Jääger-online jahindus foorum

Foto suurest seast ei ole lollitamine:
http://www.news.com.au/story/0,27574,25567355-29277,00.html

Pilt tabatud seast olevat tehtud kolm aastat tagasi ja lugu hoiti saladuses, sest peljati salaküttide saabumist. Esimest korda olevat elukat näinud töölised siis kui helikopteriga veisekarja üle vaadati (siga olevat siis söönud surnud lehma). Karjapidaja nägi siga taas kui oli oma valdustes tuulikuid üle vaatamas ning lasi loomakese maha.
Kohlaiku keskonnaosakonna esindaja sõnul olevat olevat foto võltsing, sest sealkandis leiduvat küll metsistunud sigu, ent need olevat väiksed ja roosad.

Küsimuse vastused saavad olla:
1) ei, mina ei saanud aru, millist küttimisviisi Rõba tarvitas;
2) sain aru, et Rõba tarvitas ebaseaduslikku küttimisviisi.

Õige vastus tuli küll kiirelt. Kärp on jah sõjarelv, mida jahipidamiseks pisut ebamugav kasutada. Eks kärbiasjanduse tundja küsib ka uue küsimuse.

Kui palju peab vorstis olema põdraliha, et seda vorsti põrdalihavorstiks nimetada? Kui kaubandusvõrgus müüakse lihapirukat, mille kogumassist on liha ehk ainult 15% (ülejäänu on pirukatainas ja riisitäidis jms), siis võiks põdravorstiks nimetada ka toodet, milles põdraliha kasvõi 1%. Anekdoodis nimetati jänesevorstiks vorsti kus erineva liha suhe oli 1:1 - üks jänes ja üks härg. Üldiselt suhtun teatud kahtlustega kaubapakkujasse, kes pool aastat peale põdrajahi lõppu värskelt toodetud põdralihavorstiks nimetatavat kaupa pakub. Tavaliselt on põdralihavorsti loomalihavorstist lihtne eristada tumedama vorstisisu poolest. Aga seda ikkagi vaid juhul kui vorst umbes 70% ulatuses põdraliha sisaldab (nt 70% põdraliha ja 30% pekki). Pole võimatu, et keegi põtru vorstitegemiseks ületalve külmutatuna hoiab, aga kui pole tõendeid, et tegemist on faktiga, siis on mind lihtsam veenda kuu tagaküljel pesitsevate mõtlevate olendite olemasolus.

Kuivõrd Baddmann, kes paistis õiget vastust küll teadavat, kuid ei olnud valmis uut küsimust esitama, tegi küsimuse esitamise võimalikuks mulle, siis küsimus on järgmine:

Zooloogia kaudu teatakse kärpi väikekiskjana, kuid kärbi nime kannab ka üks relv. Mis relv on kärp?

Kuni 4 suurulukit ja kuni 1000 väikeulukit.

rixa kirjutas:Siin palju Tartumaa mehi vist. Kui see oli pidev ja avalik tegevus, miks siis jahimeeste poolt midagi ette ei võetud? Hirm? Raha? ...?

Rixa, millest järeldad, et midagi ette ei võetud?

Üldiselt autos relva lahtiselt hoida ei või, välja arvatud ühisjahil laskekohta vahetades. Siia sekka pisut ka jahieeskirja sätteid:

§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel

(2) Jahile minnes ja jahilt tulles ning transpordivahendis, välja arvatud jahipidamisel paadist, peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis.

(4) Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla transpordivahendis kotist väljas.

Metslane kirjutas:Veidi infot siin: http://www.grillfest.ee/?tyyp=2&tyyp2=1&sisuID=7
Lehe allosas!

Kuid ikka ma ei mõista, kus see vesi seal asub?

Vot selle viidatud materjali allosas oleva pildi all on lause, mis veevanni asukoha kätte näitab:"Vaja oleks veel vee/rasvavanni resti alla".

Küllap see eelnimetatud eestlase umbusk ikka ka millestki tingitud on. Tuginedes paari viimase aasta isiklikule kogemusele, julgen avaldada arvamust, et jahiseltsiga liitumiseks igat sooviavaldajat ilma katseajata või seltsisiseste soovitajateta enam seltsi vastu küll ei võta, olgu siis tegemist maaomanikuga või lihtsalt asjaarmastajaga. Põhjus peitub selliste „lambist” vastuvõetud seltsimeeste poolt toimunud seltsi kodukorra eiramises ja ebaeetilises käitumises.

Minu soovitus Sibirile jahiseltsiga liitumiseks on selline, et kõigepealt hakka osalema külalisjahimehena mõne jahiseltsi jahil. Nii õpid tundma seltsi sisemist elukorraldust ning seltsi liikmed saavad lähemalt tuttavaks ka sinuga. Kui selle seltsi toimetused sulle meelepäraseks osutuvad, siis võid avaldada soovi liikmeks astumiseks. Edasine sõltub juba sellest, mis mulje sinust seltsile on jäänud.

No kui lugu Jõgeval parkimisega on nii nagu Karupoeg eelnevalt kirjeldas, siis julgen küll arvamust avaldada, et selle töökoja teenustest on soovitav hoiduda. Pean tunnistama, et polegi peale 1992. aastat ise lasknud metsseanahka parkida, ent sel "ennemuistsel" aal ei teinud me küll parkimistöökkotta (siis oli Mõnistes töökoda, mille teenuseid kasutasin)viidavatele nahkadele mingit erilist rasvaeemaldust. Aga seda, et nahkade kättesaamisel mingeid ebameeldivaid üllatusi oleks esinenud, ei olnud. Mäletan ka seda, et Mõnistes märgistati nahad alati vastu võttes selliselt, et neile järele minnes said ikka enda viidud naha tagasi.

Nagu näitavad teated Saksamaalt, ei olegi linnugripp enam mägede taga:
http://www.postimees.ee/?id=92808

No see relv on ikka mõeldud ju tulnukate hävitamiseks kuu peal, juhul kui need olendid peaks jalutuskäigul olevale kosmonaudile selja tagant karjakaupa kallale kargama.

kult kirjutas:

mustlesk kirjutas:Ma olen kuulnud juttu lambist, mis on ühendatud reostaadiga. Paned tule põlema ja siis keerad vaikselt valgust juurde, siis ei olevat siga kartnud. Aga oli see vene aeg, või praegu, ei oska täpselt öelda.

Vaata Mardi poe reklaami just samused asjad seal müügis ja juba ammu ,palju neid kasutatakse ei oska öelda .Jorr kaasajal on muutunud asjad päris suuresti ,ei kasutata seal enam mingeid jõhkraid plaksuga lüliteid,vaid kõik toimibki nagu vaja-hääletult.Võin nii palju lisada ,et sellest reostaadist,ehk siis pikkamisi tule pealekeeramisest pole suurt tolku,kui ikka kardavad siis kardavad ja panevad esimese tule ahetamise peale minema! Pigem võiks olla kasu mingist värvifiltrist!

Naelapea on otse sihiku all

Nagu nähtub lähimineviku praktikast, ei talu minu tagevuspiirkonna metssead auto- ja taskulambivalgust, mistõttu ma igasugu laternate kasutamise seadustamisest suurt tulu ei oota vähemalt sigade arvukuse reguleerimise raames.

Lambifiltrite kasutamise asjus mäletan veel nõukaaegset kommentaari sõjaväes kasutusel olnud infrapunasihiku (selle üks sõlm oli spets IR-filtriga latern) tarvitamisest metssigade jahiks, mille töölelülitamise järel sead olevat plagama pistnud.