Jääger-online jahindus foorum

honkomees, ma ei kasuta koeri põdrajahis. see kombineeritud vs siledaraudne jutt käib antud kontekstis ainult koertega peetava sea- ja väikeulukijahi kohta, kus isiklikult ei ole kombineeritud relvale väga palju rakendust leidnud.

põrdajahis on meil nii, et ajus ei tohi lasta, nii et sinna püssi kaasa ei tassi. kütiliinil kasutan aga karabiini.

1. vint on tõesti täies rauapikkuses (mitu soont, seda praegu küll peast ei mäleta)
2. kui ma õigesti mäletan, siis on hind letil 11,900, mis poolautomaadi kohta pole sugugi NII kallis
3. rohkem pole katsetanud, aga 100m oli veel üllatavalt hea. arvan, et pigem hakkab küsimus tekkima kuuli energias, mitte täpsuses. aga 100m peal mingit erilist langust küll ei täheldanud
4. eks õli loetab tina välja ja harjaga saab kätte
5. mulle istub igatahes hästi õlga ja et olen aastaid kirpu/sälku kasutanud, siis ei kurda

õige ränne pole veel alanud. ise lasin mõned haned septembri alguses, aga need olid ilmselt kohalikud. viimased nädalad on hanede poolest üsna vaesed olnud, nii et küll nad lähiajal saabuvad. samas tähendab see küll seda, et massränne jääb lühikesele perioodile ja pikka pidu me ei saa

12 kal vintraud on, nagu nimigi ütleb, tavaline 12 kal. raud, millel on vintsoon(ed) sees. püss on Beretta ES100 ja ostsin selle küti ärist. jooks tundub vähemalt esimesel katsel küll väga hea olevat. veel meeldis, et raud on suhteliselt lühike (61 cm), nii et metsas on mõnus liikuda ja kasutatav korralik sihik: kirp ja sälk, mitte latt.

loomulikult ei asenda see püss vintrelva, aga ma ei tahagi koeraga metsas sigu taga ajades tavalist vintpüssi. kui ikka roos ja võsas sigadega võidu jooksta, siis tuleks rikosheti oht püüda võimalikult väikseks viia. pealegi ei ole piiratud nähtavuse korral pikast (mitusada meetrit) laskeulatusest tühjagi kasu.

pildil näeb relv välja selline: http://www.beretta.com/frame_tabellapro ... l=ES%20100 (sealt kolmas, ehk alumine, on kuulirauaga versioon)

kombineeritud püssiga kipub jah sedasi olema, et lõppkokkuvõttes ei ole ta ei see, ega teine. ei ole tast õiget vinti ja haavlipüssina ka nagu võtta ei saa.

muuseas, üks tähelepanek kombineeritud püssiga seajahil käimisest: et vint- ja siledaraudse relva kuuli algkiiruse erinevus on väga suur, on ka ettevõtmismaa vastavalt rauale erinev. tegu on vähemalt minu jaoks äärmiselt ebameeldiva ja segadust tekitava asjaoluga, mis ei lase rahulikult jahile keskenduda, vaid sunnib mõtlema, kumma rauaga lasta jne.. loomulikult on tegu koera- ja ajujahi spetsiifikafa, kui istute tornis, pole kirjeldatud probleem nii oluline

ma olen ka pigem seda meelt, et loeb siiski esimese SURMAVA lasu tegemine. meil on samuti paar korda sarnaseid jutuajamisi olnud, aga kui üks mees ikka põdrale kuuli tagumikku laseb ja teine ta jalapealt niidab, siis ei tohiks väga palju küsimusi tekkida, olgu vanad kombed ja ütlused millised tahes.

kaks isast vene-euroopa laikat vanuses 3,5 ja 4 aastat. ühe isa pojad. väga vihased seajahil, põdra peale pole tahtnud õpetada. hästi töötavad ka väikeulukile.

tshehhide sport slugi lasin 35lt meetrilt toelt silinderrauaga 10 lasku ca 12 cm ringi. jooksis ilusti keskele ja mingeid veidraid eelpoolt kirjeldatud kõrvalekaldeid ei täheldanud.

ja veel, proovisin sama kuuliga kohe ka Beretta ES100 poolautomaadi kal. 12 vintrauda. 100m distants, toelt lastes 3 lasku kõrguse poolest hajuvus 5 cm, vasakule-paremale ca 20 cm. et lasin lahtise sihikuga, siis on oma sihtimistäpsus (õigemini selle puudumine ) ilmselt selle 20 cm kõikumise juures suuremaks põhjuseks, kui kuulijooksu viga.

mul oli kunagi teooria, et püsside arv ja liik sõltub sellest, mida küttida. ja absoluutselt universaalse relva otsingud soovitan omalt poolt unustada, seda lihtsalt pole olemas

ise olen jõudnud järgmisele tulemusele:
1. haavlitiirus Beretta DT10
2. linnujahil Beretta ES100 poolautomaat haavlirauaga
3. koeraga sea- ning väikeulukijahil toosama Beretta ES100 kuulirauaga (kal. 12)
4. vinditiirus (VSS, VJM) ja näiteks kitse- või rebasejahil Sako Varmint kal. 222
5. Põdrajahil soomest pärit vene vint (7,62x53R). pole lihtsalt midagi nii vapustavalt paremat leidnud, ehkki tasuks ilmselt vaadata ntks 7mm Rem. Mag. vms peale

eks ta raske ju ole, aga hädaga saab asja aetud. ma olen kutsikast saadik paremakäe püssiga vasakust õlast lasknud ja kuidagi on see selgeks saanud. ehkki, tuleb tõdeda, et laadimine on tõesti probleem. samas olen poes vasakukäe püssi proovinud ja see tundus jälle omamoodi imelik, nii et seni pole hakanud neid ka soetama

ja reeglina on tiirud vasakukäelisi diskrimineerivad - vinditiirudes on laud/lett tavaliselt valel pool ja haavlitiirudes kasvõi prügikastid laskekoha paremas servas

ma eriti ei soovitaks usast raadiosaatjaid tuua, sest vabad kanalid ei ühildu. ehk siis: teie usa raadiosaatja töötab samal sagedusel, mis näiteks siinne raadio või televiisor. raadiovarustuse müüjad peavad kõik oma seadmed sideametiga kooskõlastama nii väljundvõimsuse kui ka sageduste osas.

mul on kogemus usast toodud koeraradariga, mis töötas samal sagedusel, kui TV3 ja tagus rõõmsasti telekasse sisse. naabritel ilmselt väga hea tuju ei olnud, kui me radarit tundma õppisime

lisaks on sideametil kaks "spioonibussi", millega käiakse üle eesti illegaalsete saatjate reide tegemas. tõenäosus, et te vahele jääte on muidugi minimaalne, aga ma olen kuulnud paarist offroaderist, kes usa saatjate kasutamise eest trahvi said

eeru kirjutas:Püssiks IZ-27E ja alumine 0.75 ja ülemine 1.4!!! Vot päris sai nuputatud milleks,kellele selline püss valmistati. Üks linnukesejahimees on aga üliõnnelik sellise yle. Poepadrunid tahavad pisut nakitsemist ja kuulid ise valamist..aga saab hakkama.
Otsi mõni sportlaskur kes sulle tzokiteoori lahtiseletab.Silinderrauaks on tänapäeva kaheraudsel tavaliselt "parandatud"silinder. Jahiraamat on tore ajaviitekirjandus..aga jahimeestele ilmus RAAMAT 1979 a.

eks see 0.75/1.4 veidi kaevikupüssi meenutab soovitan osta rulli ehituspappi ja tiiru erinevaid padruneid proovima minna. isiklikust kogemusest väga tugevaid laenguid nii tihedate torude puhul ei soovita - hakkab haavlivihku segamini loopima (kaevikrada lastakse ju ka ainult 24g laenguga). aga kui annab ka väiksema laenguga hea vihu, siis peaks sul ju ainult hea meel olema - põrutab vähem ja pauk on ka vaiksem.

samas, kuuliga ma nende torudega küll paugutada ei soovitaks. või noh, **** teab, äkki SINUL jookseb hästi, kuid üldjuhul kuul tshokki ei armasta, eriti sedavõrd tihedaid, kui sinu omad

5.-6. juunil toimusid Männiku jahilasketiirus Eesti meistrivõistlused Compac Sportingus. Uuenenud oli võistluste formaat, mis tegi laskmise tunduvalt keerulisemaks - duplettide arv oli oluliselt suurenenud.

Juuresolevalt Eesti MV tulemused:
http://www.marandi.fie.ee/pdf/eesti%20m ... 202004.htm

Samal ajal leidis aset ka Compac Sportingu Paula GP, kus lisaks Eesti paremikule osales ka hulk Läti ning Soome laskureid. Üldvõit õnnestus meie laskuritel siiski koju jätta:
http://www.marandi.fie.ee/pdf/Paula%20GP%202004.htm

ma ei ole teiega üldse nõus. endal on winchester 1200 juba 3-4 aastat ja tegu on igati hea ja mugava relvaga. tõsi, ise kasutan teda ainult seajahil koertega metsas olles (hea lühike raud), ent mingit rambo-tunnet pole küll kunagi tekkinud.

isa käib pikema rauaga, millel on vahetatavad tshokid, hane ja pardijahis ning temagi on väga rahul. arvan, et selline "pump-on-eriüksuslastele" hoiak on vägagi vale ja tugineb rohkem filmide vaatamisest kui reaalsetest argumentidest.

muuseas: tiirus ei ole pumbaga küll mitte midagi teha

antagu mulle andeks, ent ma ei saa küsimuse rõhuasetusest eriti aru. ehk on selle põhjuseks nüri taip, võibolla lõppenud tööpäev, aga ma tõesti ei saa aru, mida Pandora õieti öelda tahab?

kellele meist on uudis, et jahil ei käida otsese majandusliku (rahalise) kasu saamiseks? ja kui liha tahta, siis on see küll kordades lihtsam/odavam poest osta, kui jahil käies hankida. millisest kasust siis ikkagi rääkida?

see, mida mina näen, on fakt et lasen oma armastatud laikadel (tõepoolest on toredad koerad) enese ja jahikaaslaste huvides enda elu ning tervisega riskida. ei mäleta talve, mil mõni meie pere koer ei oleks sea poolt puruks löödud või kuidagi muul moel sugeda saanud. on olnud ka juhus, kus ühisjahi käigus on koer kogemata maha lastud

niisiis - kasu headest koertest saab jahiseltskond, mitte otseselt peremees, mistõttu on õiglane, et kui koeraga midagi juhtub, siis korjatakse ÜHISELT tema terveks ravimise raha kokku - tahavad ju sõbrad uuesti jahti pidada. ja tõttöelda ei olegi need koerad üles kasvatatud ja nendega vaeva nähtud rahalise tulu saamise eesmärgil. rõõm heast jahikoerast on tasu omaette.