Oma tänases ettekandes räägin meie eesmärkidest, tutvustan vibujahi olemust, teen ülevaate Soome vibujahi praktikast ning vibujahi arengutest maailmas, toon välja mõningad vibujahi võimalused ning ühiskonna hirmud ning annan hinnangu vibujahile loomakaitsjate vaatenurgast.
Oleme kuus aastat tegelenud vibujahi propageerimise, tutvustamisega ja vibujahikoolituste korraldamisega Eestis. Meie ettepanek on legaliseerida Eestis vibujaht väikeulukitele, muutes vibu ja nooled jahipidamisevahendiks ning vibujahimeestele kohustuslikuks erialase koolituse ja laskekatse läbimise.
Alustuseks soovin ma ümber lükata ühte laialt levinud valearusaama – vibulaskjad ei soovi vibujahi legaliseerimist, vaid vibujaht on uus ja väljakutseterohke jahipidamisviis olemasolevatele jahimeestele. Nimelt näitab statistika , et valdav osa vibujahimehe on jahimehed, kes on tulirelvaga 12 või rohkem aastat jahti pidanud. Vibu kasuks paneb neid sageli valikut tegema uus väljakutse – lühike laskekaugus eeldab väga head looduse ja loomatundmist kui ka head laskeoskust.
Vibujahiklubi Mägilased on EBF (European Bowhunting Federation) liige, kuhu kuuluvad 25 riigi esindajad. EBF monitoorib vibujahi arenguid Euroopas eritasanditel nagu tehniline, seadusandlik ja eetiline.
VIBUJAHT on kaasaegne ja eetiline jahipidamisviis, mis on leidnud tunnustust ja heakskiitu üle kogu maailma. Uuringud on näidanud, et noolega lastud looma veres praktiliselt puuduvad stressihormoonid või leidub neid vaid vähesel määral.
Koprajahil annab vibuga jahipidamine kindluse, et lastud loom igal juhul ka kätte saadakse, sest noole külge kinnitatud tamiil jätab uluki kütiga seotuks ka peale lasu sooritamist.
Vibujahist Euroopa
Juhin tähelepanu, et kehtivad EU seadused ei keela jahipidamist vibu ja nooltega üheski direktiivis, dokumendis ega tekstis, küll aga „Peatükis jahipidamine ja elu mitmekesisus“ mainitakse eraldi vibu ja noole kasutamist küttimisel kui osa kaasaegsest jahipidamissüsteemist.
Vibujaht on legaalne järgmistes Euroopa riikides: Soome, Taani, Prantsusmaa, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Portugal, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Türgi. Aktiivselt tegelevad vibujahi legaliseerimisega hetkel Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi ja Poola.
Läti Seimis on uus jahiseadus läbinud esimese lugemise, kus vibujaht on lubatud kõigile jahiulukitele, meie Eestis läheneksime asjale veidi konservatiivselt, võttes eeskujuks Soome ja alustades vibujahi legaliseerimisest väikeulukile.
Vibujaht Soomes
Vibujahti peetakse Soomes kõigile jahilindudele, erinevatele jäneseliikidele, väikekiskjatele, koprale, metskitsele ning järjest suuremat populaarsust kogub ka kalapüük vibuga.
Soome Jahimeeste Assotsiatsioon on teinud petitsiooni vibujahi lubamiseks kõigile hirveliikidele. Ministeerium ja jahindusorganisatsioonid näevad selles positiivset ja loogilist sammu vibujahi arendamisel Soomes. Lõplik otsus ootab õiget hetke, mil põdra ja hirvejahi regulatsioonid üle vaadatakse. See tundub olevat lähitulevikus, sest osa suurematest küsimustes on ministeeriumis juba edukalt lahendatud.
See muudaks kohustuslikuks laskekatse vibujahimeestele, kes soovivad hirvejahti pidada.
Riigimaade on piirkondi, kus on lubatud ainult vibujaht. Metsähallitys (haldab üle 12 miljoni hektari riigimaid) pakub vibujahimeestele soodsamaid jahipidamisviise - aastal 2008 vähendas Metsähallitys vibujahi litsentsi maksumust tervelt 50% võrreldes tavajahi litsentsiga, soovides propageerida ja toetada vibujahti. Soomes kasutatakse vibujahti ka linnades küülikute arvukuse kontrollimiseks.
Maailmas
Maailmas peab hinnanguliselt vibuga jahti ligi 4 miljonit jahimeest, kelle arv on tõusutrendis.
Kanada, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Uus-Meremaa omavad pikaajalisi vibujahi traditsioone – Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on eri piirkondades vibujahimehe miinimumvanuseks valgesabahirve küttimisel eri piirkondades 10,12,14 või 16 eluaastat, Eestis räägime me vibujahiõiguse andmisest täiskasvanud, erialase koolituse läbinud ja laskekatse sooritanud jahimeestele väikeulukiküttimiseks.
Ameerika Ühendriikides on rohkem kui 3,3 miljonit litsentseeritud vibujahimeest, kes kütivad aastas ligikaudu 1,15 miljonit hirve. Viimasel kümnendil on vibujahi legaliseerinud Namiibia, Ethiopia, Botswana, Ghana, Liberia ja Tansaania. Vibujahi lubamine nende riikide poolt toetub faktile, et kaasaaegse vibujahi praktiseerimine ja varustus on täiesti eetilised jahipidamisvahendid ja kooskõlas kaasaegsete jahipidamisprintsiipidega.
CIC (International Counsil for Game and Wildlife Consevartion) kutsus 2001 aastal ellu Vibujahi töögrupi, et koostada kaasaaegse vibujahi standardid.
Tooksin ka välja mõned vibujahiga kaasnevad plussid ja lisavõimalused, mis ei ole tähtsuse järjekorras
• Puudub mürareostus ja häiriv mõju ülejäänud keskkonnale
• Puhas ja stressivaba liha (Eestis oleks selleks kobras)
• Lisavõimalus jahimeestele erinevates jahisituatsioonides – koprajahil uluki kättesaamisprotsendi suurendamine; söödal rebastes ja kährikute laskmine
• Keerulised jahisituatsioonid ja olukorrad -väikekisjad loodukaitsealadel pesitsusrahu ajal ja kärntõbised loomad urbaniseerunud keskkond
• Pakub jahimeestele lisaks jahile juurde ühe spordivõimaluse ja hobi – maata jahimehed on oodatud vibutrenni kummiloomi laskma
• Vibunoole ja lõikurotsa hind (u 25-30 eurot) mõjutab kindlasti positiivselt ja distsiplineerivalt vibujahimeeste eetilisi valikud
• On sõna otseses mõttes loomi säästev – laskevõimalusi avaneb kordades vähem kui tulirelvaga
• Haavade paranemine on kiire ja paranemistõenäosus on suur, kuna tegemist on puhta lõikehaavaga
• Treenimine on lihtne ning nõuded selleks on kergemini täidetavad kui tulirelvaga treenimisel
Ohud ja hirmud seoses vibujahiga.
Haavamine - Toetun aastatel 1999-2004 Taanis läbiviidud uuringule, kus lasti 589 looma: 561 kitse tabati, 28 arvati haavatud loomade hulka. Üldine haavatud loomade % oli 4,99, mis on vastavuses näitajatega metskitsede küttimisel Euroopas tulirelvadega, mis näitab, et vibujaht ei suurenda haavatud loomade hulka võrreldes teiste jahipidamisviisidega.
• Vähene teadlikus vibujahist loob müüte
• Ohutus – vibu on ohutu transportida
• väikesed laskekaugused teevad vibujahist ohutu jahipidamisviisi kaasjahimeestele
• Salaküttimine - auto aknast vibuga lasta võimalik ei ole. Vibu ja lõikurotsaga nooltega metsas viibimine tuleks võrdsustada jahipidamisega, mis tagab ka senisest kindlama kontrolli ebaseadusliku vibujahi üle.
• küti nooltele peab olema märgitud jahitunnistuse number, mis teeb hiljem noole omaniku tuvastamise lihtsaks.
Me ei kiida heaks hetkel toimuvat illegaalset vibujahti ja soovime võtta vastutuse vibujahialaste regulatsioonide väljatöötamise eest ja tagada jahimeestele vibujahiks vajalikud teadmised.
EBF on kokku pannud töödokumendi Miinimumstandardid Euroopa vibujahimehele, mille kohaselt soovituslikud kvalifikatsiooni miinimumnõuded vibujahimehele Euroopas oleks:
• Rahvusliku jahimehekoolituse läbimine - Eestis noorjahimehe kursuse läbimine ja jahitunnistuse olemasolu
• Täiendava vibujahimehe koolituse läbimine – Eestis IBEP kursuse läbimine koos testi ja laskekatsega
Minimaalne teadmiste ja oskuste tase:
Teadmised ja arusaam:
• Ohutusega seotud küsimused kasutamaks vibu ja nooli jahivahendina
• Vibu ja noolte jahimeetodina kasutamise piiride mõistmine ja aktsepteerimine
• Oskus laskekoha ja nurga valimiseks
• Teadmine elutähtsate organite erinevast asetusest kõige levinumate jahiulukite osas
• Arusaam jahiotsa (lõikurots/blunt) toimimisest ulukis
• Tõestus vibujahivarustuse ohutu kasutuse oskusest ja elementaarsed teadmised varustusest
• Arusaam personaalse võimekuse piiridest ning piisavate laskeoskuste ja lasketäpsuse esitlus jahipidamise distantsilt
• Teadmine ohutusvahendite (rakmete) kasutamisest kõrgistmetel
Soovituslikud miinimumnõuded varustuse regulatsiooniks:
Minimaalne vibu tõmbetugevus/ 35# / 30 /dzauli väikeuluk
nooleenergia 45# / 40 dzauli suuruluk
Noole miinimumkaal 15 grammi väikeuluk
20 grammi suuruluk
Lõikurotsa minimaalne diameeter 25 mm (suurulukile)
Bluntotsa minimaalne diameeter 16 mm
Lõikuterade/servade minimaalne arv 2
Soovituslik laskekatse (kui on kohustuslik vastavates maades) elusuuruses loomamärkidesse, millele on elutähtsate organitena märgitud kopsud/süda
Loomakaitse
Kahe aasta jooksul esitatud ametlikele kohtumisettepanekutele me vastust saanud ei ole ning paraku ei ole meil toetuda ühelegi ametlikule dokumendile ega teadaandele, mis annaks edasi ELKS ametliku seisukoha vibujahi osas. Kuna selle kohta meile alati küsitakse, saan anda meie hinnangu olukorrale toetudes kolmele allikale: loomakaitseseltsi koduleht, Soome kogemus koostööst loomakaitsjatega ning Taanis 1999-2004 läbiviidud uuring vibujahist metskitsedele (millele ma eelnevalt ka viitasin).
Väljavõte Eesti Loomakaitseseltsi kodulehelt:
http://www.loomakaitse.ee/?q=espa_eesma ... ildanimalsMetsloomad
Metsloomi ei tohi nende loomulikus elukeskkonnas häirida ega ohustada nende elu. Metsloomi võib tappa üksnes loomade endi heaolu eesmärgil või inimese turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Metsloomade arvukuse reguleerimisel tuleb seda teha viisil, mis ei põhjusta loomadele välditavaid kannatusi.
jahipidamine
ELS mõistab hukka metsloomade sportliku tapmise või tapmise meelelahutuseks. Kui metslooma tapmine on vajalik, siis tuleb järgida häid jahipidamistavasid.
Metsloomade tapmisel peab kasutama vahendeid ja meetodeid, mis:
ei ole julmad,
ei kahjusta loomi, kes pole sihtmärgiks,
ei kahjusta lindude ja loomade looduslikke elupaiku.
Seega ei ole vibujaht kuidagi vastuolus Loomakaitseseltsi põhiväärtustega, pigem vastupidi, on kõigis punktides seda toetav.
Rita-Anette Kohava, vibujahiklubi Mägilased ja
Euroopa Vibujahi Föderatsiooni esindaja
, Sina aga selle, et vibujaht oli vahepeal nö ajaloo hämarusse kadunud jahipidamisviis, mille jaoks ei olnud seadust vaja, sest keegi sellega ju jahti ei pidanud peale indiaanlaste 
!
- http://www.postimees.ee/1127128/piltuud ... a#comments
vaid on jahimehed, kes lisaks tulirelvale, koerale ja lõksule sooviks jahti pidada ka vibuga. 
sest teisendame selle nüüd naeltesse, milles reeglina vibutootjad oma vibude väljatõmbe tugevust mõõdavad ja saame 99,20 naela. Jahivibude tootjad pakuvad standardseid vibusid alates 40 kuni 80 naelani, mis on jahiks täiesti piisav, kangemat vibu on mõnelt üksikult tootjalt võimalik eritellimusel saada aga pigem siiski mitte. Teiseks meie enda füüsis - võttes keskmise jahimehe, siis 55-60 naelane vibu rahuldab täiesti kõik vajadused, nendest kangemat aga ei pruugi kõik mehed jõuda vinnastadagi