Jääger-online jahindus foorum

Ma ei saa aru mis valu selle vibujahi keelamisega on? Päris paljud areenud riigid lubavad ja kasutavad aga meie ei saa lubada... hmmm, miks?

Summutid. See vist kapo paranoia aga ka ei luba.

Katk pole nüüd see õige koht vaiksete ja vähem müra tekitavate jahipidamisviiside lubamise läbirääkimisteks kuid kui muidu ei saa, siis on hetk sobiv ning tegelikult võiks absurdi olukorda ära kasutades (no, seaaiad jne) sellised asjad jahipidamises lubada. Summuti ja nt asulate lähedal rebasejaht... summuti ja koeraga jaht... jne. Vibuga sama lugu. Jahis kasutab vibu nii ehk naa mingi peotäis inimesi. Kus kohast on kartus, et vibu paha on ning kogu mets on täis ringi jooksvaid uussiilikesi?

Lätist läheb asi peaaegu kaugele (va olukord, et kolige Lätti) aga kui võtta nt 2 siga (negatiivne ja positiivne) ja nende proovid ning tegeleda mõlemaga korraga, siis on suur tõenäosus, et mõni viirusosake satub negatiivsesse proovi. Ja kui ma ei eksi, siis see annab uurimistulemustes positiivse signaali. Ei ole vaja nakatunud rakku selleks, piisab viirusosakesest. Antikehasid uuritakse ka ja selle jaoks on vaja, et viirus oleks rakku tunginud ning selle vastu immuunreaktsioon tekkinud.

Unustades ära vahepeal olnud 3 talve, siis sellele ette ja järgi on talved olnud isegi siledakarvalisele taksile sobivad, et seajahti teha, põdrajahist räkimata. Eks nad natukene külmetavad, käpad saavad ka kunagi terveks. Kui on veel 2-3 hagijat, siis pole häda midagi. Rohkem on probleeme kooriku ja kõvema lumega. Meil 1 mees on vähemalt korra nädalas oma E. hagijaga väljas, saab hakkama (kurdab vahepeal ka käppade asja aga jahid saavad peetud).

Ma sain VSS meistrikatelt ühe tõrke. Küll kaliiber .222. Mõtlesin, et äkki mingi tongijama aga ju see oli lihtsalt statistika mitte vigane moon.

Eks mängitakse sellele, et kui ise ei taha ja ei saa, siis astu kõrvale ning kohe on kohal mass neid, kes saavad ja teevad ja oma kuludega.

Üks positiivne uudis veel Tartu külje alt. Nimelt on seakatk jõudnud Nõgiaru js maadele. Ehk siis Haage ligidalt tuli positiivne vastus. Sigu on meil jäänud märkimisväärselt väheseks ning juba mõnda aega tunduvad mõned piirkonnad seavabad olevat.

Selline lõks toimib kenasti aga ega see jahimaad lagedaks ei püüa. Jääb koertele ka rõõmu.

...Mehel pool tundi närveerimist, vaatlemist, enamus aja sõi metsa servas kõhuli maas...

Kes hakkab närveerides viina võtma, kellel piisab söömisest. Õnne karuküttidele! Ma ise avastanud, et kui karu passima ei lähe, siis teda kätte ei saa ka.

Kinde kütt on abiks asi. Ma isegi kuulsin vahvaid lugusid sellest kuidas viljas haavatud siga ründas ning lambiga mees jooksu pani Või siis põdrapeibutamise ajal oli hoopis karu õunaaias ning püssiga mees jooksu pani. Seega, selline kindel jahiline kõrval on abiks. Või siis endal lambiga püss.

Lugesin ka mõned päevad järgi....

1) Kui putukad ei levita ning ainult metssead, siis kuidas sai katk metsast farmidesse? Inimene kannab nakatanud sea kudesid, hea küll, loogiline aga sel juhul kannavad seda ka teised organismid. Sööt kui sobiv substraat? Loomset toiduvilja küll kuumutatakse ja viirus peaks hävima kuid uus katkulaine oli ajastatud just inimese metsas käimise aktiivsusele või sellele ajale kus põldudelt vilja võtma hakati. Kas kõikide farmide puhul on näidatud, et sealne personal käis ja puutus kokku nakatunud metssigadega, nakatunud metssead külastasid ise farmi, või on kaalutavad variandid ka nakkuse edasi kandumise võimalikusest muud moodi?

Ehk, kui inimene saab viiruse levikul osaleda, siis saavad seda ka paljud (rohkem kui 1 Eestis mitte elav puuk) teised organismid, vähemalt selline mulje jääb. Las uurivad natukene rohkem ja tõestavad ära.

2) Riiklik kokkuostuplaan on küll nali kuubis. Ostetakse kokku nt 1000 siga. Tassitakse üle Eesti kokku ning loomulikult satub sinna hulka 1 katkune siga. Või kuidas seda jahutust ja kokkuostu oligi mõeldud? Ainukene variant on ikkagi proovid kohe võtta ja laborisse viia. Kui seni andis suvi armu, siis nüüd on käes see aeg kui siga läheb hapuks lasu ja pikali kukkumise vahelisel ajal.

Ega siin pole muud soovitust kui jälgida kas koertega jaht pannakse sinu piirkonnas seakatku tõttu kinni või mitte. Sellel teemal saab kannatada palju rohkem jahiviise kui metssea ja põdrajaht. Aga noh, see koertejahijutt muutub üleval sama tihti kui põletusahju oma ning eks näis mis sügisel koorub.

Igas juhuks. Kusagilt oli raha saada ja kellelegi oli vaja meelehead teha vms.

Vaatan taudistunud alade kaarti. Tartumaa oleks nagu katkust puutumata aga ometi on mitmeid katkupositiivseid leide. Ei tea kas jääbki nii?

Metsast kodusigadele läheb nüüd maru hästi. Kombainid jne põllul (jah, juba). Tuuakse sööt lauta ja mine tea mis sead selles põllus ringi jalutanud vms.

Vahepalaks info, et Tartumaal, Konguta JS maal, Karijärve ümbrusest leiti 3 seakatku kahtlusega surnud siga. Sanglast olla ka positiivne proov tulnud.

Ma kahtlustan, et Tartu olud võimaldavad istuda seamajakeses, toetada küünarnukk lauale, ja sedasi lasta (arvatavasti leidub seal mõni variant veel aga ma pakkusin esimese pähe tulnud variandi välja). Kui siis ka selle katse ära ei tee, hmmm... äkki peaks kalapüügile vms mõtlema hakkama.

Paar nädalat on tunne nagu käiks ja nagu ei käiks ka. Imelik lugu ning tunne, et piirkonniti on aktiivsus erinev.