Jääger-online jahindus foorum

erki kirjutas:Kas keegi teab,kuidas saab või kust kohast saab infot musketide ja teiste jahirelvade ning püüniste valmistamise kohta?Võtke palun ühendust!

Kavatsed ajaloolist kollektsiooni rajama hakata? Ise ei oska aidata, aga Sa kirjuta pikemalt, et mida kollektsioneerid (kavatsed hakata). Oleks huvitav lugeda.

Kunagi liikus ringi lambanaka parkimise õpetus. Villa asemele võib mõelda karv ja lamba asemele keda iganes. Aga kust nüüdisajal maarjaääd saada on, seda ma pole ise avastanud. Tean, et seda liigub, aga kogused liiga suured, ja tellida on vist kallis. Kui keegi teab, andku, palun, teada.

Mineraalpark
Ühe naha töötlemiseks kulub umbes kaks nädalat.
1. Naha nülgimine võiks toimuda sügisel, kui villa kvaliteet on parim ja ning nahk ei ole muutunud paksuks. Hoidu vere sattumisest villale ja naha
lihapoolele. Kõige kergem on lammast nülgida kohe peale tapmist, kuni see on veel soe. Sisselõiked peavad olema sirged ja korrektsed. Rasva ja lihajäägid eemalda hoolikalt, vastasel korral võib soolatud nahal karv lahti tulla.
-
4
2. Soola nahk kuiva soolaga. Sool hävitab mikroobid, seob niiskust ja takistab roiskumist. Nahk võiks soolas seista ühe nädala. Soolatud nahkade talviseks säilitamiseks tuleb neid hoida kuni töötlemiseni kuivas ja jahedas. Sügisel tapetud loomade nahad pargi enne juunikuud. Hästi soolatud nahale on iseloomulik värske lõhn. Pruunid vöi oranzid laigud naha lihapoolsel küljel annavad tunnistust, et on alanud hapnemisprotsess - lõhn muutub haisuks ja nahal tulevad parkimise käigus karvad lahti. Sellist nahka saab edasi töödelda ainult karvadeta nahaks ning seda protsessi nimetatakse hapendamiseks.
Hapendamiseks on vaja panna nahk kilekotti päikese kätte hauduma nii kauaks, kuni karv täielikult lahti tuleb.
3. Kinnita nahk tööpingile otse, saba allpool. Nahk peab olema parasjagu
niiske, et kaabitsaga saaks sümmeetriliselt nii vertikaalis kui horisontaalis
kaapida. Sellisel kaapimisel venib nahk ühtlaselt. Oluline on sidekude täielikult ära kaapida.
Valik tööriistu naha töötlemiseks.
5
4. Et nahk saaks tagasi oma esialgse elastsuse, leota külmas vees sool
nahast välja. Nahk võiks olla leos ühe ööpäeva.
5. Järgnevalt pese kaks korda naha lihapoolt. Iga pesemise ja loputamise järel vaheta vesi ja tsentrifuugi nahka. Naha villapoole pesemiseks kasuta 40° C vees tugevatoimelist rasvlahustavat nõudepesuvahendit. Soojas vees avaneb karva soomuseline pind ning mustus ja rasv eralduvad. Kui vill jahtub, sulgub soomuseline välispind uuesti ning seepärast ära kunagi jäta nahka jahtunud musta pesuvette. Kui vee temperatuur on liiga kõrge, võib nahk muutuda jäigaks ja kõvaks. Villapoolt pese samuti mitu korda ja loputa nii kaua, kuni nahk on pesuainest puhas.
6. Konserveerimiseks e. parkimiseks valmista lahus, milles nahk peab seisma kaks ööpäeva. Lahus ühe lühikarvalise lambanaha jaoks :
10 liitrit 35° C vett
300 g maarjajääd
600 g keedusoola
1 dl 85% sipelghapet
Kõigepealt sega ämbris maarjajää ja sool ning kalla ainete peale kuum vesi. Sega, et sool paremini lahustuks. Seejärel vala ämbrisse ülejäänud kogus jahedamat vett ning lõpuks lisa sipelghape. Sipelghappe asemel võib kasutada ka äädikhapet.
7. Nüüd tuleb rasvatada naha lihapool. Sega valmis emulsioon :
1 dl taimset õli
1 dl 35° C vett
1 (cl) spl seepi
Pintselda emulsioon nahale. Seep vähendab naha pindpinevust ja aitab rasval kergemini nahka imenduda.
8. Pärast õlitamist kuivata nahk mõõduka päikese käes. Kuivamisele kulub
üks nädal. Nahka tuleb 2-3 korda päevas venitada, sest muidu kuivab see liiga ruttu.
9. Viimistlemiseks valmista segu :
1,5 dl soola
2 dl nisujahu
6
Sool lihvib, jahu seob soola ja eraldab nahast üleliigse niiskuse.
Kinnita nahk jällegi tööpingi külge otse, saba allpool. Vala segu nahale ja kaabi suure kaabitsaga sümmeetriliselt ning venita kergelt. Kui kogu pind on jahusoola seguga üle käidud, järgneb liivapaberiga nühkimine. Liivapaber kinnita puuklotsi külge ja lihvi sümmeetriliselt. Pööra tähelepanu ka äärtele. Pärast liivapaberiga nühkimist peab nahk olema ilus, valge ja pehme. Lõpuks pühi kõvema harjaga nahalt jahu ja sool. Klopi villapool. Naha ääred korrasta noaga
lõigates.

Edu proovimisel. Ise ei ole katsetanud. Aga tahtmist on. Kui maarjajääd saan, siis äkki isegi proovin. (maarjajää on kaaliumalumiiniumsulfaat). Samas, müüakse (nt. saksamaal ja austraalias :S) spetsiaalkeemiat ka, ja asi lihtsam. nii, et kui keegi ise pargib, siis oleks huvitatud küll. Ei usu, et see kellelgi laiva ära võtab kuna parkimisretsept siia üles pandud sai. Lisaks pidi see olema suht tänamatu töö ka.

Tulemites veel. Viljandimaal oli üks suht suur koloonia, 2 talu maal, millest parenaised jagu said. Kaevamise ja niitmisega. Mürgitamise kohta, see on hea, st. efektiivne, aga muud taimed ka kannatavad, soovitav on, kui ei kasutata mürke mujal kui muuks tõrjeks ebasoodsates kohtades. Aga kui on valida, kas mürgitamine või taimede rahule jätmine, siis on esimene variant alati teretulnud. (ise olen mürgi mõju taimeldele näinud... no, kuivab ära küll). Soovit. kasutada käripritsi.

Ps. vabandan, et jahifoorumis taimede teemaga sõna võtan. Aga kuna jahimehed hästi informeeritud, ja samas ka palju looduses viibivad, siis kasvõi ohutuse kaalutlustel... Ja äkki abiks ikka.

Ahaaa... siin nüüd eksiarvamusi mitu. Alustaks selles, et kui asjaga algust sai tehtud, oli optimism suur. Teisel päeval enam polnud. Nüüd on jälle teadmisi juures ja optimismi ka.
Karuputked on jah mitmeaastased taimed... elavad isegi vanemaks kui 3 aastat. Õitsevad ja viljuvad ühe korra, pärast seda vana taim sureb. Hakkab kasvama juurekaelast (sealne mugul) kui sellest alt poolt juur läbi raiuda, siis ei kasva enam uute taime. Juurtest uusi taimesid ei tule. St. kui taim kasvab suureks, on tal kulunud piisavalt energiat (õied+vars+lehed), et kui õied ära korjata, siis tal uues aastal lihtsalt energiapagas otsas ja nii ta sureb. Niitmisel jääb aga juurikas maasse ja uuel aastal uus taim. Kui niita mingi 6-7 aastat, siis lõpeb taimel tavaliselt jõud ja ta sureb alles siis, ja niita tuleb ka mingi 3-4 korda kasvuperioodil, ja nii, et õitsema ei läheks.
Nii, et kui ala on nii suur, et kaevamine ei aita (aitab, aga võtab kaua aega ja nõuab palju vaeva), siis vaja künda ning siis labidaga. Õite korjamine oluline siis kui muu tõrje maha magatud. ja taim sureb tavaliselt siis ära, ja mitme aastaseks ta sellest ei muutu. Ahjaa... esimesed 2-3 aastat on taim ikka väga pisike, selline u.5 cm esimesel aastal (ei näe üldse putke moodi välja) ja edasi kuni 10 cm, 1-2 lehega. Aga kui õievars moodustuma hakkab, siis kasvab taim ikka väga suureks (õievars ikka mitu meetrit, 2 m on ka mitmuses ). Ja siis ta sureb. Aga jättes mulda palju seemneid (millest, hoolimata väga madalast elujõulisusest, kasvab nii mõnigi suguküseks).

Ise tegin ka suht paar aastat tagasi. Siis oli taevas sinisem ja rohi rohelisem... ausalt ka. kogu asi läks maksma 850 eq, need kes EPAs jahinduse läbinud, ei pidanud koolitusel käima (600 eq võit)... nüüd aga, issand jumal, paljaks röövivad. Ja asi karmiks aetud küll. Nii, et tuleb kohal käia, raha maksta, õppida... laskmise vastu pole mul midagi. Meil oligi nigelalt... läksid sinna, tegid 5 lasku eemalduvale ja ega siis väga mööda lasta ka ei saanud ja teisele tiirule pääsesid need kes kolme taldrikut alla ei saanud. Aga mina polnud enne nagu lasknudki (no, ühe korra ), ja siis jäi kripeldama, et rohkem ei saagi lasta... siis.
et minu kaastunne kõikidele, kes nüüd seda asja tegema peavad.

Seda küll. Mul mõned tuttavad käisid kanuuga sõitmas. Ja siis kolistas mink kaldal. Eriti ülbe loom oli. Temast tehti paar pilti ka, aga kuna vihma sadas, siis on pildi kvaliteet suht nigel, aga loom on keset pilti, lähedal, ja just sel momendil tabatud kui pea tõstab (ja seda siis kui kaasasolnud laps oli küsinud, et mida kõik vaatavad). Panen hiljem pildi adre ka kusagile üles (hetkel ei ole meeles). Ja endalgi olnud mitu situatsiooni, kus ahmi ainult õhku ja ilmetle... kahjutundega, et teised seda vähemalt pildilt näha ei saa.

Hmmm... neti kohta ei oska midagi öelda. Kui aus olla, siis võiks jahieksami testiga olla sama nagu liiklustestiga - harjutamine internetis. Aga pole kuulnud, et seda seal teha saaks
Jahikoolitusel anti mingi raamatuke, kus kõik küsimused ja vastused sees olid. Katsu kusagilt see hankida. Sellega tee siis nii, et hakka teste lahendama, kõik valed vastused kirjuta välja, enne uut ringi õpi ära. Siis ongi nii, et kui eksamile lähed, ei tohiks 100% saamisega muret olla.

Kõigepealt selline koht kust leiab ankeedi koloonia leviala ja iseloomu kirjeldamiseks. http://www.envir.ee/looduskaitse/karuputk.html
Vaatasin, et sinna pole seda head voldikut üles riputatud (ma polegi seda digitaalsena näinud, uurin asja, äkki ikkagi kusagilt saab). Kui keegi viitsib täita... siis oleks hea: samas, piisab ka lihsalt asukohast ja umbkaudsest suurusest.

Nii, mõned soovitused. kui on vaadatud mida internetist leiab ja voldik ka üle vaadatud, voldik ikka väga hea ja rõhutab mõningaid asju mida ma ka nüüd tegema asun.

Kõigepealt selline oluline asi. Kui on mingi koloonia, ja naabermaal on kasvõi üks taim mis viljub, on kogu mitme aasta töö suht metsas (üsna suur tagasilöök kindlasti). Nii, et kus iganes lähedal taimed, sealt see hävitada tuleb, st. max koostöö naabrite ja maaomanikega. Kui omanikku pole teada või teda see ei huvita, siis tasub igatahes järjepidevalt kõik õisikud (kohe nende tekkimisel) ära lõigata ja kotti ning ära põletada.

Siis selline asi mida kusagil mainutud pole, aga kogemused... turvavarustus ja tõrje. Soovitav on teha tõrjet pilves ilmaga (nahka kahjustav ühend avaldab toimet koos UV kiirgusega). Aga tahtsin öelda, et kui ettevaatlikult teha ja tedalikult, et mahlaga ennast täis ei lädista, siis ei ole mõtet ennast kummiülikonda pakkida (meil on nii halb kaitseülikond, et pilves ilmaga hakkab lihtsalt higistama, päikese käes sai kummikust liitrite kaupa higi välja valatud). Nii, et pükstest nt. teksad vm pikad püksid, jalatsitest ajavad ka potased asja ära, ja kindlasti kindad, mida vettpidavamad ka tugevamad seda parem (ehk siis tavalised töömehekindad). Päikese käes on isegi sellist lollust tehtud, et palja ülakehaga taimi labidaga tõrhutud. Aga ainult 1 pisike vill oli, nii, et saab ka nii. Aga seda ainult siis kui taimed veel alla 50 cm, suuremad kipuvad rohkem vastu minema.

Hetkel pole muud soovitada kui see brośüür otsida, seal on muu vajalik info olemas. Mina aga katsun leida selle digitaalsel kujul, et oleks mugavam vaadata.

Ps. niitmisega see halb lugu, et see nagu võilill, lõpuks jäävad ikka sellised taimed, kes täiesti maadligi hoiavad, ja katsu siis niita. Niitmine hea sellesks, et neid kontrolli all hoida. Ja samal ajal tuleb tegeleda (jõudumööda, aga järjepidevalt ja nii, et kusagil ükski taim ei viljuks) sellega, et kaevata taim juurekaelast saati välja (nii u 10 cm maa seest juur läbi) siis taim välja ja visata lihtsalt kuhugile kus ta ära kuivab (peaasi, et pidevat niiskust ei saaks. teeservad, heinamaa, kivid jms väga sobivad). Ja suuremad alad üles künda. Ja siis labidada kõik taastuvad taimed üles. Ja arvestada mitme aasta pingutustega. Aga kui aeva näha, siis saab lahti küll.
Mürgitamise teemal saan varsti koolituse, siis oskab pikemalt pajatada. Aga kasutatakse glüfosaadi paasil tehtud mürke (Roud-Up nt).

Jah, sellised labakud on head. Aga käeselja osa hakkab tihtilugu külmetama. Ma ise proovinud mitmeid kindaid ja alati (isegi jahipoest ostetutega) on see lugu, et mõned kohad võiks topeltkihiga olla.

[quote="kakuke"[Jätke nüüd tedred ja metsised kohe mängust välja ning kiigake vahelduseks Riigi teatajast "Jahiulukite loetelu" üle. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=204955[/quote]

Seda ma räägingi, et Eestis oleks tüüpsuhtumine, et kui saab vaikselt, siis maha, mis sest et looduskaitse all. Ise ei küti ei tetre ega metsist. Aga minu jaokspole ükski kevad õige kevad, kui pole öösi ringi hiilinud, külmetanud ja vastavat mängu näinud (üritanud näha). Igati tore looduselamus, aga sel ajal on tekkinud ka kurb tõdemus, et kui ammud ikka levinumaks saavad, siis nii mõnegi mehe hallollusest tuleb mõte, et hea oleks üks lind maha võtta, mis see ikka teeb. Ja ei räägi siin huupi. Kunagi üks tuttava tuttav jahimees kelkis kuidas ta kaks tetre lasi... sai siis sel teemal korralikult temaga teravusi vahetatud. Sellepärast ma pole väga vibu/ammujahi pooldaja ka.

Täna üks tuttav tundis huvi, et millal põdra hooaeg algab... et seda steiki, mis siis sai tehtud, seda tahaks. Ja nii tuligi meelde, et ega ma põtra ainult ei marineerinud (krt, kõiki retsepte ei jõuagi siia kirjutada, aga nüüdsest katsun pärast uluki tegemist kähku retsepti siia kirja panna)

Tegelikult ülilihtne

Viilutatud (1.5-2 cm paksusega ja mul oli ca <6 cm-se diameetriga tükid, aga see pole oluline), maitsestada musta pipraga. siis tulisele pannile, kus eelnevalt õli kuumaks aetud. vist küpsetasin umbes pool minutit mõlemalt poolt ja enne poolt vahetades maitsestasin soolaga. Seest toores, aga hästi mahlane. soovitan. Ps. küpsusaste on puhtalt sisetunde asi, nagu steigi puhul ikka,

kõrvale nt. lihapuljongis hautatud sibulad (pannil). ja ahjus pruunistatud keedukartul. Ise sõin praesibula ja leivaga. lihatoiduline nagu ma olen

ahjaa... kuuliga võid ka proovida. Teeb küll suht suure augu, aga kenast pähe tabad, või kaelapiirkonda, mõnesse sovivasse kohta, siis pole hullu midagi. ja tagumised käpad on paremad ka

Aprillis koprad ootavad??? juba? nojah... ootavad küll, aga aega veel palju. Rahune, käi kalal naudi kevadet. Ja juulis käi Trapperist läbi, muretse conibear tüüpi rauad. Ei teagi palju nad seal täpselt maksid... 260 (no, igatahes vahemikus 240-280) ja osta need, uuri järgi kuidas need töötavad ja loe foorumist kobraste kohta infi... seda suht laiali ja palju. Endal kahed rauad. Ja LOOMULIKULT on silmused meil keelatud. Edu.

Arvatavasti on mõtekam kirjutada relvapoodidesse... et kas neil on selliseid optikaid ja mis hinnaga jms. Saad hohe täpse teave Eestis saada olevatest (no, antud poodides). ja äkki seal oskavad paremini teavitada.

Selle püssiga annad ilma optikatagi täpset tuld ju Aga ju siis pole siia kedagi sattunud, kes asjast rohkem teab. Mina igatahes ei tea Kas Baikal ise ei tooda õhupüssidele optikaid?