Otsing leidis 914 vastet
- K Mai 03, 2017 3:19 pm
- Foorum: Abivahendid
- Teema: mis see on?
- Vastuseid: 4
- Vaatamisi: 5115
Re: mis see on?
sileraudse tongisuruja ja padruni kinnikeeraja
- R Apr 28, 2017 9:46 am
- Foorum: Päevakaja
- Teema: Relvaseaduse eelnõu, tsiviilrelvade piiramine
- Vastuseid: 133
- Vaatamisi: 86971
Re: Relvaseaduse eelnõu, tsiviilrelvade piiramine
tmgb kirjutas:Poolautomaatsete püsside keelustamise saaga jätkub:
http://www.consilium.europa.eu/et/press ... n-wiipons/
Tahaks loota, et nõukogus ja parlamendis on ka mõtlevaid inimesi.
Page not found
- K Apr 26, 2017 8:37 am
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Suur hirvekari Saaremaal
- Vastuseid: 0
- Vaatamisi: 3802
Suur hirvekari Saaremaal
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=77994682
Alles käis see teema ka TV-3 uudistest läbi, et põllumehed peavad taluma hirvekasvatust.
Alles käis see teema ka TV-3 uudistest läbi, et põllumehed peavad taluma hirvekasvatust.
- N Apr 20, 2017 11:19 am
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Kitse kaelustamine
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 7508
Re: Kitse kaelustamine
Ahto Kattai kirjutas:Kas kangelane on Peep isiklikult? Ise poleks küll riskinud, peaaegu surnud sokk on käed jalaga ära lõhkunud.
Peep ikka
- N Apr 20, 2017 11:17 am
- Foorum: Rajakaamerate fotod
- Teema: Pilte soolakust
- Vastuseid: 154
- Vaatamisi: 117652
Re: Pilte soolakust
Pullihakatisel hakkavad sarved kasvama
- K Mär 22, 2017 12:39 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
- Vastuseid: 94
- Vaatamisi: 57762
Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
honkomees kirjutas:Mul pole veel õnnestunud hunti tabada ehkki näinud olen teda küll ja veel. Isegi pauku pole suutnud pikast püssist teha, kuna hunt on ikka liikunud väga kitsast sihist üle kiiremini kui ma olen jõudnud püssi palge saada. Tegelikult pole hundijahiks pikast püssist kasu vaid vaja on vanamoodsalt palju mehi haavlipüssidega, lipuliine ja pikka piiramist.
Ei usu ma ka, et hunte oluliselt rohkem lastaks kui ta oleks lindprii.
Ma pole väitnudki ajujahis vindiga hundi laskmist, jutt ikka rohkem mitte ajujahist.
- K Mär 22, 2017 8:45 am
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
- Vastuseid: 94
- Vaatamisi: 57762
Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
On ikka suur vahe, kas jahti peetakse relvaga mille laskekaugus on u 50-60m või siis 200 ja ülegi.
- T Mär 21, 2017 2:39 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6759
Re: Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
Eks see ole 2 otsaga, loomakaitsjad tahaks kõik terveks ravida, kuid tegelikult minu subjektiivne arvamus, et reps oleks tulnud taevastele jahimaadele saata ja maine keha laborisse uuringutele.
- T Mär 21, 2017 7:44 am
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6759
Re: Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
No ei tea, pildilt vaadates pole selle rebasega kõik korras. Huvitav oleks saada oma ala spetsialistidelt kommentaari.
- E Mär 20, 2017 10:42 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6759
Võisiku hooldekodu hoovis uitas uimane rebane
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=77597014
Pühapäeva hommikul märgati Põltsamaa vallas asuva Võisiku hooldekodu hoovis rebast.
19. märtsil kella 8.41 ajal teatati häirekeskusele, et Põltsamaa vallas Võisiku hooldekodu hoovis on rebane, ütles Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
Päästjad püüdsid silmnähtavalt uimase looma lingu abil kinni ja viisid ta loodusesse.
Pühapäeva hommikul märgati Põltsamaa vallas asuva Võisiku hooldekodu hoovis rebast.
19. märtsil kella 8.41 ajal teatati häirekeskusele, et Põltsamaa vallas Võisiku hooldekodu hoovis on rebane, ütles Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
Päästjad püüdsid silmnähtavalt uimase looma lingu abil kinni ja viisid ta loodusesse.
- N Mär 16, 2017 8:23 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
- Vastuseid: 94
- Vaatamisi: 57762
Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Tegelikult on selle asjaga nii, et kui olid mees ja julgesid teha, siis julge ka vastutada, mitte siin kiunu üles võtta.
- K Mär 15, 2017 10:07 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
- Vastuseid: 94
- Vaatamisi: 57762
Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudise ... d=77542800
Keskkonnainspektsioonil õnnestus erandliku menetluse abil tõestada hundi salaküttimine juhtumi juures, kus surnud looma ei leitudki.
Kahe aasta eest veebruaris levis kuuldus, et Viiratsi jahiseltsis on seajahi käigus kütitud vähemalt kaks hunti, milleks jahimeestel luba polnud.
Keskkonnainspektsioonile anti juhtumist telefonitsi teada jahi toimumise päeval 7. veebruaril valvetelefonil 1313. Sama helistaja teavitas ka Keskkonnaagentuuri kiskjaseire peaspetsialisti Marko Kübarseppa, kes läks koos KKI Viljandimaa büroo inspektoritega sündmuspaigale. Sel ajal jahimehi enam kohal ei olnud.
Metsast, jahi toimumise kohast leiti paik, kus lumel olid verejäljed ning näha lohistamise rada. Verejälgede kõrval oli ka hundi jälgedega sarnanevaid. Inspektorid võtsid koos Marko Kübarsepaga verisest lumest proovid, et määrata uluki täpne liik. Samuti leiti verejälgede lähedusest kaks sileraudse jahipüssi padrunikesta, mis asitõendina kaasa võeti.
Viiratsi jahiseltsi jahimehed, kellega ühendust võeti, ütlesid, et olid pidanud jahti metssigadele ning ühtegi looma ei tabanud.
Üle kuulati kogu jahiseltskond
Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et tunnistajatena tuli üle kuulata kogu jahiseltskond, kes oli ilmselgelt ringkaitses ja erilist selgust uurimisse ei toonud. Ka hiljem ei tunnistanud keegi ühisjahis osalenud jahimeestest hundijahti ega hundi nägemist.
Nii oli ka jahi käigus kuuldud laskude arvu osas erinevaid ütlusi: enamik tunnistajaid väitis, et kuulis üht lasku, mõni ei kuulnud väidetavalt ühtegi, ja paar inimest ütlesid, et kuulsid nelja-viit lasku.
Metsast verisest lumest võetud proovid saadeti ekspertiisi tegemiseks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituuti, kus tuvastati, et tegu on liigile hunt (Canis lupus) kuuluva verega.
Ülekuulamistel tehti kindlaks, milline Viiratsi jahiseltsi jahimees oli seisnud kütiliinil kohas, kus leiti verejäljed ja padrunikestad. Mehele kuuluv sileraudne jahipüss saadeti koos leitud padrunikestadega Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi.
Ekspertiisiaktist selgus, et leitud kaks padrunikesta olid tõepoolest välja lastud samast relvast ning lisaks leiti lööknõela otsakul ebakorrapärased töötlemisjäljed, mille põhjal tehti järeldus, et lööknõela otsakut on hiljem selle kuju muutmiseks töödeldud.
Kogutud tõenditele ja ekspertiisidele tuginedes otsustas inspektsioon karistada jahimeest jahiseaduse § 50 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 480 euroga, millele lisandub hundi ebaseadusliku küttimisega tekitatud keskkonnakahju 1000 eurot. Lisaks tuleb kanda relvaekspertiisi kulud 420 eurot.
Teise hundi küttimist ei õnnestunud tõendada
Karistuse saanud kütt polnud otsusega nõus ning kaebas selle edasi, väites, et tema püssist lastud padrunikestad võis sündmuskohale visata kes tahes või keegi võis need ka mujalt üles korjata ja sinna poetada. Menetleja ja ka kohus ei pidanud sellist varianti tõenäoliseks ning keskkonnainspektsiooni otsus jäi jõusse.
Kui algul oli kahtlus vähemalt kahe hundi laskmises, siis Naima Tääri sõnul DNA-ekspertiis seda ka näitas – tegu oligi kahe hundiga. “Üks vereproov võeti metsast sündmuskohalt ja teine ülepestud auto kastist. Teise hundi tabamise sündmuskohta metsast ei leitud ja küttimist ei õnnestunud tõendite vähesuse tõttu tõendada,” selgitas ta.
Kuna uurimine võttis aega, jõudsid hakata levima jutud, et mingeid hunte pole kõnealuses kohas ilmaski olnud, veel vähem neid lastud. Naima Tääri sõnul ei ole ajakulus midagi märkimisväärset. “Ekspertiisidega seotud uurimised võtavadki tavapärasest rohkem aega. Lisaks DNA-ekspertiisile tehti veel ka relvaekspertiis ja samuti tuli tunnistajatena üle kuulata kogu jahiseltskond,” põhjendas ta.
Huntide salaküttimise juhtumeid Viljandimaal varem avastatud ei ole.
Keskkonnainspektsioonil õnnestus erandliku menetluse abil tõestada hundi salaküttimine juhtumi juures, kus surnud looma ei leitudki.
Kahe aasta eest veebruaris levis kuuldus, et Viiratsi jahiseltsis on seajahi käigus kütitud vähemalt kaks hunti, milleks jahimeestel luba polnud.
Keskkonnainspektsioonile anti juhtumist telefonitsi teada jahi toimumise päeval 7. veebruaril valvetelefonil 1313. Sama helistaja teavitas ka Keskkonnaagentuuri kiskjaseire peaspetsialisti Marko Kübarseppa, kes läks koos KKI Viljandimaa büroo inspektoritega sündmuspaigale. Sel ajal jahimehi enam kohal ei olnud.
Metsast, jahi toimumise kohast leiti paik, kus lumel olid verejäljed ning näha lohistamise rada. Verejälgede kõrval oli ka hundi jälgedega sarnanevaid. Inspektorid võtsid koos Marko Kübarsepaga verisest lumest proovid, et määrata uluki täpne liik. Samuti leiti verejälgede lähedusest kaks sileraudse jahipüssi padrunikesta, mis asitõendina kaasa võeti.
Viiratsi jahiseltsi jahimehed, kellega ühendust võeti, ütlesid, et olid pidanud jahti metssigadele ning ühtegi looma ei tabanud.
Üle kuulati kogu jahiseltskond
Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et tunnistajatena tuli üle kuulata kogu jahiseltskond, kes oli ilmselgelt ringkaitses ja erilist selgust uurimisse ei toonud. Ka hiljem ei tunnistanud keegi ühisjahis osalenud jahimeestest hundijahti ega hundi nägemist.
Nii oli ka jahi käigus kuuldud laskude arvu osas erinevaid ütlusi: enamik tunnistajaid väitis, et kuulis üht lasku, mõni ei kuulnud väidetavalt ühtegi, ja paar inimest ütlesid, et kuulsid nelja-viit lasku.
Metsast verisest lumest võetud proovid saadeti ekspertiisi tegemiseks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituuti, kus tuvastati, et tegu on liigile hunt (Canis lupus) kuuluva verega.
Ülekuulamistel tehti kindlaks, milline Viiratsi jahiseltsi jahimees oli seisnud kütiliinil kohas, kus leiti verejäljed ja padrunikestad. Mehele kuuluv sileraudne jahipüss saadeti koos leitud padrunikestadega Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi.
Ekspertiisiaktist selgus, et leitud kaks padrunikesta olid tõepoolest välja lastud samast relvast ning lisaks leiti lööknõela otsakul ebakorrapärased töötlemisjäljed, mille põhjal tehti järeldus, et lööknõela otsakut on hiljem selle kuju muutmiseks töödeldud.
Kogutud tõenditele ja ekspertiisidele tuginedes otsustas inspektsioon karistada jahimeest jahiseaduse § 50 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 480 euroga, millele lisandub hundi ebaseadusliku küttimisega tekitatud keskkonnakahju 1000 eurot. Lisaks tuleb kanda relvaekspertiisi kulud 420 eurot.
Teise hundi küttimist ei õnnestunud tõendada
Karistuse saanud kütt polnud otsusega nõus ning kaebas selle edasi, väites, et tema püssist lastud padrunikestad võis sündmuskohale visata kes tahes või keegi võis need ka mujalt üles korjata ja sinna poetada. Menetleja ja ka kohus ei pidanud sellist varianti tõenäoliseks ning keskkonnainspektsiooni otsus jäi jõusse.
Kui algul oli kahtlus vähemalt kahe hundi laskmises, siis Naima Tääri sõnul DNA-ekspertiis seda ka näitas – tegu oligi kahe hundiga. “Üks vereproov võeti metsast sündmuskohalt ja teine ülepestud auto kastist. Teise hundi tabamise sündmuskohta metsast ei leitud ja küttimist ei õnnestunud tõendite vähesuse tõttu tõendada,” selgitas ta.
Kuna uurimine võttis aega, jõudsid hakata levima jutud, et mingeid hunte pole kõnealuses kohas ilmaski olnud, veel vähem neid lastud. Naima Tääri sõnul ei ole ajakulus midagi märkimisväärset. “Ekspertiisidega seotud uurimised võtavadki tavapärasest rohkem aega. Lisaks DNA-ekspertiisile tehti veel ka relvaekspertiis ja samuti tuli tunnistajatena üle kuulata kogu jahiseltskond,” põhjendas ta.
Huntide salaküttimise juhtumeid Viljandimaal varem avastatud ei ole.
- N Veebr 23, 2017 7:35 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: inimesi shokeeriti
- Vastuseid: 55
- Vaatamisi: 32115
Re: inimesi shokeeriti
Vaatasin just TV3 eksponeeriti seda maha lastud Muhu hunti. Kogu selle uudise kõrval tekkis küsimus, et miks ei näidatud hundi tagumist kärnas poolt ning miks ei seletatud, et loom kärnas oli?
- N Veebr 23, 2017 3:40 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: inimesi shokeeriti
- Vastuseid: 55
- Vaatamisi: 32115
Re: inimesi shokeeriti
pktaks kirjutas:https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=75097
Järgmine teema õrnadele lumehelbekestele. Minu meelest just peakski neid pilte rohkem inimestele näitama, kus kärnas loomad on kütitud, et õrnahingelised ja helerohelised hakkaksid aru saama, mida tähendab kärntõbine loom. Aga eks nüüd antakse tuld juba igast otsast jahimeestele...
Antud teemas tuleks inimestele selgitada, et hunt oli kärntõves.
- K Veebr 22, 2017 2:54 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: inimesi shokeeriti
- Vastuseid: 55
- Vaatamisi: 32115
Re: inimesi shokeeriti
keegikuskilkunagi kirjutas:mul tuli meelde üks politseivideo Inglismaalt, kus hukati hobune, teeääres, kus inimesed sõitsid mööda ja lapsed kõndisid teeääres - politsei juhatas lastega vanemad eemale ja hukkamise ajal kasutati tegevuse varjamiseks ka lina....
Tule taevas appi mis krdi ühiskonda me jõudnud oleme! Enne looma hukkamist hakka mingit lina ümber tõmbama. See on juba hullem kui õpitud abitus!