Jääger-online jahindus foorum

Eks see teavitamine ole kahe otsaga vorst. Inimesi on väga palju erinevate iseloomudega. Mõni jahimees kohe oskab maaomanikuga tülli keerata. Pärast arusaamatusi väga tüütu lahendada. Mõnel juhul on aga maaomanik jälle paras oinas. Meil oli konkreetne juhus, kus üks vanaproua peale oma mehe surma ei soovinud oma maadele lepingut pikendada. Põhjendas, et teeb ise oma lastega erajahipiirkonna. Keeras oma naabri kah üles, kelle maadest pool meil ja pool RMK käes. Nüüd jutust kaks aastat möödas, naaber ei lase RMK mehi oma maadele ja meie ei käi kah tema ja proua maadel, kuigi jahikorraldusega on meie seltsi jahimaade piires. Minu ja teiste jahimeeste kontaktandmeid teavad väga hästi. Nüüd käivad aga "maaomanikud" vallas kaebamas, et metssead teevad liiga, põdrad söövad noorendikku jne. Vastavalt seadusandlusele ei saa nad ka kompensatsiooni küsida, kuigi seda vist veel kuskil ei maksta. Selts elab selle paarikümne hektarilise maatükil jahil käimise keelu üle, aga minu arvates peaksid nüüd "maaomanikud" ise tee jahimeeste juurde leidma. Kui paar inimest tahavad teada, millal tema maadel jahti peetakse, siis minuarvates nende teavitamine küll mingit lisakulu ei tee. Iseasi, kui kõiki peab teavitama. Lihtne lahendus on panna kasvõi lehte (valla või maakonna) et vastavalt hooajale käib sellest kuupäevast selle kuupäevani jaht ja kogu lugu. Tavaliselt on ühisjahid ainult nädalavahetustel ja see ei tohiks küll probleem olla.

Üks asi on koju tassimine, mis valurahaks täitsa mõistetav, kuid kui juhtud keskkonnateenistusele vahele jääma saad jälle trahvi kaela. Paraku meie elu on selline huvitav, et kui loom maha tapetakse ilma loata oled salakütt või mis iganes ja vastutad seaduse ees, kui loom auto ette jookseb ja auto mõlkis, endal hing paelaga haiglas kaelas, siis on loom lindprii ehk ei ole enam riigi jagu, vaja oleks ju kompensatsiooni maksta.

Minu vallas on kord selline, et valla volitatud vet. arst annab tõendi. Hind on 100 krooni. Muidugi vaatab sea kah üle. See volitatud vet. arst on mitme valla peale. Niisama veterinaaril seda paberi õigust ei ole enam. Enne muidugi oli. Siis oli asi muidugi lihtsam.

Miks peaks temperatuur vale olema. Vesi hakkab juba aurama enne keema minekut. Auru temperatuur peaks seega olema vee temperatuurist erinev. Aga see näit, mida sul kraadiklaas klaavis näitab peaks küll õige olema. Klaavi efekt selles peks vist seisnemagi, et veeauruga kuumeneb kiiremini läbi. Vene ajal olid isegi kasutusel kartuli keetmiseks nn. kiirkeetja, kus aur töö ära tegi. Keesid kiiremini pehmeks küll. Võibolla nüüdki müügil, aga see rohkem eide rida. Omal lapsepõlvest mälestus, kui pott keema läks,siis vilistas mis kole.

On pandud ka Peugeoti diislit, kuid hakkab käigukastile ja vahekastile, sest volga mootoril väändemoment palju väiksem. Eks neid kuskil Lõunaeesti pool kah tehti vabariigi algusaastatel Koha nimi enam ei ole meeles.

Targem annab järele. Omal ka paar sellist juhust olnud. Enamuse meestega läheb vastupidi vaidluseks, et hoopis teine lasi, kui asi segane on. Oma õigus on küll suur, aga meestevaheline arusaam peb kah olema. Eks meie riigis ole ka neid, kes võrsemast võrdsem, kuid egas selle sarvepaari pärast eluaegne tüli ka kellegile head tee. Meie kandis õnneks suur trofeeloom väga haruldane. Võibolla ka sellepärast "lenksude" üle suurt vaidlust pole olnud. Aga issanda loomaaed on väga kirju.

Spetsialist küll ei ole, aga minu teada haavlitel küll kaliibrit ei ole. Sileraudsel püssil peaks kaliibri määramine käima vist nii kui mälu ei eksi, et ühest naelast ingliste tinast valatud kuulide arv on kaliibriks. Haavlitel vist lihtsalt läbimõõt. Kindel muidugi ei ole. Huvipärast võiks ju mõõta milline on nr. 0 jne. haavli läbimõõt. Eks laadimisel olene ikka haavlite kogus nende kaalust. Võibolla on keegi targem tõesti, kes oskab asja lahti seletada. Samas terashaavli ja tinahaavli erikaal ju hoopis erinev.

Mootor on Luazil tõesti sapakas. Muidugi kui soendus korras, siis putkas kah soe. Samas milleks suurt sooja vaja, ega autos elama ei hakka.

Mul endal alles soetatud Luaz ehk kuukulgur. Läks teine alles tegemisele. Läbivuselt peaks olema sama kui Uaz saab tagasilla ka ära lukustada. Metsas teeb Nivale ära. On ennem juba proovitud. Maanteel muidugi jääb alla, kuid bensiini võtab vähem Nivast ja rääkimata Uazist. On ka hea väike ning kerge. Kui kinni jääb, siis 4 meesrt tõstavad lihtsalt tümast välja(muidugi heas toitumuses ja terve seljaga).

Minu arusaamise järgi paneb relvaseadus asjad konkreetselt paika. Kui sa võõral jahimaal paugutad, siis võid salakütina karistada saada. Relva kasutamine ju väga konkreetselt ära reguleeritud. Ise ka sellega hädas olnud. Omal suur lage raba lähedal. Avad väikeuluki loa ja lähed aga põmmima. Ega siis kõik elukad selle pärast ära jookse. Tänavu hakkasime endale ka laskepaika tegema. Eks tuleval aastal saa vist lõpuni tehtud. Nüüd pole kellelgi aega, sest põdrajaht käsil. Enne põdrajahti saig veidi kätt proovitud.

Mind huvitab kas keegi teab soovitada optikale kiirkinnitust, nii et saad lasta ka ilma optikata kui vaja. Hiljem paned optika jälle tagasi ja on asi kohe ilma üle laskmata paigas. Ühel tuttaval on, aga see on toodud eelmisel sajandil väljamaalt. Vähemalt filmides on küll tore vaadata. Kas meil keegi selliseid asju üldse müüb?

Eks ikka korralik pauk käib asja juurde. Isegi "kangelasi" maetakse aupaukudega. Miks see metselukas siis viletsam on, kui pauguga otsa leiab. Kah kangelaslik surm nagu jahimeeste "nälja ja kire" rahuldamise eest.
Mulle küll pauk meeldib.

Jutt täitsa õige. Praegusel ajal on juba pauk niivõrd kallis, et ega neid paugutajaid palju enam metsa ei lähekski. Ise oleks küll väga huvitatud. Esiteks annab relva tunnetust ja on hea käeharjutus peale mõnekuulist vaheaega. Samuti elamus kevadises metsas. Endal parimad mälestused ja meenutused kevadisest jahist. Eks see lömitamine ja salatsemine ole meie sakstel põhiline. Sama jäma ka nende natuura aladega. Kui ei ole sookaitseala eeskirjas jaht lubatud, siis ongi kööga. Meil see jäma ongi. Alles 2005 aasta lõpuks pidi eeskiri valmis saama. Samas raba parim põdra ja seajahi piirkond. Kõik toimub kuidagi läbi p....e tagurpidi. Ajab kohe vägisi vanduma.

Kõike seda lugedes tuletaks ikka meelde, et laske loomal rahulikult ära surra. Hasart on suur küll, aga enda elu armsam. Tihedas padrikus ja pimedas asi päris nutune. Eks sellepärast kirjutati ka jahiseadusesse verejäljel töötava koera nõue sisse.

Eks selle lärmiga ole kuidas on. Meil olid ühel vanemal mehel kaks laikat. Need metsas täitsa vait. Kui värske jälg käes tehti paar haugatust ja kõik. Siis kui looma kinni hakkasid hoidma läks alles kisaks. Vanad pullid kippusid ainult ära minema. Teised vahtisid koeri ja olid paigal. Muidugi kui raginaga ligi läksid pani põder plehku. Siis jookse järgi ja oota uuesti, kuni kinni hoiavad. Nii sai mitu aastat elukaid jahitud. Nüüd kahjuks aga mees vana ja koerad vanadusse ära surnud. Muidugi teinekord tuli koeri 2-3 päeva otsida, sest kui loom ees oli, ega need järgi ei jätnud enne kui endal võhm väljas. Huvitav veel see, et kui siga või põtra võtsid oli hääl teine. Kähriku peale näiteks aga teine. Kahju, et sellel ajal kedagi hakkajat ei olnud, kes oleks endale nende koertega koos saanud kutsikat koolitada. Vahepeal oli selline aeg, et loomi metsas praktiliselt ei olnud ja keegi enam kutsikaid võtta ei tahtnud. Nüüd jälle vastupidi.