Jääger-online jahindus foorum

CaveMani arusaam, et relv on laetud vaid siis kui "kuul rauas" on kahjuks levinud ja ohtlik arusaam. Toetan täielikult seadusepügalat, et laetud on iga relv, mille salves on padrunid ja mille salv asub relval sellises kohas, mis võimaldab lukuga toimetades ümberlaadimist. Kuigi mitte otsene "tõlge" seadusest, aga eks nii seda algselt mõeldi (igasugu arutlused relva külge niidi vms. moel riputatud salvedest on juriidiline keerutamine (juristi leib ), mida kahjuks ka ette tuleb).

Leian, et relv ei ole ohutu kui selles on rauda liikumiseks sobilikus asendis padrunid. Nt. poolautomaadi puhul on võimalik, et lahtine lukk (nõue poolautomaadi puhul laadimata relvale) mingil põhjusel vabaneb ja viib padruni rauda. Mina olen kunagi nii "kontrolllasku" tehes püssist paugu kätte saanud - mingil imelikul kombel oli üks padrun toru alla salve jäänud kuigi omaarust tegin tühjaks (sileraudne siis) ja lukuga tõmbasin selle rauda. Õnneks oli toru ots taevasse ja kedagi sinna ette ei jäänud.

Seega soovitus "noortele ja rohelistele" - hoidke püssis padruneid ainult hädavajalikul juhul ja minimaalset aega. Ning harjuge padruneid/salvesid relvast eemaldama. Kõige lihtsam on kujundada "refleks", et võtate salve ära ja panete kuhugi kindlasse kohta - parim spetsiaalsesse vööl või riietele kinnitatavasse taskusse, millest seda kergelt ja kiiresti kätte saab. Sihukesest kohast saab salve sekunditega relvale.

Salved ja selle vahetamine on üleüldse üks jahifoorumis unarusse jäänud teema. Samas IPSC juures ülioluline. Seal nad siis disainivad erinevaid vöösid ja harjutavad tehnikat. Meil õnneks sihukest turmtuld jahis andma ei pea, aga kes tahab seaduskuulekalt poolautomaadi tulejõudu tõsta, siis peaks valima just relva, millel kiirelt salve saab vahetada. Ja seda ka harjutama.

Suvaliselt ei või. Ikka vastavalt reeglitele (kuidas võtta ja kuidas markeerida ja kuidas saata on juhendites kirjas). See kiri ei piira mingil määral viimist. See on märgukiri, et ei saadetaks ühe looma proove mitme looma pähe. Viimane juhtub kui ühe looma proovidele mitu erinevate andmetega "saatekirja" lisatakse. Minu jaoks arusaamatu on vajadus saatekirja" teha ristike vajalikele analüüsidele: PCR ja antikehad. No see ei ole nüüd küll saatja (tavajahimehe) kompetents näidata embakumba või mõlemat lasta teha.

Viimasega seoses juhin ka üldhariva momendina tähelepanu, et vastus "positiivne proov SAK-ile" ei ole üheselt interpreteeritav. Tuleb täpselt vaadata, kas mõlemad testid või üks on positiivne.
Võimalikud kombinatsioonid:
1. Kui PCR positiivne verest või kudedest (test viirus genoomile positiivne) ja antikehad (immuunkaitse näitaja) negatiivsed-> haiguse algus ja aktiivne viirus möllab organismuses ja immuunsüsteem pole veel jõudnud reageerida (suur nakkuse leviku oht!)
2. Kui PCR positiivne ja antikehad positiivsed - On võimalus, et loom hakkab haigusest paranema. Antikehad tekivad umbes infektsiooni 10.päevaks.
3. PCR (viirus) negatiivne (veres ja koetükkides) ja antikehad positiivsed - loom on omandanud viirusele kaitse ja suure tõenäosusega paranenud (viirusest lahti saanud). Kas selline loom on ka nakkusohutu teistele, ei tea. Minu arust pole tehtud katseid antikeha-positiivsete aga viirusnegatiivsete loomade kudedega, et kas need on nakkavad (nt. kodusigu metssea koematerjaliga nakatada püüdes selgitada). On kuulda, et Lõuna-Eesti sigadel on just selline olukord sagenemas - suure tõenäosusega on tegemist haiguse edukalt läbi põdenud ja ellu jäävate immuunsete loomadega (kes võiks olla teoreetiliselt meie metssigade karja säilitajad ja taastajad tulevikus)

V.ttu on 100 EUR saamiseks vaja. Katkumääramine käib ikkagi vereproovide baasil. Mil moel ühelt loomalt mitme proovi võtmine jahimehele majanduslikult kasulik oleks, jääb mulle (võhikule kes ühtegi proovi pole laborisse saatnud) selgusetuks. Tundub, et kära on tõusnud just sellest, et keegi "nupumees" tahtis testida, kui hää on meite kõrgelt akrediteeritud-litsenseeritud ja muude europaberitega varustet vetlaborite võimekus. Selgus, et pole kiita. Muideks niimoodi maailmas laboreid testitaksegi, et nn. väliskontrolli asutis saadab laborisse proovid, mille vastuseid juba teatakse, ja hinnatakse, kas saad samad proovid positiivsed/negatiivsed, mis maailma teised laborid on saanud. Eks see ühe looma proovide vastuste lahknevus tõigi siis reaktsiooni nende poolt, kellele ninapääle hõõruti, et mis "aiateibaid" te seal mõõdate.

Selle kirja treimise asemel Matsoo poolt oleks tulnud oma labori tegevust uurima hakata (vahest ikka hakati). Igal juhul peaks need, kes on seatud laborite tööd kontrollima, asja omakorda üles võtma (kuigi uut juhti vetametisse vist alles valitakse).
Vaat kui tuleks kunagi kiri, et "aitähh kallid jahimehed, et kvalteedi puudumise avastasite ja selle parandamiseks on tehtud seda ja toda...", siis võtaks mütsi maha küll.

Mina tahaks küll uurimuse algteksti/raportit näha (kui keegi pääseb ligi, oleks tänulik viite eest). Ajakirjanikel tuleks ka väheke "areneda" ja edaspidi algallika (uurimuse) viide juurde panna. See nupuke ajakirjanduses on tüüpiline tekst, mis ei anna mingit võimalust hinnata seisukoha tõepärasust. Peale selle, et usalda spetsialiste ja ametlikku seisukohta. Sellega on Eesti riigis kahjuks nii nagu ta on...

Avaldatud tekstis on vaid viide, et lähtuti küsitlusest. Mida küsiti, kuidas küsiti (kindel ankeet või lihtsalt jutuke väravaposti najal), keda küsiti (kahjukannatajad, jahimehed, ametimehed vms., kui palju isikuid), kes küsis (kontrolliv ametnik, kes sulle harja võib hakata, anonüümsus vms.) ja mis objektiivse meetodiga tulemusi töödeldi (statistika) - need on kõik asjaolud, mis tulemust mõjutavad. Minu jaoks on arusaamatu kuidas küsitluse abil saab tõestada söödaga nakatumist??? Järsku olid ikkagi kärbsed nagu Kolla pakkus Kindlasti saaks positiivse tulemuse küsides, kas mõni talitaja nägi kärbest aknast/uksest sisse lendamas

Kui "metsas" küsimus oli ärgitatud soovist endale laika võtta, siis mitmed ülalkirjutet mõttemõlgutused "spetsialistidelt" seda küll ei innusta tegema. Sestap julgen mittespetsialistina sõna võtta. Ise laikasid ei ole pidanud (jahikoeri küll), aga olen kaasseltsiliste kõrval näinud nende neljajalgse elu ja tegevust ~20 aasta jooksul (umbes 7 looma).
Järgnev mõttearendus oleks, kui ise valiks:
1. mulle tundub, et LSL on vähe laiema tööraadiusega ja iseseisvam (läheb kaugemale ära).
2. Tõugude vahe ei ole väga suur ja pigem on suurem vahe, missugusest kennelist koera saad.
3. Määrav on koera õpetamine ja jahikogemus (mis jahtides käib). Kes ajab taga kährikut, selle loom võtab selle ka seajahis sea puudumisel ette. Vahivad tõesti puu otsa ka (oravat nt.), aga kuna neid meil vähe ja enamasti koeral jahikogemus puudub, siis ei sega. Pigem on laikadel küllal hea nägemine väga kaugele.
4. Laika tüüpi koera koolitamisest püüa paremat pilti saada enne kui kutsika võtad. Kui kutsikas juba kodus läheb elu nii tormiliselt käima (koera areng on ju kiire), et hää ettevalmistus kulub marjaks ära, vältimaks vigu ja tegemattajätmisi. Mulle on jäänud mulje, et laikapidajad on veendunud, et see tõug ei vaja väga kõva drilli - areneb ise kui jahivõimalust pakutakse. Nagu ikka, mõjub soodsalt vanema ja kogenuma koera kõrval õppimine. See ei tähenda, et koeraga ei pea tegelema. Lihtsalt "kõrval", "lama", "istu" käskluste drill on "pehmem".
5. Kogu tehtava ettevalmistuse juures on ikkagi võimalus "ämbrisse panna". Kui Jüri arvamus tõele vastab, et 8/50-st töötavad (ma isiklikult ei usu, et nii kehv seis on), siis sunnib see ettevaatlikusele - midagi on selle tõu kasutamisega Eestis tõsiselt lahti (aretus?, koolitus?).
6. Laika on Eesti oludes seale/põdrale kõige võimekam tõug - suudab uluki kinni pidada ja veel küllaldaselt väle, et rünnaku eest ära saada. Suht isepäine tõug ja igal loomal, keda mina tundsin/tunnen on mõni imelik kiuks mann. Aga seda võib iga peremehe kohta ka väita

See ju teada-tuntud, et haiged ja näljas kiskjad muudavad viimases hädas oma käitumist ja hakkavad inimese läheduses toimetama. Enamus selliseid murdjaid (nt. inimsööjaid tiigrid Aasias) on olnud mingi puudega, mis tavalise saagi murdmist segavad.

Iisaku kant on minu mäletamist mööda ka varem silma paistnud - mingid aastad tagasi haakis üks hunt säälkandis end väikelapsele varruka külge. Siis vist hävitati kogu kari, et säherdune tegevus ei laieneks.

Kummikumehed vahest laisemad ja mugavamad. Kummiku viskad nurka või radiaatorile kuivama. Saabast pead hoidma ja hooldama. Ei tohi kuivamisel liigset kuuma saada ja mis kõik veel.

Õige! Kõva laskmisega võib väljatulistatud kuuli "fisionoomia" muutuda. Ei usu, et eriti 100 pauguga. Vaatlus ja mikroskoopia on esimene pool tegevusest, et kahtlusaluste kuulide arvu minimaliseerida. Edasi tuleb spektroskoopia toru koostise metalli jääkidele kuulil. Ja seda eriti ära ei peta. Nii, et filmides näidatu vastab tõele - ballistika ON ka kohtus argument. Muidugi ei tõesta kuul, kes päästikule vajutas. Nii peent meetodit veel pole, et päästikusõrme higikoostis või DNA oleks väljalastud kuuli pinnal määratav . Ja jutud miskist ekspertiisi tohutust kulust on "kunstlikud". Põhiosa on inimese töötasu. Massinad on üldjuhul EU rahade eest Eestisse juba ammu sisse ostetud ja üles pandud. Aga loomulikult kui ei viitsita või taheta siis "huijovomu tantsoru i jaitsa meshajut".

Üks paar muckboote kantud nii pikalt, et on oma eluea lõpul. Minul on need vähe kõrgema kummiosaga ja seni pole neopreeni küll õnnestunud katki teha (eks ole ka vähe vaadatud kuhu astun). Soojad ja algul tundusid eriti mugavad. Neopreenist ülaosa hoiab hästi sääre ligi ja ei "rüüpa" vett kui üle serva vette astud. Puudused: kui võtad "vale" suuruse, siis hädas. Muckboodid on hüpeliigese kohalt küllalt kitsad ja vahel märgade saapasisudega pead vaat et laskma teisel jahikaaslasel saabast jalast tõmmata. Liiga suure numbri puhul hõõrud kergelt sisemise pehme soojendusvoodri kanna kohalt katki (ka sokid). Sestap on raske iga-ilma suurust valida - soojaga pole villast alla vaja (siis loksub) ja külmaga ei saa ilma. Teine puudus: suhteliselt rasked just oma rohmaka alumise kummiosa tõttu. Algul tundus muckboodi rombiline tallamuster hää, nüüd vaataks rohkem seda peenemat nagu Alaska elgil. Suur romb muutub eriti libedaks kui omajagu juba kulunud tald ja ka autot on teistega suht ebamugav juhtida (suured robustse tallaga ja kitsaste pedaalivahedega autos probleemne). Miks arvan, et omad lõpusirgel? Viimasel poolel aastal on hakanud lahti tulema talla serv. Nimelt on ka alumine jäigem osa muckbootidel tegelikult mitmest (vähemalt kahest) osast kokku liimitud/vulkaniseeritud ja see annab lõpuks järele. Kummalisel kombel ei tule mul veel vett sisse. Võimalik, et kummiku ehitus selline, et kannatab ka tallaosata käia . Kas ostaks uue paari? Siin jään mõttesse - vahelduseks võiks ju proovida poolakate EVA baasil neid kergeid ja odavaid. Ah jaa, muckboodi "puuduseks" võib pidada ka mitte-välja käivat sisevoodrit. Nagu ikka, sihukesed kummikud ei kuiva kiirelt, eriti kui kohe järgmisel päeval vaja jalga panna ja elektrikuivati puudub. Kindlasti ostaks uued kui hind poole väiksem (~50EUR).

Sestap lisasin, et kodanikualgatuse korras. Oma õigusi kipume jah esimesena "kilbile" sättima ja siis viriseme, et keegi kuskil peaks tegelema/tõestama jne. Normaalselt funktsioneerivas riigis peakski tõestama (vajadusel raha ka selleks leidma), aga oma seltsi/külakandi "sisekontrolli" initsiatiivne surve legaalsete vahenditega pole paha. Torgib riiki tagant ja vahest paneb pahategijagi mõtlema, et ei jäetagi juhtumit niisama. 6.5 ei ole tõesti kõige levinum kuul. Paluda sihukeste torude omanikel üks pauk vette teha seltsi kahe liikme juuresolekul, väike pakkimise/märgistamise kontroll ja ekspertiisi. Suure osa kuule saab juba välise vaatlusega ellimineerida (nt. need millel erinev vindiharjade arv). Mikroskoopiaks on muidugi spetsiaalvarustust ja tehnikut vaja. Kui kahtlus tõsisem saab alati JOKK kordusekspertiisi teha. 6.5 raskuseks on see, et võib olla hoopis mingi registreerimata vana "kusti" Rootsi sõjaväeladudest. Samas kaitseliitlastel ei tohiks 6-pooleseid väga palju olla. Vaid enesekaitseks ka mitte. Jäävad ikka jahimehed või täielik relva-illegaal. Viimase ülesleidmine peaks olema nüüd küll riigi prioriteet ka igatsugu Brüsseeli käsulaudu ja soovitusi jälgides.

Artiklis juttu, et samas kandis on ka varem sarnast tegevust olnud ja kohalikud aimavad kes selliste kommetega on. Ainult et taas ei suudetud salakütte ametnike poolt liistule tõmmata. See viimane on äärmiselt negatiivne nähtus, sest selline olukord vähendab niigi kõikuvat usku riigi ja kohtuvõimu suutlikuses ning võib ärgitada omakohtu mõtteid.
Antud juhtumi puhul ju kuul käes. Selle alusel pole ju raske relva kindlaks teha (loomulikult kui registreerimata pole) ja kahtlusaluste ring ikkagi enam-vähem teada. "Puhtal" relvaomanikul ja õigluse võidust hoolival kodanikul ei tohiks ju mingit põhjust olla keelduda püssi testimisest kui isegi ametlikku personaalset kahtlust ei esitata. Võiks organiseerida isegi vabatahtliku kuuli proovide kogumise seltsis ja nende analüüsile saatmise kui see aitaks (kodanikualgatuse korras või nii).

Jah oleks võinud emakas ja munasarjad kogumiseks olla. Oleks ka mingi loodete analüüsi moment nagu seni põdral. Hää et "neitsinahata" ei nõuta, hakka teisi veel "rautama".

Vaata Villem, minu poolt lisatud seletuskirja faili oleks võinud lahti võtta. Isegi kui ei viitsi koguteksti läbi lugeda, siis leiad ypris algul viite (ref.2, lk.1) just sellele EU pressiteatele, millega seegi foorumi alateema sisse juhatatakse (vt. esimene postitus). Ehk siis - tõenäoliselt tuleb vaid yks relvaseaduse paranduse seadus. Ja seletuskiri ei näi kusagil puudutavat poolautomaatsete torude keelustamist. Kyll on aga muud huvitavat. Tundub, et tahetakse politseiloa alla panna ka alla 75(45)kg tõmbetugevusega ammud/vibud ja kõvasti karmistada relvade käitlemist ja vedu. Huvitavad on ka arvud, mida ja palju elanikkonnal relvastuses on. Tavaliselt neid lihtsalt yles ei leia. Ka dynaamika viimase aastate kohta on olemas ja isegi piirkondade kaupa.

Igal juhul täidab uus käsulaud oma eesmärki - tsiviilis olevate relvade arv väheneb märgatavalt. Ka minu tutvusringkonnas on mittejahimeestel (maal, üksikus talukohas elavad vanemad inimesed) enesekaitseks enamasti odav nõukaaegne vihmaveetoru. Kahtlen kas suuremat osa neist pistoolide vastu välja vahetatakse. Saaks aru, et piiratakse rohkema kui ühe enesekaitserelva omamist, aga likvideeritakse ka võimalus omada praegu kõige levinumat - sileraudset. Alles see oli kui mõrtsukad kohtu all - tapsid vanema naisterahva. Eks nüüd jääb ka hirmu vähemaks ja annaks Jumal, et selliseid juhtumeid sagedamini ei hakka tulema.

Kas on oodata kahte relvaseadust?