Jääger-online jahindus foorum

Suure tõenäosusega on sul tutvusringkonnas mõni jahimees... jahimehi nii palju, et mõni ikka on... aga kui pole, siis järgmises postituses pane põdrajahi ajal foorumisse teade koos oma asukohaga, vast keegi aitab hädast välja.
Isegi nii paari tuttavat aidanud Ja ostma pole ka põdraliha pidanud.. hmmm... üldse pole poest/turult viimased 2 aastat liha ostnud (vorsti küll, ja lindu ka, aga mitte loomaliha).

Partidega see vahva lugu, et kes neist siia jäävad, neile viiakse Emajõele jm kohtadesse, igast saia jms... isegi käinud. No, hea ajaviide jõe man jalutada ja siis niisama päts saia laiali visata. Aga kui eraldi söödaplats valmistada, siis saavad mingid välismaalased soojematel maadel kõvasti põmmutada Aga kui kellelgi tahtmist on, siis miks mitte.
Hoopis teine lugu on kanalistega. Kui maal elaksin ja mingeid kanalisi ringi sibliks, siis toidaks küll. Küsimus on nüüd selles, et kuidas sel juhul söödaplats rajada?(no, kasvõi teistele teadmiseks, või äkki kolin ise kunagi maale). kas igasugused varesed (keda sealt siis laskmas saab käia ) jms ei söö kanaliste eest toitu ära? Talvel see mure vist väiksem. Aga ühel tuttaval panid linnud isegi koera eest graanulitega sööda nahka... nii kui koer selja keeras olid kajakad, vaesed, hakid... ja kes iganes, platsis... tänutäheks täis s**utud ümbrus.
Samas, kui talvel igasugused kohalejäänud metslinnud nokkimas käivad, siis pole ka halba midagi. Kanaliste jaht (nende mis lubatud) oleks igati tore.

Tartus Trapperis on 10ne kilose kivi hind 67 eq. (KNZ) Ja on suht kogu aeg saadaval. Võimalik, et mingil ajal on see moment kus kohapeal kive pole... müüja uuriski, et kas neil veel on... ja oli, laost anti kivi kätte. Peaks millalgi ühe soolaku veel tegema. Vaatan enne mis eelmisel soolakul juhtunud.

Ahjaa.. kui siin ka laikade ajamisest ja näksamisest juttu on olnud (ma kaldun ka natuke teemast kõrvale). Korra putke teemal oli vaja minna ühte elamisse pererahvaga suhtlema (Viljandimaal, peaks selle asukoha meelde tuletama), pererahvas oli ise hoovis, 2 laikat ka. Vaatasin koeri ja leidsin, et mina ei lähe Grupikaaslane leidis, et koerad on toredad (seda minagi ) ja läks. Lausa fantastiline oli vaadata kuidas laikad külalist ajasid, tiirutasid ümer, haukusid, vahepeal näksasid kintsust või käest... ei mingit kallalaetungi ega vigastamist aga 50 meetri läbimine võttis aega huvitav, et pererahvas rahulikult vaatas (no, ju siis olid teadlikud, et koer midagi ei tee).

Ise kuulnud 2te lugu sel teemal. Mõlemad rääkis sama tegelane, selle sõberal pidada olema fenomenaalne võime teemal kits ja liiklusõnnetus.
Esimene kord oli nii, et tüüp kihutas (no, sõber istus kõrval ja värises ja siis vaja ikka kukk olla). ja siis nägi, et kits teeservas. Küsis see pele sõbralt, et kas see kitse on näinud... ja kits hüppas teele... tüüp jõudis veel hüüda... eiiiiiiii, mitte nii lähedalt... ja kits oli aknas. Nujah. tegelane ise lihatehnoloog. Nuga välja, ja pool kitse olemas.
Teine kord ajas ees liiklev auto kitse alla, kits jooksis metsa. Tegelane pidas ka kinni, läks metsa, lõpetas looma piinad ja nülgis kitse kohapeal. Liha jahati pooleks. Süüdlane halas küll, et see kuritegu, aga leidis ikkagi olevat parem kui mõlgi kulude katmist lohutab natuke kitseliha. Erinevad olukorrad. Looma allalajamist ikka juhtub, ja siis võib erinevaid aramusi olla (sõltuvalt olukorrast). Aga kuna liikluskindlustusseadus on juba selline, et targem loom ikka pagasnikusse visata, siis mina ka risti ette ei lööks (ise ses suhtes lihtsam, pole olnud aega ja viitsimist lubasid teha, ja niipea ei plaani ka).
Aga jänest sai söödud küll siis kui lapsepõlves koju minnes (elasin Urvastes) mööduv auto jänesele paugu ära pani. Vastu pead oli sai. ja liha korralik, võtsin selle siis kaasa ja nülgisin ära ja küpsetasin ka... hea oli. Mis ma siis olin... 6s klass Aga korilus- ja kokkamispisik juba küljes.
Ja lõpetuseks kurb meenutus kuidas klassivend kartuleid võttes ajas traktoriga 2 jänest alla... ja mattis need maha. Milline raiskamine. kahju, et ise seal polnud. Meie jahipiirkonnas jäneseid väga vähe

Ulukeid meil palju. Ma arvan, et nendes orienteerumine on lihtsam kui ulukid on eraldi välja toodud, ja siis vastavad retseptid nende all.

Supp kitse reiest.

Kitse jalg (reis, säär) puhastada lihast, nii et erinevad lihasgrupid oleks eraldi välja lõigatud (see oluline küll ainult hilisema tükeldamise juures, annab natuke välimuslikku poolt). Keeta liha pehmeks (soolaga maitsestatud vees, potti võib lisada ka loorberit ja terapipart. Või siis mõnda supi jaoks maitseainesegu. Kui liha pehme, võtta see potist ja lõigata liha seibideks (mida seibideks lõigata ei saa, need kuubikuteks). Pruunistada lihatükid pannil koos (2-3-4 sibulaga, mis lõigatud poolikuteks rõngasteks). Kohati võib sibula tumepruuniks ajada. Siis keeta potis eraldi riis. Panna potti keedetud riis, liha-sibula segu, poole liitri kuni liitri vee kohta 1 pakk hapukrugisuppi (müüakse mingi 4 eq tk, saiakuubikute jms-ga, selline kiirsupp). siis lisada puljongit (mina kasutasin puljongi asemel sellist segu nagu Pescador, mis tegelikult kala maitseaine... ja olen sama asja ka kalast teinud, kiisast, soovitan. sel juhul lisada maitseainet siis kui kala ja sibul pooleldi praetud ja hiljem supileende ka). Soola lisada vastavalt maitsele, ka riisi keeduvette, ja hiljem suppi.
Lasta supp korra keema ja ongi valmis.

Ahjaa... vaatasin igast välismaa saitidest igasuguseid jahipilte... kohati jättis ikka väga nõrga mulje. Paljude kodumaisete (heade) piltidega on ikka nii, et ohkad natuke ja igatsed jahile pääseda. Aga välismaisetest piltidest osutusid paljud surmatud ulukite suhtes üleolevaks. Lihtsalt tapetud loom (või hunnik loomi/linde) ja mingi tegelane snaipri uluki najale toetanud ja ise vahib mõttetult juures. tegelikult oli palju asju mis piltide juures häiris. Ja ei tekkinud mitte tahtmine jahile minna... või siis lihtsalt tunne, et see on ilus pilt. Ei teagi... aga kui mingit pilte tabatud ulukist tegema hakkate, siis võiks olla ilusad pildid. Asi võib olla ka selles, et meis jahikultuur teine. Aga vähemasti ei kisu keegi surnud hirve sarvest, et selle nägu ka pildile jääks, amb hirvele peale visatud (et näe, sellisest relvast lasin...).
Ja tegelikult ikka üleskutse. Tehke jahis rohkem pilte, kasvõi pärast jahti... vaadake pilti, kui südamesse hea tunne tekib (no, natuke rahu ja natuke ärevust... tasakaalus), siis riputage ikka teistele ka vaatamiseks. Kodumaiseid pilte vaatan ma ikka parema meelega kui võõrriikidest tehtud pilte.

Üks rebane... no, rebastest ka lahedamaid pilte nähtud, ja ka looduses, aga kena ikkagi.
http://foto.kala.ee/baas.php?aktsioon=k ... =993747656

ps. üks veel
http://foto.kala.ee/baas.php?aktsioon=k ... &pilt=3742

trucker kirjutas:Mis puutub varanduse maksvatesse kinnastesse,siis kus maalt hakkab see piir,et kinnas liialt kallis?

Täpselt sealt kus ostad kindad, arvad, et oh, lahe... maksin palju nüüd on head kindad... ja siis selgub, et ei ole. ja kõik muu sõltub rahakotist ja ootustest. Mina nt ostsin 280 eq-ga kindad, korralik kalipsomaterjal... nägid head välja. pöidla augud olid aga ääristamata, ja sealt lõhenes kinnas suht katki (mitmest kohast), st. oli vaja kogu aeg parandada. Ja siis selgus, et ükst tuttav ostis Soomest samasugused, 50 fim-i ja ääristatud. Nii, et kõik suhteline. Ja ka odavad kindad on keegi disaininud. Samas ma natuke mõtlesin, et kui juhtub olema keegi kes ütleb, et ta koob sulle kindad, siis on kindlasti vaja arvestada, et mõned kohad peaksid paksemad olema (topelt kiht vms). Ja igasuguseid asja annab enda jaoks leiutada (eks nõudlused erinevad). aga üks on kindel, enamus laskmiskindaid on sügisilmade jaoks tehtud. Vähemalt, Tartus pole ma näinud kusagil selliseid kindaid nagu ma tahaksin. Ja kui ääristatud kindad maksid 50 FIM-i, siis see oli alla 200 krooni. Kas siis selliseid ei saanud tellida? Ja kui käeseljakule oleks pandud topelt kiht ja hind oleks 50 krooni kallim olnud, ikkagi oleks rahule jäänud. Kohati sai see teema tõstatatud ka selle pärast, et kui noored jahimehed, kellel kinnaste hankimine ees, teaksid mõningate asjadega arvestada. Ise olen ka siit mõne idee saanud. Aga villased sõrmikud, mille peal laskmiskindad... nendega olen rahul.

kaevamiseks on juba nüüd sobiv aeg. meie alustame sellega 10.mail. kaevata on kõige parem siis kui taimed väikesed. St. lihtsam on juurt läbi lüüa. ja taimega on ka kokkupuute võimalus väiksem. Kaevamist võib teha muidugi igal ajal, aga suve lõpus on kasutegur väiksem ja töö raskem. Kindlasti on soovitatav kaevamist (jm tõrjet) teha seni kuni pole ühtegi taime alles. Suurte kolooniate kaevamine on liiga aeganõudev töö. Seal ongi vaja künda ja mürgitada ja alles siis kuikoloonia suurus oluliselt vähenenud, kaevata. Juuni/juuli on ka tõrjeks sobivad ajad. aga kõik sõltub ikkagi koloonia suurusest ja taimede vanusest ja sellest kui soodsad ilmad kasvuks olnud on.

Jah, nüüd ka relvaeksam ikka raksem kui ennist. st. 10 küsimust. 8 peavad olema perfektsed, st. kui netist võtta relvaseadus, ja vajan relva 3 esmaabi, ja see korralikult selgeks teha, siis saab läbi. kui minna mütsiga lööma, siis võib tekkida raskusi. nt. teemal - mis tingimustel ja juhtudel kuulub relvaluba vahetamisele. Ja mina unustasin loetelus mainida, et ka siis kui see kapsaks muutub. Vot... ja oligi 0... mingi asi oli veel 0... sama lihtne eksimus. Nii, et kui ülikoolis saaks antud eksamist B (5-), siis relvaeksamit tuleks jälle õppima hakata. Samas õige ka. Ega relvaga nalja pole.

Ma ise vaatasin ka seda ja arvan sama. aga fotokriitikud arvavad mõneti, et liiga igav, et kui sellistes tingimustes sama sokk kitsele tagant pusiks, siis oleks ikka parem... maitse asi. mulle meeldib.... ja top 1 oli see ka pikka aega.

honkomees kirjutas:Aga ei saa ükski kinnas saa nii külma eest kaitsta kui sõrme päästiku jaoks paljaks jätta

See muidugi õigesti öeldud. Aga kui käeselg on kaetud topelt materjaliga, tunduvalt paksem, siis see ei sega ei laksmist... samas aitab käeselja soojas hoida. Esimene kord kui seajahis siga nägin, siis oli käsi nii kange, et mitte ei saanud päästikule vajutada. ei paugu kartust ega midagi, lihtsalt, käed olid nii kanged. Sellest sain korrlikul õppetunni, iga natukese aja tagant tuleb käega/sõrmedega liigutusi teha, mis hoiavad sõrmed liikuvana. Muidu ikka jama küll kui kolm põrsakest eest läbi lippavad ja lihtsalt lasta ei jõua. Aga ajus meeldib mulle küll käia. Kahjuks see ikka põdrajahis, seajahis metsas 1-3 koera ja paar omanikku, ja ülejäänud liinis. Siis tekivadki mõtted paksemast käeseljakust, mis hoiavad selle niisama soojas kui labaku otski, mis krõpsuga seal kinni, aga sel ajal kui liikumist pole, siis hoiab labaku osa sõrmed soojana. Ja mis ma öelda tahan. Need tegelased kes kindaid disainivad peaks mingi 10 korda kütiliinis seisma, pooled korrad külmaga -10 + x kraadi. Küll siis ka häid kindaid rohkem saada oleks. Varanduse makvatest kinnastest on mul oma arvamus...

Jah, tuleb tunnistada. Venemaal on see suur probleem, ja asi hakkabki nii olema, et piiriäärsetes alades (Läti oma samuti) saab sellega vatti näha. Euroliidus, ma loodan, on mingi projekt olemas, igatahes käivad targad tegelased koos ja arutavad asju. Ja, seda loodan ka, on tulevikus võimalik hea projekti korral (et seda kirjutada ja oskuslikke tõrjeviise, st. ka keskkonnasäästlikke, sinna sisse surada) euroraha ka saada. Eestis konkreetne kava, planeeritud 2003-2010 aastaks. Eesmisel ja sel aastal on tegemist teatud ulatuses tõrjega, aga põhiliselt levikuala määramisega ja tõrjemeetodite välja töötamisega. Ja kui keegi raha hakkab taotlema, siis on see hetkel raske, sest puudub kindel kava ja projekt, et kuidas tõrjuda. tegelikult saab seda juba hetkel enam-vähem teha, aga kui selle aasta tulemused sügis-talveks paigas, siis on neid andmeid kasutades lootus suurem. Eelmisel aastal ei rahuldatud ühegi valla taotlust teemal - andke 10000, karuputk teeb liiga. Kirjutada tuleb ikka seda, et kui suur ala, mis tingimustel tõrjuda, kuidas seda teha, ja näidata konkreetsed kulutused.... arvatavasti on nüansse veelgi.

Et siis see mingi pilt.
http://www.hot.ee/kakapyksike/img_P1010441.html