Jääger-online jahindus foorum

pistrik kirjutas:Sai Ülole kunagi helistatud ja siis ta ütles, et meiliga saab saata.(ylo@esj.ee)

vast on ikka aadressiks „ylo@ejs.ee” ?

kalju kirjutas:tänan .........aga ma siiski kysiks veel ... kas keegi oskaks öelda midagi
pyynistega ( st . raudadega) röövulukite kyttimise kohta samuti era maa
peal.

Uuri jahiseadust, https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873276
ja jahieeskirja, https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=784935 .

Aga lihtsatesse sõnadesse panduna peab jahitunnistus olemas olema
igasugusel jahitegevusel, sealjuures ka püünisega püüdmisel. Helista
kohalikku keskonnateenistusse, kui soovid jahitunnistuse saamise kohta
rohkem infot.

Lisaks on ka püüniste kasutamisel omad nõuded näiteks märgistamise,
kasutusaja ja püünisetüüpide osas.

On olemas ka võimalus kohalikku jahiseltsi helistada ja uurida, kas nemad
ehk ei saaks tulla röövulukeid püüdma.

Beretta kirjutas:Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul
jahti pidada, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20
hektarit, välja arvatud suurulukitele. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku
abikaasale või lapsele, kui ta omab jahitunnistust.

Uuemas Jahiseaduses:

§ 3. Jahiõigus

(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja
korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada
(küttida) või jahipidamist keelata.

(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja
arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam
kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele,
abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.

vkx kirjutas:

baddmann kirjutas:Jahh, tundub, et ka need mootoriga linnukujud on keelatud.

Kui just üleskeeratava vedruga või pneumaatilise ajamiga ei ole.
Teoorias võimalik, praktikas ei ole näinud.

Võrgust leidsin selle EZ-2000 komplekti kohta, et kaks keskmist hirvenahka
või 10-14 keskmist rebasenahka on pargitav kogus. Üldiselt nii 9 kilo märga
nahka.

jorr kirjutas:Pits on saapa ninaosas ja firma toodab raudpitsiga saapaid ka.See raud pannakse pealse ja voodri vahele, kui midagi varba peale kukub pole tundagi.

Et siis „raudnina”. Esimesed saapad mis neilt tellisin, 2001. aasta sügisel kui
mälu ei peta, omasid toda raudnina. Valesti tegin, et lasin panna. Jalg läks
raskeks, eriti tuntav oli metsas jooksmisel. Nad ise ka ei soovita samal
põhjusel raudpitsi, kui just väga vaja ei ole, ehitusel näiteks.

Kuigi, ka raudpitsiga õmblevad nad ninaosa tallani läbi, nii et lahti ei tohiks
tulla. Kui mahti saan, võin mõned pildid võtta ja üles riputada.

jorr kirjutas:Siis on nad sul ilma raudpitsita, sealt pole võimalik õmmelda.

Ehk selgitad mis asi too raudpits on?

jorr kirjutas:Tallad ju liimitud,kas peale korralikku ligunemist metsas lahti
pole läinud?Kas vett peavad?Mis hinnaks tuli?

Tallad liimitud ja seejärel õmmeldud, ei ole veel lahti tulnud. Vett ikka
peavad, kui nöörid kinni tõmmata. Hinda ei mäleta täpselt, sinna
seitsmesaja krooni kanti jäi.

Tallinnas, Männikul, tegutseb üks saapatöökoda kes siin-seal ALPI saabaste
nime all tuntud saapaid vorbib. Endalgi sealt saapad juba aastaid, laitma ei
hakka. Kuna jalasuurus mällu ei olnud sööbinud, siis läksin kohale, meister
mõõtis mul jalad üle ja nädala pärast olid jalatsid valmis. Metsaoludesse
sobivana sai veel paksem tald alla lastud panna, et jalal pehmem ja soojem
oleks. Nöörikonkse pandi ka rohkem, et väsinuna metsast tulles saabas
lihtsalt jalast tuleks. Võrguleht neil ka, http://www.aipi.ee/ .

Kaupo Kindsigo kirjutas:Ma teipisin ka kunagi metallvarda kinni. Tõepoolest, teibi jälgi võid (puuvillatroppidega)metsiku nühkimise järel torust leida aga Brunoxiga tõmbab kõik kenasti välja!

Ehk aitaks termokahaneva rüüsiga katmine teibi asemel?

Lambakintsu olen kuivatanud. Alul kints soolvette paariks nädalaks,
maitsevigureid ka sinna juurde. Rosmariin ja loorber lähevad hästi peale.
Kui on piisavalt sooldunud, pikkida korralikult küüslauguga läbi ja ahju väga
madala temperatuuri juures (40-80 C) ja praokil uksega paarkümmend tundi,
sõltuvalt kintsu suurusest. 48 tunnist peaks üldjuhul piisama.

Norrakad pidavat lambakintsu pea samamoodi tegema, ainult kuivatamine oli
neil õues rippudes, marli ümber ja kolm kuud.

Teine hiljuti proovitud trikk on külm-suitsu veiseliha kuivatada. Kuivas paar
nädalat hea öhutuse käes ja sai õite magus.

Endal plaanis liha-seene-köögivilja kuivati ühel heal päeval valmis ehitada,
maakeeli „väike kapp restide, ventilaatori ja lambipirniga”. 100W pirn peaks
piisavalt sooja andma.

sauer1989 kirjutas:Mitut püssi, revolvrit või püstolit võib korraga omada? Otsisin relvaseadusest, aga ei leidnud.

Omatavate tulirelvade kogusel piiranguid ei ole, hoidmisel aga kehtivad relvaseaduse 6. peatükis sätestatud kitsendused.

Ühte relva hoia riidekapis või ämma voodi all; kuni kaheksat relva hoia relvakapis ja üle selle relvahoidlas.

Relvakapi ja -hoidle nõuded on määratud siseministri määrusega „NÕUDED RELVAHOIDLALE, RELVAKAPILE NING PÜSSIROHU JA SÜTIKU HOIDMISELE”.

Seadustele ja määrustele pääseb lihtsalt ligi elektroonilise riigiteataja abil aadressil http://www.riigiteataja.ee/ .

vkx kirjutas:No kui vahepeal pole relvaseadust muudetud selle koha pealt(ei viitsi praegust üle lugema hakata), siis minu eksami sooritamise aegu oli seaduses punkt, et kaasas kanda tohib kuni 30 padrunit kokku ühe relva kohta, ükskõik on need 30 padrunit siis ühes salves või mitmes või taskutes laiali. Ja see kehtib ka poolautomatse relva kohta. Ehk siis tulenevalt jahiseadusest ei tohi jahil olles poolautomaatses relvas olla salve, mis mahutaks rohkem kui 2 padrunit, kuid kui selle sama poolautomaatse relvaga tiirus harjutada, siis võib relvaseaduse järgi olla ka kuni 30-nene salv sellel relval.

Vaidlen vastu:

Relvaseadus, § 46. Füüsilise isiku relvade ja laskemoona hoidmine
(4) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 100 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahipüssi kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.

Relvaseadus, Jahiseadus ja Jahieeskiri kantavatele laskemoona kogustele lisanõudeid või piiranguid ei sea.