Otsing leidis 162 vastet

Postitas Andrus M
L Apr 30, 2011 9:17 pm
Foorum: Trofeed
Teema: "Trofee "
Vastuseid: 6
Vaatamisi: 9223

"Trofee "

Hiljuti oli võimalus teostada Kaisma Jahiseltsi lugupidamisavaldust oma vanale esimehele.
Ka see on mingis mõttes troffee.
http://andrusmuru.planet.ee/page7/page1 ... -full.html
Postitas Andrus M
T Apr 19, 2011 7:14 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Heitsarv
Vastuseid: 9
Vaatamisi: 9332

Re: Heitsarv

See on raske "masu" üle elanud noor pull. Küll ta edaspidi kosub.
Postitas Andrus M
T Apr 19, 2011 6:49 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Heitsarv
Vastuseid: 9
Vaatamisi: 9332

Heitsarv

Minu jaoks on ka metsast leitud heitsarv omamoodi trofee. Igatahes seekord sai sedasi vormistatud.
http://andrusmuru.planet.ee/page7/page0 ... -full.html
Postitas Andrus M
E Apr 04, 2011 8:39 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Kuidas teha ilus trofee?
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 29706

Re: Kuidas teha ilus trofee?

Postitas Andrus M
E Apr 04, 2011 5:55 pm
Foorum: Jahinaljad
Teema: Naeruks ikka
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 3429

Naeruks ikka

Postitas Andrus M
E Apr 04, 2011 2:24 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Asjalik netilehekülg
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2334

Asjalik netilehekülg

Loomulikult neile, kes valdavad võõrkeeli. http://bobrovnet.com/oxota-na-bobra/kap ... #more-1372
Postitas Andrus M
R Mär 11, 2011 7:23 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Nahkade parkimine.
Vastuseid: 236
Vaatamisi: 163447

Re: Nahkade parkimine.

Mis neist laagerdand korjustest ikka koorida?
Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, ainult et kas on mõtet sellist vaeva näha ja riskida ,et lõpuks ikka on tulemus aia taha läinud.
Postitas Andrus M
N Mär 10, 2011 8:21 am
Foorum: Trofeed
Teema: Nahkade parkimine.
Vastuseid: 236
Vaatamisi: 163447

Re: Nahkade parkimine.

Kui nahk muutub kollaseks pika aja möödudes ja muutub rabedaks, siis ei ole selles süüdi maarjajää, vaid pikkel. Kui piklis kasutatakse orgaaniliste hapete asemel anorgaanilisi (soolhape, väävelhape), siis neid ei ole täielikult võimalik välja pesta ega neutraliseerida. Mingi osa jääb alati sisse ja see hakkab pika aja jooksul nahka kahjustama. (Jõgeval kasutatakse näiteks nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi happeid piklis seguna.)
Orgaanilisi happeid kasutades (äädikhape, sipelghape,piimhape jne.) selliseid probleeme ei ole . Pärast nendega töötlemist ei ole vajalik neutraliseeriminegi, mis on kindlasti vajalik anorgaaniliste hapetega töötlemise järel. Maarjajää miinuseks on, et ta ei kinnitu nahakiule jäädavalt, nagu näiteks kroom, ja on pika aja jooksul veega väljapestav, mille tagajärel muutub nahk tasapisi jäigemaks.
Maarjajääga parkimine on lihtsaim ja mürgivabam mineraalparkimisviis. Kui Pargitud nahast just ujumispükse teha ei soovita, siis ei ole tal häda midagi.
Loomulikult on peale mineraalparkainete olemas nii looduslikud, kui ka sünteetilised parkained.
Igal ühel oma miinused ja plussid - kas on siis protsess väga keeruline või väga mürgine.
Postitas Andrus M
T Mär 08, 2011 8:27 am
Foorum: Trofeed
Teema: Nahkade parkimine.
Vastuseid: 236
Vaatamisi: 163447

Re: Nahkade parkimine.

Selleks ,et kemikaalid kätte saada, tuleks "luubi" alla võtta erinevad keemialaod ja hulgimüüjad.
Neid võib netist päris hulga leida. Suurema koguse ostmisel saate loomulikult odavamalt.
Kõige kallim on kilokaupa ostmine. Mingi neli aastat tagasi, formalini otsides, tuli 40 liitrine kanister ära osta, olgugi, et tarvis läheb teda tavaliselt sõrmkübaratäis korraga. Kui Pärnusse juhtute, siis seda võite minu käest saada, samuti ka on mul maarjajääd veidi üle. Nuuskpiiritust on samuti väga vähe vaja ja seda on igas apteegis müügil. Hea tahtmise juures on kõik asjad üsna hõlpsalt hangitavad.
Seda antud parkimistehnoloogiat kasutades tulevad väikeulukinahad , samuti küülikud, väga pehmed ja hästi õmmeldavad. Kopra nahaga vaid ei tarvitse kõik nii libedalt minna, see on lihtsalt paksuvõitu ja nõuab lisateadmisi. Praegu mul siin kaks ilvest lõpetavad kuivamist, nahk (mälvapoolt ) nagu flanellriie.
Postitas Andrus M
E Mär 07, 2011 7:29 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Nahkade parkimine.
Vastuseid: 236
Vaatamisi: 163447

Re: Nahkade parkimine.

Tundub, et see nahkade parkimise teema on konkurentsitult kõige loetum teema.
Pakun välja ühe lihtsa rebase või mõne muu väikeulukinaha parkimise töökäigu. Selle tühise rebase või kähriku naha parkimise pärast ei ole küll mõtet kodunt kaugemale minna - sellega saab edukalt kodus ka hakkama.
1. Nahk puhastada kaapimise teel rasvast ja kiledest.
2. Nahk pesta sooja vee ja näiteks nõudepesu vahendiga Fairy-ga puhtaks ja loputada.
3. Valmistada pikli lahus - 10l vett, 550-600g keedusoola, 130g äädikhapet (90%) ja soovitusliku iseloomuga on 0,5g formaliini lisamine, panna pestud nahk piklisse . Pinnaletõusmise vältimiseks mingi puust rest peale panna (saab ka ilma hakkama).
Lahuse temperatuur 35C ja pikeldamise aeg 24tundi kuni lõpmatus.
4.Nahk võtta piklist, lahus välja pigistada ja asetada "valmima" kuni 24 tundi.
5. Valmistada parklahus - 10l vett, 350-400g maarjajääd, 500g keedusoola, temperatuur35C
Nahk asetada parklahusesse 24 tunniks, aeg-ajalt segada.
6.Pigistada lahus nahast välja, loputada ja asetada "valmima" 24 tunniks.
7.Nahk asetada kuivama.
8. Veidi niiskele nahale määrida peale sooja, kuni 40C rasvemulsiooni, katta nahk kuivamise vältimiseks kilega ja lasta emulsioonil sisse tõmbuda 6-24 tundi.
Emulsiooni retsept - 300g suvalist toiduõli, 700g vett, 5-10g tavalist pesuseepi, 5-10g nuuskpiiritust.
9.Asetada nahk kuivama.
10.Peaaegu kuivanud nahka venitada erinevates suundades ja muljuda kätega.
11. Kuivanud ja pehme nahk lihvida nr. 80-120 liivapaberiga.

Kui keegi tahab põhjalikumalt tutvuda naha tehnoloogiaga, siis kasutage privaatsõnumit.
Julget pealehakkamist!
Postitas Andrus M
R Veebr 18, 2011 4:08 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Nahkade parkimine.
Vastuseid: 236
Vaatamisi: 163447

Re: Nahkade parkimine.

See, et Karjakülast ilma käppadeta ja pooliku sabaga rebase nahk tagasi tuli ei ole midagi imelikku.
Kuna Karjakülas pargitakse tuhandeid ja tuhandeid rebase nahku millel käpad puuduvad, siis ei viitsi keegi selle ühe naha käppadega jändama hakata (karusnahatööstus ei kasuta käppade nahku).
Sabaga võis olla aga selline lugu, et jahimees, koorides rebase sabalt nahka, lõikas kogemata sabanahale väikse sälgu sabanahale sisse ja sellisel juhul masinatega töödeldes rebeneb saba just selle sälgu kohast väga kergelt pooleks. Kui sabanahk on lahti lõigatud ühe korrektse lõikega, siis on kõik hästi, aga piisab ka esmapilgul kõige tühisemast pisikesest sälgus ja ongi jama käes.