Jääger-online jahindus foorum

Silverile lõkke ääres küpsetamisel ka konkurent http://www.reporter.ee/2013/04/10/tootu ... restorani/
Igati tore ettevõtmine mu arust

Talvel jooksis meediast läbi uudis, et Lätis Valgevene piiri ääres avastati metssigadel mingi paha ja nakkav haigus, vist mingi katk. Hetkel ei meenu täpselt, millega tegu oli.
Selliste loomade uurimisele peaks küll pädevad spetsialistid tähelepanu pöörama.
Harska, kus kandis Lõunas tegutsed?

Kulla mees, sul peab ju salves piiraja olema, mis ei võimalda laadida salve rohkem kui 2 padrunit Ilma piirajata relva kasutamine on seaduserikkumine ja see kuulub juba KKI inspektorite pädevusse.
Ilma konkreetsete tõenditeta ei maksa siin avalikus keskkonnas lahmida ja kõiki poolautomaate kasutavaid jahimehi seaduserikkujateks tembeldada

rajaleidja kirjutas:Riik ütleb, et jahimees peaks maaomanikult jahipidamise jaoks nõusolekut küsima. Samas öeldakse eespool toodud artiklis "RMK hallatavates jahipiirkon­dades tuleks maaomanikul era-maade jahindusliku kasutami­se nõusolekust RMK-le teada anda" Miks nad nüüd siis ise eeskuju ei näita ja ei käi mööda maaomanikke nõusolekut küsimas.

Maalehes selline lugu http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ku ... d=65912404
Silma jäi selline lause: “Mullu oli üle Eesti umbes 50 kinnistuomanikku, kes oma maal jahipidamise eest tasu soovisid. Jagatav summa oli siis 24 000 eurot,” selgitas Männiste, et kui palju sel aastal neid maaomanikke on, kes lubavad oma maadel jahti pidada ja selle eest tasu soovivad, ei tea veel keegi.
Kohalik jahimees peab enne metsa minekut maaomanikult luba küsima, aga RMK müüb kõigepealt kalli raha eest jahiload maha ja siis alles hakatakse arvama, kui paljud maaomanikud neid kalli raha eest load ostnud kütte oma maa peale lubavad
Oli vist selline ütlemine kunagi: Mis on lubatud jumalale, pole lubatud härjale

Kirjatüki algusest jäi silma selline tekst:
Kui Põlli mõisnik von Hueck müüs 1884.a minule täna kuuluva Lusthoone talu maatüki, siis jättis ta endale „koha rajade sees jahiõiguse, nenda et see peamõisa omanikule üksi kuulub”.

Jahiõigus on alati olnud maaomandiga seotud ja vaid omaniku poolt välja antav.

Loen siit välja, et mõisnik müüs talupojale talu krundi ilma jahiõiguseta, jättes selle omale. Usun, et selline praktika oli tol ajal levinud laiemalt. Kui jahiõigust hiljem eraldi tehinguga ei ostetud, siis peaks ju jahiõigus siiamaani mõisnike järeltulijatele kuuluma teoreetiliselt
Ehk mõni pädevam foorumlane seletab täpsemalt, millal see jahiõigus siis mõisnikult maaomanikule üle läks, et praegused omanikud nii häälekalt nõuavad neile jahiõiguse tagasiandmist?

Tiit, Benellil ja kalasnikovil on kaks väga olulist erinevust, seega neid omavahel võrrelda ei saa!
Esiteks, AK on gaasikolviga relv, Benelli EI OLE. Benellil lükkab see lühikese liikumisega kolb ainult luku niipalju tagasi, et vabastab lukustusest. Edasine ümberlaadimine toimub gaaside poolt padrunikestale avaldatava jõu toimel.
Teiseks on automaadil gaasiava padrunipesast palju kaugemal, kolvi liikumine palju pikem ja sellist rõhku gaasikambris ei teki.

Leidsin netist kunagi nooruses nähtud filmi vanast metsavahist ja tema sõpradest, tasub vaatamist http://www.youtube.com/watch?v=Zt3Ha2GC998

Ahto Kattai kirjutas:Küsimus ongi selles ,et mis ku.....di pärast peame me kuskil kedagi koogutamas käima ja kellegi arvamust /luba oma koju tooma? Kas me oleme siis tõesti nii mannetud ,et ei suuda "oma õues" ilma "naabrimehe" loata korda maksma panna? Ja kes on need "meie" kes asja ülevõlli on keeranud? No kindlasti ei ole need jahimehed! Nende ülevõlli keerajate nimi ei ole keski muu kui asutus nimega ulukiseire osakond,kus 4-5 meest võitlevad oma pehme tooli eest.

Ahto, paraku maksab see "naabrimees" meile selle eest, et meie ülipüüdlikud ametnikud EU-ga llitumisel "asja üle võlli" keerasid ja meile ebamõistlikud kohustused võtsid. Nüüd soovivad meie omad otsustajad osa nende kokkulepete täitmiseks vajalikust (suurkiskjate söödabaas ja nende poolt tekitatavad kahjustused) ainult jahimeeste kaele lükata, kuigi eurotoetusi saavad just maa- ja metsaomanikud!

Varasemad toetussummad suures osas kasutamata ja antakse aga juurde http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuud ... d=65838166

Otto kirjutas:... Aga kindel ei saa mitte millegis enne olla, kui pole antud laskmisluba ja siis labori tulemused...

Hundud tulid teile appi talunike silorulle valvama ja kohe vaja neid piirama ja laskmislubasid taotlema asuda Samas räägid ka ise. et seal korralik hirvefarm ja kindlasti ka suured kahjud maaomanikele

Kui neid pilte tähelepanelikult vaadata, siis esimesel pildil liiguvad loomad pisut kiiremini. Samas võrdle kahe looma erinevat sabahoiakut.
Teisel ja kolmandal pildil astuvad täiesti rahulikult, seega ei saa väita, et saba hooga ülespoole rullis.
Eespool on link Turovski jutuga huntidest. Seal toob ta välja ka selle hundi sabahoiaku. Ülespoole rullis saba pole kohe kindlasti puhastverd hundile omane.

Esimesel ja viimasel pildil ühel hundul saba huvitavalt rõngas ja ülespoole hoiab Samas teine loom pildil hundile omase sabahoiakuga. Otto, oled sa kindel, et need on ikka päris puhtatõulised hundid, mitte segaverelised koera ja hundi verd loomad

Üllar Tamm kirjutas:... Või on see tingimus lisatud kogu protsessist ilusama pildi maalimiseks ja sellest saab peenelt mööda hiilida?

Kakuke, Sa hakkasid vist liiga vara naerma ja minu postituse lõpuosast jäi Sul üks küsimus märkamata

Enampakkumise tingimustes jäi silma see lõik: Teenuse eesmärk on aastaringse jahipidamisvõimaluse pakkumine jahimehele/jahiseltskonnale, kes ei oma jahipiirkonna kasutamise õigust ja kes soovib kompleksselt jahiala kasutada.
Mina loen siit välja, et pakkuma on oodatud ainult need ca 4000 eesti jahimeest, kes ei kuulu hetkel ühtegi jahiseltskonda ja ei oma hetkel võimalust jahiala kasutamiseks. Või on see tingimus lisatud kogu protsessist ilusama pildi maalimiseks ja sellest saab peenelt mööda hiilida?
Ehk mõni pädevam foorumlane kommenteeriks seda lähemalt?

Oma mätta otsast vaadates võtaks loo kokku sedasi: Metsloomad on nii nunnud ja armsad, aga ainult mitte meie küla vahel Tüüpiline eestlaslik kaksikmoraal
Selle klipi põhjal jäi mulje, et lugu sai alguse just külaelanike soovist vabaneda küla vahel omale mõnusa koha leidnud noorest kitsepreilist. Mida kuradit oli teda siis torkida vaja kui ta kedagi ei seganud ja nii nunnu ja armas on

järvevana kirjutas:...Kui loomi on vähe,on ka jahiseltsil raske oma kohustusi täita...
...Kui jahiselts on nõrk ,siis tekitavad ka vähesed loomad kahjustusi...
...Seega on mõlemale kasulik ,kui ulukeid on palju...

Ehk selgitad pisut lähemalt oma mõtteid?
Minu nägemus väljatoodud väidetest oleks järgmine:
- Kui jahiselts suudab hoida ulukite arvukuse miinimumi lähedal, on nad oma kohustused ju edukalt täitnud!
- Teadupärast on kehtestatud loomade minimaalse arvukuse näitajad tagamaks jätkusuutliku ulukipopulatsiooni säilimine meie metsades Paraku on see paratamatus, et loom peab elus püsimiseks ka toituma ja sellest jäävad ka jäljed loodusesse.
- Ühelt poolt kisame ulukikahjude üle, teisalt rõõmustame ulukirohkuse üle Kas pole nagu pisikest vastuolu selles?