Jääger-online jahindus foorum

lahkuda jah ja sea eest puu otsa aitab ka ronida.
kui aga aine sees ja siga ründab, kraabid niisama küüntega puud, ilma aga kaks tõmmet ja "kannud peos"

ma arvan et selle lühikese külma pärast küll ükski loom ennast rasva ei hakka sööma
aga ringi peaks nad küll rohkem liikuma

samas jälle teed väljamineku ja ostad kapi,mis pole just odav, ja siis kohalik konstaabel arvab et sa oled ikka liiga tihti poe ees vintis ja ei anna sulle nõusolekut mida vist veel vaja.
mis sa siis selle kapiga peale hakkad.
ise tean juhust kui konstaablil oli tuttavaga kana kitkuda

3) Relvakapp ei ole nõutav ühe tulirelva puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida kõrvalisele isikule raskesti avastatavas ja kättesaadavas kohas.
Ei hakkanud uut teemat tegema, ehk tuleb kiire ja konkreetne vastus.
Et hakkas huvitama et milline siis on selline seadusele vastav koht

kakuke kirjutas:

Mart kirjutas:Ühisjahti ei soovita küll selle blondoga minna,kui kedagi maha lasta just soov pole.

Ikka see sama vana jutt, et blondo on paha kuna ei lähe nii kergelt rikosetti?

kas keegi oleks nii kena ja seletaks mulle mis on selles halba et kuul ei lähe rikoseti

vallo, need joonised on siin foorumis olemaski mingi lingina.
Laskemoona all vist sai sel teemal kunagi vestelda kunagi

paar päeva ennem jõulu nägin põrsast kes oli suuruselt nagu suur jänes või väike kährik, selline mahub põue ära. algul ei saanudki aru kellega tegu. ausalt öeldes olen näinud juunis suuremaid põrsaid(sel oli ikka must karv seljas mitte triibuline)
palju neid on, aga põrssad on küll ikka väga pisikesed

isal oli kunagi miski vanem sauer, millel polnud isegi suitsutarohu katsetamise märki. ja onul simpson vist oli.
mõlema kohta olla öeldud et niiskust kardavad ja soovitati niiske ilmaga vahepeal lapiga üle käia.
samas jooksu poolest ei polnud kummagi kohta ühtegi halba sõna

tähendab et see tinavöö polegi oluline, piisab kui panna see kuul konteinerisse. Siis pole vaja ka vööle sooni lasta, peakski lihtsam olema valmistada.
ise võtaks paarkümmend ära,16kal, või tehakse ainult 12-le

kui just lätlane

smurf kirjutas:Vot sellepärast ma ei saagi aru miks ei tohi hagijaga seajahti ametlikult pidada!!
Aga seda kui minnakse 3-4 suure laikaga metsa ,torgatakse põrsad metsas ära ja kogu jaht.Terve aju jooksul ei kuule kütid ühegi koera häält.On see jaht?Ei kritiseeri kedagi aga lihtsalt soovin ,et võtaksime lõunanaabritest eeskuju.

Ma oskan selle peale rääkida et kunagi tehti ka hagijatega seajahti aga jahimehed ise loobusid sellest sest sead lihtsalt murdsid hagijad maha, on nad siis liig uimased või mis-ei tea.
Kuulnud lugusi kui siga olla tuulemurdu koera passima jäänud ja siis parajal hetkel koerale peale läinud.Tegu siiski eranditega kuid siiski.
Sellised elukad

jah ega kuuseokstega suitsetamise peale ei tuleks küll, pigem ehk kuuseokstega keetmine aitab. suitsutamisega kindlustad ainult selle et rebane jumala eest sisse ei läheks.
peamine mida meeles pidada on see et mitte käia iga päev vaatamas,piisab kui 3 päeva tagant, ei juhtu külalisega midagi, või kui käia siis lihtsalt leppida sellega et rebast te eest ei leia.
teiseks, kui käia siis pole vaja peadpidi kasti ronida et kontrollida, õigemini ei tohiks minna ligemale kui 100m parem kui veelgi kaugemale. tuleb kastile lihtsalt hea koht otsida kus ta kaugele kätte paistab, langi serva nt., rebane leiab ta igalt poolt ülesse.
kast peks olema kahe luugiga et ta läbi paistab.
ja sööda osas veel, pole kohanud rebast kes kanale suudaks vastu panna
veel üks asi millele mõeld. sai kunagi kopra nõret määrida puu tüvele, oksa külge varese tiib, nende alla praeguseks küll keelatud taldrikrauad asetatud ja esimese ööga oli rebane raudus.

ühed tembeldab salakütiks seadus, teised aga teod.
esimeste vastu nagu mingit erilist ei tunne,tema karistuseks on pidev hirm vahele jäämise ees,mida ei saa aga öelda nende teiste kohta,kes samas ka täiesti süüdimatud tunduduvad olevat-õigust ülegi veel

mis moodi 200st ligemale ei pääse. isiklikust kogemusest ütlen et 150 peale saab sirge seljaga üle lageda kõndida, alles siis peab madalamaks võtma.

kaugel vene ajal sileraudsega lasi isa kolm kitse

ja oli veel juhus mitte küll ühe lasuga aga. mees käis metsas ja vaatab kits seisab, tegi paugu ära ja kits kukkus ja kohe tõusis ka ja mees lasi veel korra, kukkus. astus ligi , vaatab 2 tükki maas. nimelt esimene keda lasi, see seisis aga teine magas samuses ja tõusis paugu peale püsti.
eks juhuseid ole ikka, halbu kui häid.