Jääger-online jahindus foorum

Mina olen Jyriga osaliselt täiesti nõus. Valimised ei ole meil otsesed ehk siis isikupõhised. Algusest peale on erinevate "partide" toel saadud hääled partei juhtfiguuride ja Toompeale suunatutele kokku arvutatud/liidetud ja siis ustavad parteimehed asuvad kõrgetele kohtadele piruka juurde. Selles mõttes ei ole mina valimisi algusest peale usaldanud. Nüüd veel viimase Eesti Ekspressi artikli alusel ei taha enam arvata ka midagi!
Kui aga valimas käia, siis otsustan seda partei üldpilti hinnates - kui üldse on miskit parteid võtta ja hinnata siin konnatiigis.

Sinu jutu peale võtsin oma püssi ka välja ja liigutasin relvarauda vasakule-paremale. Õrnalt märgatav liikumine on ka minu relval tunda. Ja kui ta natuke liigub, siis ei ole sellest miskit hullu.
Sellel relval toimub ju ümberlaadimine relvaraua tagasi liikumisel. Kui relvaraud päris jäigalt kinni oleks ja absoluutselt kuhugi ei liiguks, siis just oleks asi imelik, sest igal liikuval osal on väheldane loks ja liikumisvabadus sees. Iseküsimus on see, kui suur see loks on.
Relvaraud oma rõngaga ei ole juba torusalve peal jäigalt, vastasel juhul oleks relvaraua tagasiliikumine takistusega. Vast saad mu mõttekäigust aru.

Oot oot. Sain ma nüüd õieti aru, et kaba liigub taga lukukoja küljes või toru (relvaraud) ise lukukoja suhtes? Kui relvaraud liigub lukukoja suhtes, siis on arvatavasti torusalve kinnitus lukukojasse mitte korrektselt kinni. Relvaraud, ehk siis toru kinnitub ühtepidi luku külge, mis omakorda liigub lukukoja soonte sees ja relvaraua küljes oleva rõnga abil torusalve ümber. Kui aga kaba lukukoja suhtes, siis on kaba tagaosas oleva augu kaudu olev kinnitus lukukojasse lahti.
Kas sa spets võtme said püssiga kaasa? Mina sain oma püssiga spetsiaalse püssi juurde kuuluva toruvõtme, millega kaba tagant august saab kaba lukukoja küljest lahti/kinni keerata.
Kui sa võtit kaasa ei saanud ja seda vaja on, võta PS kaudu ühendust ja kirjuta, kus kandis elad ise.

Reaalne ja praktiline kogemus antud marki relvaga puudub, kuid gaasimehhanism on tal põhimõtteliselt identne kuulsa AK-47'ga. Püssirohugaasidel ümberlaadivad vene vintraudsed relvad on põhimõtteliselt kõik AK-47 ideel töötavad. Praktikas olen küll lasknud AK-47, AKM-47, AK-74, AKS-74U, SKS-45. Kõik sama tööpõhimõttega. AK-74'le sai isegi lukukotta peoga kuiva liiva sisse valatud ja siis vägisi kuul rauda lükatud. Peale pauku oli lukukoda valdavalt liivast tühi, osa liiva oli lukukoja tagumises osas. Seda sai jah tehtud! Himu oli teada, kas "Kalašhnikov" on ikka nii lollikindel.
Võrreldes sama tööpõhimõttega töötava GALIL AR (SAR, ARM)-iga on vene relv palju töökindlam seda just oma suurematele lõtkudele lukuojas liikuva luku soontele jne jne. Galil ja paljud lääne relvad on ehitatud palju täpsemalt ja selliseid lõtkusid lääne toodangul ei ole. Samas on aga Galili puhul juhtunud seda, et kui relv oli talvel liiast õlitatud, siis tänu külma ilma puhul õli paksenemisele oli ka piisavalt juhtumeid, kus Galil automaat tõrkes oli.
Julgen väita, et kui satub kätte korralik isend KO-40'st, siis gaasimehhanismi töös ma nii väga ei kahtleks ega pelgaks, et relv ei töötaks. Pigem tunneks muret muu üldise kulumise suhtes jne.
Rääkisin nüüd pika loo maha aga kokkuvõtteks NSVL ajastu vene relvad olid siiski lollikindlad ja tavaliselt normaalse moona puhul läks päästikule vajutades pauk ikka lahti ja laadis ka ümber.

Jahirelvana peaks ta olema KO-40. Kirjeldus Tuula relvatehase kodulehel
http://www.tulatoz.ru/production/detail ... CTION_ID=2
Peale vaadates ja tööpõhimõtte järgi tundub SKS-45 suure vennana.

Aga proovi siis näiteks Clock jahirelvana arvele võtta. Kaks kolleegi mul omavad Clocke ja arvel on nad neil ainult enese ja vara kaitseks. Kuna Clockil selget ja lihtsat kaitseriivi ei ole nagu seda on üldjuhul püstolitel, siis jahirelva kategporiasse ta ei klassifitseeru.
Seaduste tõlgendajad ei olegi meie, tavainimesed, mitte. Selleks on juristid. Praktikas võetakse sellisel juhul tavaliselt lähim mõiste samast või teisest seadusest, kus on sarnane olukord selgemalt välja toodud ning millega saab paralleele tõmmata. Antud juhul seda kindlasti ei hakata tegema sõjarelvade punktide järgi näiteks. Vast saab aru, kuhu ma sihin... Perfektseid seadusi ei ole minu arusaamise järgi veel kuskil kirjutatud. Muidu oleksid juristid ja advokaadid töötud

Relvaseaduses §46 lg5:

(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.

Konkreetselt kirjas, palju laskemoona võib füüsiline isik hoida oma hoiukohas. Jahipidamiseks ja enese ning vara kaitseks kehtivad punktid 1, 2, 3, 4, 6, 7. Kui relvad on registreeritud ka spordirelvadena, siis iga toru kohta 1000 padrunit. Mitte midagi keerulist ei ole.
Relva sportrelvaks regamine ei ole aga nii, et ütled politseis, et tahad registreerida sportrelvaks ja kohe saadki. Peab kuuluma kuhugi laskespordi klubisse ja miskit veel. Laskespordi inimesed oskavad paremini seletada.

Eks seda kahtlust võib tekitada (ja tekitabki) vintraudse ja sileraudse relva nimetamine relvaseaduse konkreetses §-s jahirelvana. Ju siis algses relvaseaduse loomes nähti vint- ja sileraudset ainult jahirelvadena ning püstolit ja revolvrit enese ja varakaitse relvadena. Paralleelset saab aga kõiki korraga nii jahirelvadeks kui ka enese ja varakaitseks registreerida. Jahirelvade puhul on aga kindel nõue, et relv peab olema kaitseriivistatav. Clock'i näiteks jahirelvana registreerida ei saa kaitseriivi puudumise tõttu.

Mnjah! Kihk on koeraga jahti pidada aga jahiseaduse teadmisest ei Ö'd ega mütsigi. Mul ka kodus üks paberiteta "turuvärava" tõugu terjeri sugemetega diivanikrants aga sellise koera lagi on õue peal rotte taga ajada.

Aga nii see ongi, et tavainimene, täpsemalt siis looma- ja põllu- ning metsapidajad, tunnetavad sõraliste arvu kahte äärmust. Sõraliste suure populatsiooni puhul on loomad platsis põllumeeste viljapõldudel ja metsaomanike noorendikel. vähese populatsiooni puhul on aga metsakiskjad kohal kariloomade ja õuekoerte kallal. Nende kahe äärmuse puhul on kisa kui palju ja siis vaadatakse abiotsivalt jahimeeste poole.

Põletil rattad all aga viiakse Ebaverre loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse Väike-Maarja all?! Kriisikoldesse peaks see aparaat oma ratastel veeretatama!

Valdavalt on suht jäigad (loe - suunavad) valikvastused määratud. Paindlikuse mõttes võiks igal küsimusel ka vaba vastuse variant olla. Läksin suht alguses vastamisega "sõlme" ja sulgesin poole pealt ankeedi keskkonna.

Jah, aju võib (võibolla isegi peab) pooleli jätta aga seakarjale sa enam "Stopp" ei ütle, nii et targem ikka hoiatada ja soovitada kõrvalistel eemale hoida.

Hetkel tundub kogu see pull olevat omakülameeste/jahtkonnakaaslaste sisetülina, mis musta pesu pesemisena on sotsiaalmeediasse ühepoolselt ärapanemisena üles riputatud. Labane ja saamatu võte!

Kunagi nõuka ajal olen sigalas/farmis selliseid sigu näinud küll, kuid nüüd on hakanud kodukuldid käima metsas geene parandamas.

Mnjah. Ma ise sellist tööd tegema ei kipuks, vaid jätaks spetsialistide/meistrite teha. Mul selle koha pealt natuke "silm sirkel ja nina vinkel", seega täppistöö jätaksin vastava ala meistritele teha. Võin küll jutustada MG-3 kuulipilduja ja ZU 23-2 õhutõrjekahuri tööpõhimõttest, kuid relvaraua ümbertegemisse ma nina ei topi .