Jääger-online jahindus foorum

Vana teema, aga kiidaks omale ette sattunud valikut. Nimelt möödunud kevadel sai oma Argole 308win lõpuks otsa A-Tec Optima Flow ja olen väga rahul. Trapperis lasin Arnol paigaldada, vahetasime ära ka gaasikolvi. Vana oli veel originaal siiamaani aastast 2005.

Usun, et Rain ei viitsinud pikemalt klõbistada piiriäärset loomade liikumist kirjeldades
See on reaalne elu, et loomad pendeldavad üle piiri edasi-tagasi. Meie põtrade talvitumisala on mõned kilomeetrid teisel pool piiri suuremas rabamassiivis. Möödunud kümnendil oli meie jahimaal hooaja küttimislimiit 5-7 põtra. Peale Moskva ümbruse suuri maastikupõlenguid kasvas meie põdra arvukus hüppeliselt, seega ka küttimine.
Juba praegu on näha muutused loomade liikumises seoses piirirajatistega. Varasemad liikumiskoridorid on läbi lõigatud kohtades, kus juba praegu on Vene poolel ca 3 meetrine okastraataed.
Sigade osas on seis nutune mõlemal pool piiri. Ka sealpool on mehed juba aastaid panustanud ulukihooldesse, rajades söödapõlde ja talviseid söödakohti. Meil on täiesti toimiv piiriülene koostöö ka haavatud loomade järelotsingus. Kui haavatu ületab piiri, anname telefoni teel teatepulga edasi. Samuti ka sealtpoolt.
Kui meie poolt piiriaed valmis saab, keerab see metsaelu korralikult pea peale. Ja seda väga kiiresti
Juba n.n "Savisaare kraav" uue Eesti algusaastatel muutis oluliselt loomade liikumisharjumusi. See meil juba läbi elatud

puzzel kirjutas: Nimelt rendime põllumaid (enamjaolt eramaaomanikud) ja soov oleks põllumaid uuendama hakata...
kui vaadata põlde mida iga aasta oleme sunnitud siluma, et saaks varuda loomadele sööta.. ja mida sa seal ajad neid kõrsi taga kui sead üle poolte põldude pahupidi pööratud ja heinal pole võimalik kasvama enam hakatagi..

Enamusel vastajatest jäi vist kahe silma vahele teema algataja poolt kirja pandu. Mina loen siit välja, et tegemist püsirohumaadega, millelt varutakse loomasööta ehk heina. Sellisel maal tekitavad sead enamuse kahjudest kevad-suvisel perioodil, kui mujal veel midagi ei kasva ja sead juurikaid ning muud söödavat kamara alt otsivad. Vaevalt, et suvel heinamaa valvamine erilist tulemust annab
Küsiks teema algatajalt, milles ta hetkeseisus suuremat kahju näeb? Kas pahupidi pööratud kamaras või sealt niitmata heinas? Kuidas sellisel juhul kahjusid hinnata

Ahto Kattai kirjutas: Kas ükskord poleks aeg püss mõneks aastaks nurka riputada ja vaadata mis laul siis lahti läheb...

Kaguosariikides pole mõne aasta pärast enam põhjust püssi metsa tassidagi Seakatk on oma töö teinud, nüüd käivad ettevalmistused piiriaia ehituseks vene piirile Kui piir Venemaaga täies ulatuses kinni pannakse, lõikab see läbi ka ulukite rändeteed ja metsad jäävad ruttu tühjaks. Värsket verd sealtpoolt enam peale ei tule ja sellega hääbub ka kohalik populatsioon. Migratsioon Lätist vaevalt suudab seda korvata.

Honkomees, kui väheke arvusid liita saame veel huvitavama tulemuse
Vastseliina 138
Illi 72
Meremäe 58
Obinitsa 17

Kokku: 285

Ca pooled sead meil ühised, kes pendeldavad jahimaade vahel edasi-tagasi. Peale seda peaks ju midagi seemneks ka jääma. 300+ siga peaks ju kuskil ennast ka näitama vahest, paraku juba ammu pole neid näha eriti

Kui nüüd mahtusid vaadata, siis on lajatatud ikka korralikult Iseasi muidugi, kust need sead kõik võetakse

Martini pildil sarve nagu oleks, aga loom ise väga kõhna paistab olevat Kas metsas toiduvarud otsas

Uued mõtted teemasse http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=72443885

Päris asjalik jutt, saame näha kas kuulda ka võetakse http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=72434695

Täistekst siin:
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul saab riigikogu jahiseadust muuta vaid koostöös jahimeestega, kellele pole aga hetkel kavandatavad metssigade massküttimist puudutavad reeglid vastuvõetavad.

Keskkonnakomisjon hakkab esmaspäeval taas arutama jahiseaduse võimalikke muudatusi, mis pärinevad valdavalt keskkonnaministeeriumist. „Ministeerium tahab praegu vägisi toetada jahimehi, kelle õlule on pandud kohustus lasta 20000 metssea asemel maha 30000 looma. Jõuga ei hakka me aitama üle tee inimest, kes seda ise tegelikult ei soovi. Kaks aastat tagasi vastu võetud jahiseadus sündis tihedas koostöös ja suurte kompromissidega kõigi poolte vahel. Riigikogu kohus on praeguses kriitilises olukorras arvestada jahinduse kõige tähtsama poole huvidega ka seda seadust muutes.“ kinnitas Vakra.

Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on realistlik lisada keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis lubavad jahti pidada ka seisvast sõidukist ja kunstliku valguse toel. Jahimeeste Selts protesteerib ministeeriumi soovi vastu võrdsustada metssea jaht väikeulukite jahiga ning anda maaomanikele ajutiselt küttimisõigus, mis võtab jahindusorganisatsioonidelt võimaluse ja vastutuse metssigade arvukust vähendada ning muudab oluliselt jahinduse aluspõhimõtteid.

„Ma ei poolda praktikat, kus kriisiolukorras hakatakse kohe seaduste põhimõtteid üle vaatama. Riigikogu algatusel arutati seakatku tõrjumist esimest korda juba aasta tagasi. Ametkonnad pidanuks aasta vältel kiiremini ja süvitsi tegutsema,“ lausus Vakra. "Metssigade arvukuse vähendamine aitab kriisi leevendamisele kaasa, kuid seda ei saa teha jahi turvalisuse arvelt ega eetiliste tõekspidamiste ees silmi kinni pigistades, eriti veel olukorras, kus jahindusorganisatsioone muudatusettepanekute väljatöötamisse ei kaasatud," lisas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Vakra.

9,7g SHH-ga 308 win sai paar hooaega lastud kõiki kuni põdrani ja tabamuse korral jäid loomad ka maha. Ei meeldinud see, et lõhkus palju. Nüüd kasutan 10,7 Oryx-it ja väga rahul. Minu arust jookseb kergem kuul Benelli rauast paremini ja lasta mõnusam, ei näe küll raskemal kuulil mõtet. Eks ta rohkem maitse asi ole.

Oli ka aeg juba. Niigi kaua said veel vabadust nautida...

usoPM kirjutas: Asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta (Eestis keskeltläbi 6000 siga kevadel) võib viimaste aastate külluse juures paljudele tunduda küll kohutavalt madal, kuid tuletan (vanematele meestele) meelde, et perioodil 1994-2001 lasti Eestis alla 5000 sea aastas, ehk siis arvukus oligi toona enamvähem samas suurusjärgus (perioodi keskel 1995-1997 arvatavasti veelgi madalam).

Peep, vanemad mehed mäletavad sellest ajast ka seda, milline oli sellel perioodil hundi arvukus. Sel ajal polnud hunt kaitse all ja tema arvukust oli meil võimalik oluliselt piirata. Juttu sellest ka siin http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... ilugu.html
Hetkeseis näitab taas suurkiskjate arvukuse tuntavat tõusu, kui uskuda Euroopa tippteadlaste (sealhulgas Sinu ) poolt koostatud uuringut http://uudised.err.ee/v/eesti/64965a7f- ... bbfba36462

Sigade arvukuse miinimumini viimine ei mõjuta üksnes hunte, vaid ka karu ja ilvest. Tekib päris tõsine konkurents toiduvarudele. Esimesena jääb selles kannatajaks ilves, kes ei suuda karu ja hundiga konkureerida. Ilvese arvukus kukub oluliselt, satub ohtu Eesti riigi poolt võetud kohustus Euroliidu (rahajagaja ) ees neid hoida ja poputada.
Hundid ja karud hakkavad metsas toiduvarude kahanemisel rohkem inimeste poole vaatama ja küladest toidulisa otsima. Esimesena tunnetavad seda maapiirkondade elanikud. Kasvavad oluliselt nende poolt tekitatud kahjud.
Peep, ehk räägid meile ka sellest, mis plaane peate suurkiskjate populatsiooni hoidmiseks ja majandamiseks
Või on plaanis nende küsimustega tegelema hakata alles siis, kui asjad juba päris hapuks on läinud

Selline kirjatükk oli postkastis

Raske kuuli plussidest olen varem mingis teemas ka oma kogemust jaganud, siis 308 ja 11,7g Norma Alaska kitsejahil. Üllatavalt hea tulemus ja vähem lõhutud rümp kui kergema ja kiirema kuuliga.