Jääger-online jahindus foorum

Kuna endal füüsiline puue aga jahiline juba üle 46a siis arvan sama mis Olgert,et on kaks põhiasja,need on närvid ja vähesemal määral ka halko.Kui need korras,siis anna minna,ülejäänud on enda teha.Kuigi vene ajal kuulus pudel ikka jahilise varustuse hulka,sest siis oli ka autodega vähem liikumist.Praegu on halko tabu jahilise jaoks,vanasti aga üteldi nii,et kuidas sa ikka kaine peaga lähed metslooma elu kallale?

Ise arvan,et kui metsloomal kaob aukartus inimese ees,siis võib iga metsloom ka inimest rünnata.Selle suure kaitsmisega on ju midagi paigast ära aetud ja nüüd oi,oi kui palju imestamist,et metsloom(poegadega emakaru) ründab?Varsti vist jutt lehes,et näe,jänes tuli kallale,jooksis otse minu poole ja poleks ma kõrvele hüpanud,oleks kallal olnud?Kaitseme aga metsloomi ja eriti kiskjaid,siis neid sigib palju-palju ja jahilistel ka rõõmu rohkem ja tulevased põlved aina rõõmustavad.Arvan,et kiskja on kiskja ja inimene on kiskja jaoks kerge saak,eriti,kui inimesel püssi kaasas pole.Võtame või teise põhjamaa näite,mis hiljuti juhtus,hundid ründasid koeraga ja lapsega naist.Kuid kuidas seal riigis jaht hundile on,sellest pole ridagi ja eks siis kaob soelgi aukartus inimese vastu ja saak olemas?Kohtades,kus jahti metsloomale tõsiselt peetakse,kardab metsloom isegi inimese lõhna.Näiteks vanasti korjati kevadel soepesast kutsikad,emahunt jälitas korjajat,kuid rünnata ei julgenud.

Et kohe mortaalitu siis!Ise arvan,et igal mehel oma moraal ja eetika,kuid see võib ka väga muutuda.Näiteks äärmised olukorrad(nälg endal,suur kahjutegu uluki poolt jne.),või isegi muutuv jahiseadus.Näiteks on praegu metssiga nii palju mõnel pool ja tema tekitatud kahju nii suur,et kohustus on lasta kõiki loomi.Nii emist,kulti kui põssat.Meil seltsis oli nõue,et emise laskmisel paneb laskja mees kohe 500 ekr välja?Ja väga tahaks näha meest,kes jätab ajust tuleva looma lakmata,põhjenduseks see,et laskmine ei lähe tema moraaliga kokku,kuigi luba looma laskmiseks olemas?
Või võtaks praeguse kevadise koprajahi,kus lastakse emaseid loodetega kopraid,ehk ei lähe selline tegevus ka mõnegi jahilise mooraaliga kokku,kuid ega laskjad veel moraalitud sellepärast ole?Ise arvan(ka jahiline olen),et jahieetika on rangelt jahiseadusest kinnipidamine.Ja eetika on ju iga tegevuse juures olemas aga igal tegevusel on oma eetilised normid ja aarusaam eetikast.

Ehk tegemist värviga,et põder on kollast-ehk roovärvi,kuid see aint oletus.

Oo,Tatra oja ju Kambja või osaliselt ka Nõo jahimaal asub ja nõos igavesed vigurit täis jahilised,ehk keegi tõesti sokutas sulle hülge sinna ojja?Kas hambaga katsusid,kui kätte said,nägemine võib ka petta?Tõsiselt siis,et sellise juraka nahk lase küll ära parkida,jääb või endale mälestuseks.

Jah,ilus trofee.Aint üks tähelepanek nati teise koha pealt,et need väljamaa sarvedest lambikuplid ju mitte kodus seinal olev.Kui nüüd kodus selline lambikuppel peaks olema,siis naine võib tige küll olla.Puhasta selline kuppel ära,pealegi veel,kui asi asub toidulaua kohal.
Kuid oma seinal olevale trofeele teen ikka aluse ise ja mida lihtsam,seda ilusam tundub.Näiteks võta või tavaline jämedam kase- männi- haavahalg koos paksema koorega.Kuju muidugi selline,et ulataks üle vajaliku.Lõikad siis koos koorega sealt halust kas või fuksiga vajaliku tüki ja nati peitsid-lakid kui vaja.Üldkuju ei pea ju olema ei korralik kilp ega ratas.Sinna siis nii palju ruumi juurde,et mahuks laskmisandmed ka ja kogu lugu.

Arvan,et külma ilmaga on puhas petrool aint püssiõliks paras,vähemalt vanasti küll oli ja ei jäänud siis kinni midagi.Praegu muidugi neid madala külmumispunktiga püssiõlisid mitut marki.On ju põhjas kütitud talviti ka 40 kraadi juures ja iga püss pidi töötama alati.

Et küsiks siis otse,kas trofee siis teile aint looma mälestuseks seinale panna?Endal on trofee selleks,et kui vaatad seda seinal olevat loomakolpa(sarvi,kihvu,vm) siis tuleb nagu see kauge jahipäev silmi ette ja meenub mõndagi.Usun,et looma ja veel trofeelooma,austame nagunii peale laskmist-püüdmist.Endal on vahel ka just mingit kehvakest jahitrofeed seinal huvitav vaadata,mis pakkus palju enam elamust ja isiklikku jahimõnu,kui kõrgelt hinnatud trofee.On ju mõnigi kõrge trofee nii saadud,et sõitsin autoga välja ja tema seisis kusagil,ronisin autost juba püssiga välja,kõks ja kõik. Muide,Eestis olevat just nagu trofeeloomade kodupaik ja siit lastud loomadest on paljudel medaliväärsed trofeed küljes.Usun,et see just tingitud sellest,et jahiulukid ikka ulukiuurijate vaateväljas ja nende soovituste järgi ka jahiplaanid koostatud.

Usun küll,et sai nakkuse.Kärntõbi levib ju nahas olevate lestalaadsete pahelaste kaudu ja küllap jäi mõni siis aiaauku koera ootama,kust reps läbi tuli.Nüüd lestal koera seljas pidu lahti,kindlasti mine loomaarsti juurde ja räägi lugu ära.

Jah,arvan sama,et ega kummik puhast kummist,ehk kautsuki olegi.Aint iga sort on plastiga segatud ja siis protsent erinev ja nimi teine.Ega venelanegi puhas ole aga temal kautsukki nati rohkem sees ja paintuvus parem.Seda,mis aineid kummikumaterjal sisaldab,ei räägita kusagil,see firmasaladus.Kummik ei taha äkilist temberatuuri vahetust saada,siis mõraneb ikka.Muide,ise parandan nii(kui päris katki,mitte mõra),et otsin sama tooni nahast lapi.Joonistan lapikontuuri kummiku katkise koha peale ja puhastan selle koha kummikul hästi ära.Kummikud on tavaliselt lakiga kaetud ja puhastus seisneb selle laki maha kraapimises ning karestamises,võib ka hästi tervat nuga (või jämetamat käia)kasutada,kuid mitte lõikuda vaid kraapida.Siis õmblen pikkade pistetega katkise koha kinni ja liimin nüüd veepidavuse hoidmiseks õmblusele äärest särhvitud,ehk õhendatud nahklapi peale.Kogu lapitud koha katan hiljem kummikuga ühte tooni oleva nitro värviga.See jalgratta apteegis olev liim kõlbab siis,kui on rohkem kautsukki sees,sest ühineb kautsukiga.Muide,puhas kummiliim ongi puhtas pentsiinis lahustatud kautsukk. Kautsukki meil jalatsitööstuses kasutatakse kaht moodi ja põhiliselt tallaks,kas siis keedetud või suitsetatud(helepruun või tumepruun) kujul.Sulab pensiinis ja teda saab ka vulkaniseerida,on hästi vastupidav materjal,kuid kallis.

Paistab,et Aadu tegi nüüd küll puust ja puneseks,et miks lastakse varest ja tuvi?Samas võiks ju küsida ka seda,et miks üldse jahitakse,las loomad-linnud surevad loomulikku surma jah?
Muide,ise olen kasutanud vanasti värskelt lastud varest edukalt vähipüügil,kuigi on ka linnamehi nähtud,kes poest kana selleks ostnud.Vähjanatta linnuliha oli hea sööt.

Õige ta oli jah,eks kevadise nepilennu aegu sai ikka ka jämetamat kaasa võetud aga hunti küll pole trehvanud ise kevadel nepijahil.Koer ja kuul aga läksid siis hästi kokku.
Teemast aga,kitsel on praegu veel hulguskoerde näol vaenlane olemas küll,isegi pisike karjakrants võtab metskitse rajalt maha.

Äkki eksid jyri,minu mäletamist mööda,oli ka vene ajal kevateti alati see koertejama.Ehk ullemgi veel kui praegu,kuid siis olid teised tegurid ja seadused.Polnud varem ju maal külades krandsid tihti peale kusagil ketis ega aia sees.Ka kitsi polnud nii palju,kui paar talve tagasi.Kuid jah,siis jäid paljud hulgused metsa kadunuks ja hulkuva koera laskmine oli siis kasulik isegi,sest nahk läks nahaplaani täiteks ja võeti kokkuostu vastu.Oleks praegu ka riiklik kohustus nahaplaani näol olemas,küll kukuks neid hulguseid metsas praegugi.Minu mäletamist mööda,oli suure hundikoera nahk nati kallim kui jänesel.

No koera ravid(pesed) kodus terveks ikka.Ise arvan,et rebase-kähriku kärntõbi levib ka urgude kaudu.Kui haige loom urgu poeb ja hiljem lahkub,jätab ta mõned lestad ikka maha kes järgmist ohvrit ootavad.Olgu siis tegemist metslooma või koeraga.

Norm saapad jah ja paksu tallaga,kuid liimitud tald ikka,vaata,et väga sooja kohta kuivama ei topi,laseb talla irvakile.Kuid kindlasti paremad,kui need nööritavad poolsaapad.