Usun, et Rain ei viitsinud pikemalt klõbistada piiriäärset loomade liikumist kirjeldades
See on reaalne elu, et loomad pendeldavad üle piiri edasi-tagasi. Meie põtrade talvitumisala on mõned kilomeetrid teisel pool piiri suuremas rabamassiivis. Möödunud kümnendil oli meie jahimaal hooaja küttimislimiit 5-7 põtra. Peale Moskva ümbruse suuri maastikupõlenguid kasvas meie põdra arvukus hüppeliselt, seega ka küttimine.
Juba praegu on näha muutused loomade liikumises seoses piirirajatistega. Varasemad liikumiskoridorid on läbi lõigatud kohtades, kus juba praegu on Vene poolel ca 3 meetrine okastraataed.
Sigade osas on seis nutune mõlemal pool piiri. Ka sealpool on mehed juba aastaid panustanud ulukihooldesse, rajades söödapõlde ja talviseid söödakohti. Meil on täiesti toimiv piiriülene koostöö ka haavatud loomade järelotsingus. Kui haavatu ületab piiri, anname telefoni teel teatepulga edasi. Samuti ka sealtpoolt.
Kui meie poolt piiriaed valmis saab, keerab see metsaelu korralikult pea peale. Ja seda väga kiiresti
Juba n.n "Savisaare kraav" uue Eesti algusaastatel muutis oluliselt loomade liikumisharjumusi. See meil juba läbi elatud
Otsing leidis 855 vastet
- K Apr 20, 2016 7:48 pm
- Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
- Teema: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
- Vastuseid: 29
- Vaatamisi: 26377
- N Apr 14, 2016 7:49 pm
- Foorum: Küsimused ja vastused
- Teema: Kas põllumaarentnik saab sõlmida jahiseltsiga lepingut?
- Vastuseid: 15
- Vaatamisi: 12767
Re: Kas põllumaarentnik saab sõlmida jahiseltsiga lepingut?
puzzel kirjutas: Nimelt rendime põllumaid (enamjaolt eramaaomanikud) ja soov oleks põllumaid uuendama hakata...
kui vaadata põlde mida iga aasta oleme sunnitud siluma, et saaks varuda loomadele sööta.. ja mida sa seal ajad neid kõrsi taga kui sead üle poolte põldude pahupidi pööratud ja heinal pole võimalik kasvama enam hakatagi..
Enamusel vastajatest jäi vist kahe silma vahele teema algataja poolt kirja pandu. Mina loen siit välja, et tegemist püsirohumaadega, millelt varutakse loomasööta ehk heina. Sellisel maal tekitavad sead enamuse kahjudest kevad-suvisel perioodil, kui mujal veel midagi ei kasva ja sead juurikaid ning muud söödavat kamara alt otsivad. Vaevalt, et suvel heinamaa valvamine erilist tulemust annab
Küsiks teema algatajalt, milles ta hetkeseisus suuremat kahju näeb? Kas pahupidi pööratud kamaras või sealt niitmata heinas? Kuidas sellisel juhul kahjusid hinnata
- N Apr 14, 2016 6:40 pm
- Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
- Teema: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
- Vastuseid: 29
- Vaatamisi: 26377
Re: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
Ahto Kattai kirjutas: Kas ükskord poleks aeg püss mõneks aastaks nurka riputada ja vaadata mis laul siis lahti läheb...
Kaguosariikides pole mõne aasta pärast enam põhjust püssi metsa tassidagi Seakatk on oma töö teinud, nüüd käivad ettevalmistused piiriaia ehituseks vene piirile Kui piir Venemaaga täies ulatuses kinni pannakse, lõikab see läbi ka ulukite rändeteed ja metsad jäävad ruttu tühjaks. Värsket verd sealtpoolt enam peale ei tule ja sellega hääbub ka kohalik populatsioon. Migratsioon Lätist vaevalt suudab seda korvata.
- R Okt 09, 2015 5:33 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: Mida see peaks tähendama?
- Vastuseid: 24
- Vaatamisi: 18793
Re: Mida see peaks tähendama?
Honkomees, kui väheke arvusid liita saame veel huvitavama tulemuse
Vastseliina 138
Illi 72
Meremäe 58
Obinitsa 17
Kokku: 285
Ca pooled sead meil ühised, kes pendeldavad jahimaade vahel edasi-tagasi. Peale seda peaks ju midagi seemneks ka jääma. 300+ siga peaks ju kuskil ennast ka näitama vahest, paraku juba ammu pole neid näha eriti
Vastseliina 138
Illi 72
Meremäe 58
Obinitsa 17
Kokku: 285
Ca pooled sead meil ühised, kes pendeldavad jahimaade vahel edasi-tagasi. Peale seda peaks ju midagi seemneks ka jääma. 300+ siga peaks ju kuskil ennast ka näitama vahest, paraku juba ammu pole neid näha eriti
- N Okt 01, 2015 6:40 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: Mida see peaks tähendama?
- Vastuseid: 24
- Vaatamisi: 18793
Re: Mida see peaks tähendama?
Kui nüüd mahtusid vaadata, siis on lajatatud ikka korralikult Iseasi muidugi, kust need sead kõik võetakse
- K Sept 30, 2015 7:03 pm
- Foorum: Rajakaamerate fotod
- Teema: Põder patseerimas
- Vastuseid: 92
- Vaatamisi: 81843
Re: Põder patseerimas
Martini pildil sarve nagu oleks, aga loom ise väga kõhna paistab olevat Kas metsas toiduvarud otsas
- E Sept 14, 2015 12:12 pm
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 503339
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
Uued mõtted teemasse http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=72443885
- E Sept 14, 2015 11:09 am
- Foorum: Päevakaja
- Teema: Jahiseaduse muudatus
- Vastuseid: 115
- Vaatamisi: 92831
Re: Jahiseaduse muudatus
Päris asjalik jutt, saame näha kas kuulda ka võetakse http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=72434695
Täistekst siin:
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul saab riigikogu jahiseadust muuta vaid koostöös jahimeestega, kellele pole aga hetkel kavandatavad metssigade massküttimist puudutavad reeglid vastuvõetavad.
Keskkonnakomisjon hakkab esmaspäeval taas arutama jahiseaduse võimalikke muudatusi, mis pärinevad valdavalt keskkonnaministeeriumist. „Ministeerium tahab praegu vägisi toetada jahimehi, kelle õlule on pandud kohustus lasta 20000 metssea asemel maha 30000 looma. Jõuga ei hakka me aitama üle tee inimest, kes seda ise tegelikult ei soovi. Kaks aastat tagasi vastu võetud jahiseadus sündis tihedas koostöös ja suurte kompromissidega kõigi poolte vahel. Riigikogu kohus on praeguses kriitilises olukorras arvestada jahinduse kõige tähtsama poole huvidega ka seda seadust muutes.“ kinnitas Vakra.
Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on realistlik lisada keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis lubavad jahti pidada ka seisvast sõidukist ja kunstliku valguse toel. Jahimeeste Selts protesteerib ministeeriumi soovi vastu võrdsustada metssea jaht väikeulukite jahiga ning anda maaomanikele ajutiselt küttimisõigus, mis võtab jahindusorganisatsioonidelt võimaluse ja vastutuse metssigade arvukust vähendada ning muudab oluliselt jahinduse aluspõhimõtteid.
„Ma ei poolda praktikat, kus kriisiolukorras hakatakse kohe seaduste põhimõtteid üle vaatama. Riigikogu algatusel arutati seakatku tõrjumist esimest korda juba aasta tagasi. Ametkonnad pidanuks aasta vältel kiiremini ja süvitsi tegutsema,“ lausus Vakra. "Metssigade arvukuse vähendamine aitab kriisi leevendamisele kaasa, kuid seda ei saa teha jahi turvalisuse arvelt ega eetiliste tõekspidamiste ees silmi kinni pigistades, eriti veel olukorras, kus jahindusorganisatsioone muudatusettepanekute väljatöötamisse ei kaasatud," lisas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Vakra.
Täistekst siin:
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul saab riigikogu jahiseadust muuta vaid koostöös jahimeestega, kellele pole aga hetkel kavandatavad metssigade massküttimist puudutavad reeglid vastuvõetavad.
Keskkonnakomisjon hakkab esmaspäeval taas arutama jahiseaduse võimalikke muudatusi, mis pärinevad valdavalt keskkonnaministeeriumist. „Ministeerium tahab praegu vägisi toetada jahimehi, kelle õlule on pandud kohustus lasta 20000 metssea asemel maha 30000 looma. Jõuga ei hakka me aitama üle tee inimest, kes seda ise tegelikult ei soovi. Kaks aastat tagasi vastu võetud jahiseadus sündis tihedas koostöös ja suurte kompromissidega kõigi poolte vahel. Riigikogu kohus on praeguses kriitilises olukorras arvestada jahinduse kõige tähtsama poole huvidega ka seda seadust muutes.“ kinnitas Vakra.
Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on realistlik lisada keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis lubavad jahti pidada ka seisvast sõidukist ja kunstliku valguse toel. Jahimeeste Selts protesteerib ministeeriumi soovi vastu võrdsustada metssea jaht väikeulukite jahiga ning anda maaomanikele ajutiselt küttimisõigus, mis võtab jahindusorganisatsioonidelt võimaluse ja vastutuse metssigade arvukust vähendada ning muudab oluliselt jahinduse aluspõhimõtteid.
„Ma ei poolda praktikat, kus kriisiolukorras hakatakse kohe seaduste põhimõtteid üle vaatama. Riigikogu algatusel arutati seakatku tõrjumist esimest korda juba aasta tagasi. Ametkonnad pidanuks aasta vältel kiiremini ja süvitsi tegutsema,“ lausus Vakra. "Metssigade arvukuse vähendamine aitab kriisi leevendamisele kaasa, kuid seda ei saa teha jahi turvalisuse arvelt ega eetiliste tõekspidamiste ees silmi kinni pigistades, eriti veel olukorras, kus jahindusorganisatsioone muudatusettepanekute väljatöötamisse ei kaasatud," lisas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Vakra.
- R Sept 11, 2015 9:30 pm
- Foorum: Laskemoon
- Teema: Sako Hammerhead 14,3 g
- Vastuseid: 13
- Vaatamisi: 11587
Re: Sako Hammerhead 14,3 g
9,7g SHH-ga 308 win sai paar hooaega lastud kõiki kuni põdrani ja tabamuse korral jäid loomad ka maha. Ei meeldinud see, et lõhkus palju. Nüüd kasutan 10,7 Oryx-it ja väga rahul. Minu arust jookseb kergem kuul Benelli rauast paremini ja lasta mõnusam, ei näe küll raskemal kuulil mõtet. Eks ta rohkem maitse asi ole.
- R Sept 04, 2015 10:52 pm
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 503339
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
Oli ka aeg juba. Niigi kaua said veel vabadust nautida...
- N Sept 03, 2015 8:19 am
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 503339
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
usoPM kirjutas: Asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta (Eestis keskeltläbi 6000 siga kevadel) võib viimaste aastate külluse juures paljudele tunduda küll kohutavalt madal, kuid tuletan (vanematele meestele) meelde, et perioodil 1994-2001 lasti Eestis alla 5000 sea aastas, ehk siis arvukus oligi toona enamvähem samas suurusjärgus (perioodi keskel 1995-1997 arvatavasti veelgi madalam).
Peep, vanemad mehed mäletavad sellest ajast ka seda, milline oli sellel perioodil hundi arvukus. Sel ajal polnud hunt kaitse all ja tema arvukust oli meil võimalik oluliselt piirata. Juttu sellest ka siin http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... ilugu.html
Hetkeseis näitab taas suurkiskjate arvukuse tuntavat tõusu, kui uskuda Euroopa tippteadlaste (sealhulgas Sinu ) poolt koostatud uuringut http://uudised.err.ee/v/eesti/64965a7f- ... bbfba36462
- N Sept 03, 2015 7:54 am
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 503339
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
Sigade arvukuse miinimumini viimine ei mõjuta üksnes hunte, vaid ka karu ja ilvest. Tekib päris tõsine konkurents toiduvarudele. Esimesena jääb selles kannatajaks ilves, kes ei suuda karu ja hundiga konkureerida. Ilvese arvukus kukub oluliselt, satub ohtu Eesti riigi poolt võetud kohustus Euroliidu (rahajagaja ) ees neid hoida ja poputada.
Hundid ja karud hakkavad metsas toiduvarude kahanemisel rohkem inimeste poole vaatama ja küladest toidulisa otsima. Esimesena tunnetavad seda maapiirkondade elanikud. Kasvavad oluliselt nende poolt tekitatud kahjud.
Peep, ehk räägid meile ka sellest, mis plaane peate suurkiskjate populatsiooni hoidmiseks ja majandamiseks
Või on plaanis nende küsimustega tegelema hakata alles siis, kui asjad juba päris hapuks on läinud
Hundid ja karud hakkavad metsas toiduvarude kahanemisel rohkem inimeste poole vaatama ja küladest toidulisa otsima. Esimesena tunnetavad seda maapiirkondade elanikud. Kasvavad oluliselt nende poolt tekitatud kahjud.
Peep, ehk räägid meile ka sellest, mis plaane peate suurkiskjate populatsiooni hoidmiseks ja majandamiseks
Või on plaanis nende küsimustega tegelema hakata alles siis, kui asjad juba päris hapuks on läinud
- K Sept 02, 2015 10:19 am
- Foorum: Päevakaja
- Teema: Hirvejaht 2015
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 6220
Re: Hirvejaht 2015
Selline kirjatükk oli postkastis
Re: 9,3x62
Raske kuuli plussidest olen varem mingis teemas ka oma kogemust jaganud, siis 308 ja 11,7g Norma Alaska kitsejahil. Üllatavalt hea tulemus ja vähem lõhutud rümp kui kergema ja kiirema kuuliga.
- T Sept 01, 2015 10:39 am
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 503339
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
Päevalehes siis pikemalt Dombrovskaja sõnavõttu kajastatud:
Eilsel seakatku konverentsil otsiti metssigade arvukuse vähendamiseks teaduslikke aluseid.
Aafrika seakatkuga võideldes on pilgud pööratud jahimeeste poole, kuna viiruse leviku põhjuseks peetakse metssigade suurt populatsiooni Eestis. Kolme aasta pärast loodetakse metssigade hulk viia 6000 isendini, mis peaks katku levikule piiri panema. Abiks peaks olema uus jahiseadus, mille eelnõu annaks jäägritele õiguse taas pidada ajujahti ja piiraks tugevalt lisasöötmist.
Lätis kütitakse praegu intensiivselt, kuid sealse jahimeeste ajakirja Medības peatoimetaja Linda Dombrovska hoiatas eilsel seakatkuteemalisel konverentsil Tartus, et kui jahimeeste arvamust kuulda ei võeta, võivad nad ühel hetkel püssi põõsasse visata. Dombrovska sõnul pole katku Lätis küttimise teel kontrolli alla saadud, nagu Eestis aeg-ajalt räägitakse. Viimase kuu jooksul on suudetud lasta ligi 7000 siga rohkem, kuid asustus on ikka veel väga tihe. Probleem kerkib esile just seetõttu, et jahimeestele antakse ette suured kvoodid, kuid nemad peavad riigi tellimust täitma heast tahtest. Küttima peab, aga efektiivseid meetodeid ei lubata kasutada. Sigade laskmise eest ei maksta ja taudialalt pärit loomade liha ei saa ka müüa.
Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks.
„Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks,” hoiatas Dombrovska. Näiteks on Eestis üks taudi tõkestamise meetod emasloomade suuremas mahus küttimine. „Kui te ütlete, et laske emiseid, siis see käib jahimeeste eetika vastu. Keegi ei lähe metsa ega lase seal tiinet või poegadega emist. See pole humaanne.”
Tartu ülikooli zooloogia lektor Harri Valdmann ütles, et kui lasta maha karja juhtiv emis, siis kari laguneb. See omakorda tähendab, et loomad hakkavad endale uut piirkonda otsima ja see ajab metssead veel rohkem liikvele.
Pisikud söödaplatsilt
Tegelikult üritatakse vältida just metssigade metsas liikvele ajamist. Seetõttu oli meil keelatud ka ajujaht.
Tartu ülikooli zoloogia doktorandi Ragne Oja sõnul on Eestis metssigu pidevalt lisasöötmisega nuumatud, et neid viljapõldudest eemal hoida. Sel teoorial pole teaduslikku kinnitust. Samas on söödaplatsid karjade kohtumispunktid ehk haiguse edasi andmise kohad. Ometi räägib lisasöötmise vastu see, et esimestel aastatel käivad nad seal ikka veel toitu otsimas. Kui seda ei ole, siis minnakse mujale. Toiduränne paneb taas loomad aktiivselt metsas liikuma.
Eestis on keelatud metssigade ajujaht, et vältida loomade liikvele ajamist. Metssigade keskmisest aktiivsem liikumine aitab kaasa katku levikule. Foto: Shutterstock
Katk maksab juba miljoneid
Pisut rohkem kui kuu ajaga on Eestis seakatku nakatunud 16 farmi, hukatud on üle 20 000 sea. Täpset kahju suurust pole võimalik kokku lüüa, kuid ainuüksi hukatud loomade ning neile mõeldud sööda kompentseerimiseks tuleb veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul riigil välja käia 2,2 miljonit eurot. See summa võib aga iga päev suureneda.
Looamade hukkamisele ja matmisele on ametil seni kulunud umbes 600 000 eurot, mis paisutab juba praegu otsesed taudikulud kolme miljoni euro lähedale. Riik maksab seakasvatajatele lisatoetusi 12,7 miljoni euro ulatuses.
Eilsel seakatku konverentsil otsiti metssigade arvukuse vähendamiseks teaduslikke aluseid.
Aafrika seakatkuga võideldes on pilgud pööratud jahimeeste poole, kuna viiruse leviku põhjuseks peetakse metssigade suurt populatsiooni Eestis. Kolme aasta pärast loodetakse metssigade hulk viia 6000 isendini, mis peaks katku levikule piiri panema. Abiks peaks olema uus jahiseadus, mille eelnõu annaks jäägritele õiguse taas pidada ajujahti ja piiraks tugevalt lisasöötmist.
Lätis kütitakse praegu intensiivselt, kuid sealse jahimeeste ajakirja Medības peatoimetaja Linda Dombrovska hoiatas eilsel seakatkuteemalisel konverentsil Tartus, et kui jahimeeste arvamust kuulda ei võeta, võivad nad ühel hetkel püssi põõsasse visata. Dombrovska sõnul pole katku Lätis küttimise teel kontrolli alla saadud, nagu Eestis aeg-ajalt räägitakse. Viimase kuu jooksul on suudetud lasta ligi 7000 siga rohkem, kuid asustus on ikka veel väga tihe. Probleem kerkib esile just seetõttu, et jahimeestele antakse ette suured kvoodid, kuid nemad peavad riigi tellimust täitma heast tahtest. Küttima peab, aga efektiivseid meetodeid ei lubata kasutada. Sigade laskmise eest ei maksta ja taudialalt pärit loomade liha ei saa ka müüa.
Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks.
„Kui valitsuse otsused pole loogilised, siis saate väga suure vastuseisu osaliseks,” hoiatas Dombrovska. Näiteks on Eestis üks taudi tõkestamise meetod emasloomade suuremas mahus küttimine. „Kui te ütlete, et laske emiseid, siis see käib jahimeeste eetika vastu. Keegi ei lähe metsa ega lase seal tiinet või poegadega emist. See pole humaanne.”
Tartu ülikooli zooloogia lektor Harri Valdmann ütles, et kui lasta maha karja juhtiv emis, siis kari laguneb. See omakorda tähendab, et loomad hakkavad endale uut piirkonda otsima ja see ajab metssead veel rohkem liikvele.
Pisikud söödaplatsilt
Tegelikult üritatakse vältida just metssigade metsas liikvele ajamist. Seetõttu oli meil keelatud ka ajujaht.
Tartu ülikooli zoloogia doktorandi Ragne Oja sõnul on Eestis metssigu pidevalt lisasöötmisega nuumatud, et neid viljapõldudest eemal hoida. Sel teoorial pole teaduslikku kinnitust. Samas on söödaplatsid karjade kohtumispunktid ehk haiguse edasi andmise kohad. Ometi räägib lisasöötmise vastu see, et esimestel aastatel käivad nad seal ikka veel toitu otsimas. Kui seda ei ole, siis minnakse mujale. Toiduränne paneb taas loomad aktiivselt metsas liikuma.
Eestis on keelatud metssigade ajujaht, et vältida loomade liikvele ajamist. Metssigade keskmisest aktiivsem liikumine aitab kaasa katku levikule. Foto: Shutterstock
Katk maksab juba miljoneid
Pisut rohkem kui kuu ajaga on Eestis seakatku nakatunud 16 farmi, hukatud on üle 20 000 sea. Täpset kahju suurust pole võimalik kokku lüüa, kuid ainuüksi hukatud loomade ning neile mõeldud sööda kompentseerimiseks tuleb veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul riigil välja käia 2,2 miljonit eurot. See summa võib aga iga päev suureneda.
Looamade hukkamisele ja matmisele on ametil seni kulunud umbes 600 000 eurot, mis paisutab juba praegu otsesed taudikulud kolme miljoni euro lähedale. Riik maksab seakasvatajatele lisatoetusi 12,7 miljoni euro ulatuses.