes 4-5cm suurusteks tükkideks, lisa maitseained ja ketsup ning jäta vähemalt üheks ööks jahedasse. Siis lisa viilutatud sibul ja hakitud küüslauk ning sega kogu kupatus korralikult läbi ja jäta veel paariks kolmeks päevaks külmikusse.
Selleks, et lisada ka natuke mõnusat rasvasust lõikasin umbes saslõkitükkidega samasuured poole cm paksused suitsupeekoni viilud(kaalujälgijad võivad selle välja jätta ) ja ajasin tihedalt vaheldumisi vardasse. Grill parasjagu tuliseks ja liha kiirelt parasjagu pruuniks.
Tulemus parasjagu vürtsikas, ülimaitsev ja mahlane. Kõrvale kas külm õlu või mõni suviselt kerge vein ja mis sa hing veel tahta oskad

Hääd katsetamist


PS. Lihapehmendaja proovitud ka põdra- ja kitse ahjuprae peal ja väärib täiesti oma nime, küpsetusaeg on lühem kui tavaliselt ja liha saab mõnusalt pehme.

rajaleidja kirjutas:Meil on ikka nii, et seajaht käib kogu sektsiooniga. Vaatad jäljed ära, paned mehed paika ja mees koertega jälgipidi järgi.

Mis puutub valiklaskmise söödaplatsi, siis ok. Valiklaskmine on oluline ja seda ei tasu ära unustada. Aga need peaks olema ajutised ja ainult valiklaskmiseks, mitte pidevateks söödaplatsideks. Loom võib nii piirkonnast lahkuda, kui söödalt lasta.

Esiteks, ise arvan siiski, et selle koertega jahiga ajate te palju rohkem oma sead laiali kui söödaplatsiol toimetades. Teiseks, metsas koertega ajades on palju rohkem võimalusi valikuviga teha ja mida sa teed kui koerad peavad täiesti vale looma sinu jaoks. Kolmandaks, kui sul on söödaplats mis korralikult töötab, sul on nn põhikari keda toidad, kogu aeg aastaringselt on korralik sööt ees ei lähe need sead sul sealt kusagile. Peale lasust tekkinud ehmatust on metsa pagenud kari mõned päevad metsas vakka ja kui kõht ikka loomal täiesti tühi tuleb uuesti kuna ta teab täpselt, et sealt saab süüa. Kui sa aga sead koertega pesalt minema kihutad ei unune see neil teps mitte, leiavad parema koha pimedamas ja sügavamas metsas.

Soovitan vaadata sellele asjale ka natuke teise pilguga. Praktiseerisin ise ka enne sellist viisi, et sööt oli kuskil maas ja hunnikus või natuke maetuna. Kindel on, et see garanteerib selle, et nad pööravadkogu selle ala uuesti tagurpidi ja osa sööta maasse tallavad/jätavad.
Nüüd olen läinud seda teed, et kui lisa anda siis juba korralikku kuiva sööta ja söödaautomaadist. Mõistlik oleks seda järgida eriti siis kui on emis põrsaid kandmas/põrsad toonud. See on nagu koduseagagi, mida paremas elujõus loom on, seda tervemad pärast ka järglased.

kompensaatorite eesmärk on vähendada laskuri jaoks tagasilöögi tugevust. Kuna pole ise kompensaatoriga püssist lasknud ei oska isegi kommenteerida kui tuntav see vahe võiks olla.

Tuult see kuul tõesti kardab ja keeruline on ikka üle 50 m lasta. Kuuli trajektoor on lihtsalt väga kukkuv. Olen proovinud nii 50, 75 kui 100 m peale sihiku seada ja tundub, et optimaalne on kuskil 50 ja 75 vahel ja üle 75 ka mitte lasta st, et kui lased 50 või 75 m peale sisse siis 100 ja enama pealt enam linnule suurt pihta ei saa kui ei oska kuuli kukkumist arvestada. Kui juhtub veel külgtuult ka olema siis on asi hoopis metsas. Pole küll proovida saanud 22 LR magnumit, sellega võib tulemus oluliselt parem olla.
Moonast niipalju, et mida suurema algkiirusega saad seda parem. Meil saadavatest on Remingtinil päris head paugud, kui ma õieti mäletan siis algkiirusega üle 400 m/s . Teised kõlbavad vaid märki lasta.

serx kirjutas:vahetatavate tsokkidega pole ma arvan sul kyll miskit teha.......

Omal ka iz 27 kahe päästiku ja kestaheitjaga. See märkus, et tsokkidega miskit teha ei ole on võib-olla siiski natuke liiast. Esialgu kui lased tiirus skeet või trapi saad ilma hakkama aga kui tahad ntks sportingut proovida või sügisel mere ääres kõrgelt lindu lasta kuluvad tsokid tegelikult marjaks ära. Hoiavad haavlivihu paremini koos. Ainuke tähelepanek iz puhul on on see, et tsokk on suhteliselt lühike, proovides tundus, et mõne tsoki ja haavli kombinatsioon lihtsalt ei sobi, lööb haavlivihu kokku surumise asemel hoopis segi.
Kui rohkem linnujahis ja tiirus tahad käija soovitaks siiski ühe päästikuga püssi. Seda näpu tõstmise liigutust duubli korral annab ikka kahe päästikuga harjutada. Kestaheitja kohapealt on eelkõnelejal küll õigus kui ikka unustad käe lahti murdes peale panemata, mida on esialgu väga keeruline teha kuna püss on ikka täitsa jäik, siis lendavad kestad krt teab kuhu ja pärast siis korja põõsaste vahelt. Aga muidu laseb küll, pole tal viga miskit

Nivaomanik kirjutas:Oleme kasutanud nii tavalist soola kui ka neid lakukivisid. Tavalise soola puhul jah see häda, et kulub natuke kiiremini, kui loomad lakuvad neid poste ülima heameelega. Sellist vahet nagu küll ei teeks, et nüüd üks meeldib rohkem kui teine.
Lakukivi eeliseks on jah nende mineraalide sisaldus, aga kui kive pole ja metsas ja on tavaline sool saadaval, siis ei kipu ka loomad maanteede äärde soola otsima, seal ju ka ei ole mineraale (va. naastrehvi sodi ja suitsukonid).

Ma täheldasin küll sel aastal vastupidist asja, meil on suht ligistikku 2 erinevat postsoolakut, üks kiviga ja teine soolakastiga ja oli ikka vahe sees küll. Kivi ümber on ikka tralli kõvasti rohkem, eriti maiad on veel sellele põdrad. Tasub eelistada kivi küll ja kui ikka posti otsa paned kestab ka päris kaua.