Otsing leidis 348 vastet
- T Okt 08, 2013 11:57 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: Laadimiseks vajalik teave .ILDM meetod
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 7249
Re: Laadimiseks vajalik teave .ILDM meetod
Et siis minimaalne distants 200m ja 300m oleks parem. Ette raua lae alla liivakott ja kaba käepideme taha väiksem liivakott relv alati ühtlase jõuga vastu õlga. Lase siis tiheduse peale. optikat pole vaja kruttida ja valge leht võta küllalt suur. Anna siis siia ka tulemustest teada, kuidas läks. Edu!
- R Okt 04, 2013 7:50 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: dosaatorite kasutamisest
- Vastuseid: 66
- Vaatamisi: 39427
Re: dosaatorite kasutamisest
Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, õhuniiskuse, õhurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.
- K Okt 02, 2013 8:02 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: dosaatorite kasutamisest
- Vastuseid: 66
- Vaatamisi: 39427
Re: dosaatorite kasutamisest
Kogu jutt käis ikka elektroonilisest Hornady dosaatorist. Ei maksa võrrelda käsidosaatorit elektroonilise omaga, sest käsidosaator töötab mahu põhimõttel aga elektrooniline töötab etteantud kaalu järgides.
- T Okt 01, 2013 7:46 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: dosaatorite kasutamisest
- Vastuseid: 66
- Vaatamisi: 39427
Re: dosaatorite kasutamisest
Teste saab ka teha mitmet moodi. Omal kasutuses oleval Hornady elektroonilisel dosaatoril saab raputusel kiirust kolme astmega reguleerida (slow, normal ja fast). Sõltuvalt kiiruse valikust sõltub ka täpsus, samuti mängib rolli püssirohu terade suurus, sest lõpus laseb ka terahaaval ja saad sama täpsuse kui käsitsi kaalule raputades tera haaval. Kui laed rohtudega N160, N560 kuni N170, siis seal igal teral kaalu suht palju . Kunagi sai ümberlaetud tehase moona ja siis kaalusin huvipärast rohukogused üle ja tehase laetud moonas oli rohukoguste erinevus +- 0,3 graini . Tegemist oli 7mm Rem Mag moonaga. Hornady dosaatoriga saab laadida täpsusega +-0,1 graini ja ma küll ei teeks sellest probleemi.
- T Mai 28, 2013 9:01 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: hädas 30.06 redding competition matriitsiga - lahendatud
- Vastuseid: 6
- Vaatamisi: 4632
Re: hädas 30.06 redding competition matriitsiga - lahendatud
Juhul kui vaatasite Lapua tabelit, siis seal on antud mõõt col 74 mm Hornady 110gr RN kuulile.RN ja SP on kaks erinevat kuuli ja neil on col pikkus erinev. Ehk täpsustate, mis kuuliga teil probleem on? Redding 30-06 matriits võimaldab ka RN kuuli edukalt laadida.
- E Mai 27, 2013 9:27 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: hädas 30.06 redding competition matriitsiga - lahendatud
- Vastuseid: 6
- Vaatamisi: 4632
Re: hädas 30.06 redding competition matriitsiga - lahendatud
[quote="timps"]Tervitus
Nimelt üritan laadida 110gr hornadi sp'b.
Tabeli järgi peaks kuuli OAL olema 74mm.
Kuid matriis lükkab üldpikkuseks ainult 79,5mm.
Et puudu jääb 5.5mm.
Olen matriitisi laiali võtnud. Siis tundub, et kuuli lükkav "seat stem" oleks justkui lühik
Huvitav, mis mõõt see 74mm. Kust see tuleb , mis tabelist? Minu Hornady laadimisraamatud 6 ja 8 väljalase annavad 110gr SP pikkuseks 3,170" ehk 80,50mm. Kasutan ka Redding competition matriitse ja pole nagu mingit probleemi ette tulnud.
Nimelt üritan laadida 110gr hornadi sp'b.
Tabeli järgi peaks kuuli OAL olema 74mm.
Kuid matriis lükkab üldpikkuseks ainult 79,5mm.
Et puudu jääb 5.5mm.
Olen matriitisi laiali võtnud. Siis tundub, et kuuli lükkav "seat stem" oleks justkui lühik
Huvitav, mis mõõt see 74mm. Kust see tuleb , mis tabelist? Minu Hornady laadimisraamatud 6 ja 8 väljalase annavad 110gr SP pikkuseks 3,170" ehk 80,50mm. Kasutan ka Redding competition matriitse ja pole nagu mingit probleemi ette tulnud.
- N Mär 28, 2013 6:34 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Laadimiseks vajalik teave .ILDM meetod
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 7249
Laadimiseks vajalik teave .ILDM meetod
Laadijatele kindlasti vajalik info. ILDM laadimise meetod parima tulemuse saamiseks.
http://www.desertsharpshooters.com/manu ... edload.pdf
http://www.desertsharpshooters.com/manu ... edload.pdf
- L Veebr 23, 2013 9:22 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Subsonicu laadimine
- Vastuseid: 67
- Vaatamisi: 34069
Re: Subsonicu laadimine
sax kirjutas:aastaid läinud omajagu. kas keegi on saanud 30-06le toimiva/ohutu lahenduse???
Jah, see lahedus on Sakslastel olemas .Seal üks firma, kus tehakse spets. kestad, mis on paksu seinaga ja selle arvelt on saadud väikese ruumalaga kest. Põhimõtteliselt eelnevalt postitatud Ahto jutu järgi, kus ei kasutata tina.
- P Veebr 10, 2013 6:34 pm
- Foorum: Relvameister
- Teema: Laisa mehe laki eemaldus ja lihtne kosmeetika kabale.
- Vastuseid: 4
- Vaatamisi: 4582
Re: Laisa mehe laki eemaldus ja lihtne kosmeetika kabale.
Tere!
Huvitavad tegevused. Huvist küsin. Mis teil sellise töötluse hind võiks tulla? Kui soovitakse läikega kaba, mis aastaid peaks meie ilmastikus vastu. Mis varianti pakute?
Huvitavad tegevused. Huvist küsin. Mis teil sellise töötluse hind võiks tulla? Kui soovitakse läikega kaba, mis aastaid peaks meie ilmastikus vastu. Mis varianti pakute?
Re: Tõrked
Igati Tiiduga nõus.
Lisan ainult niipalju, et kuul pidi lennul takistust kohtama, millest hakkas kuul lapiti jooksma ja ime, et kuul veel looma tabas. Kuul pidi looma sisenema põigiti tagumine ots ees ja kondist sai seljuhul vastupidise triibu . Kuul on lennul kõvasti kiirust kaotanud, sest muidu oleks pidanud poolmantel kuul looma kehas deformeeruma, aga seda nagu näha pole.
Lisan ainult niipalju, et kuul pidi lennul takistust kohtama, millest hakkas kuul lapiti jooksma ja ime, et kuul veel looma tabas. Kuul pidi looma sisenema põigiti tagumine ots ees ja kondist sai seljuhul vastupidise triibu . Kuul on lennul kõvasti kiirust kaotanud, sest muidu oleks pidanud poolmantel kuul looma kehas deformeeruma, aga seda nagu näha pole.
- P Jaan 13, 2013 6:10 pm
- Foorum: Optikad
- Teema: Millist Zeissi valida
- Vastuseid: 28
- Vaatamisi: 22729
Re: Millist Zeissi valida
[quote="sammal.habe"]Mina see olen. Karu jäi laskmata kaerapõllu äärest. Binoklist veel silm kuidagi seletas, aga Schmidt und Bender enam niipalju ei näidanud et näppu julges kõveraks teha.
Huvitav küll, mis binokkel see nii hea on , et näitab Schmidt & Benderist paremini. Mis Schmidt & Benderi mudeliga tegu oli? Lihtsalt huvist küsin. Mul ikka vastupidi, kui binokkel ei näita, siis optikast ikka pilt näha ja kasutusel just Schmidt & Bender 2,5-10x56 ja Swarovski 6-24x50.
Huvitav küll, mis binokkel see nii hea on , et näitab Schmidt & Benderist paremini. Mis Schmidt & Benderi mudeliga tegu oli? Lihtsalt huvist küsin. Mul ikka vastupidi, kui binokkel ei näita, siis optikast ikka pilt näha ja kasutusel just Schmidt & Bender 2,5-10x56 ja Swarovski 6-24x50.
- R Dets 21, 2012 9:12 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: padruni pikkus laadimisel
- Vastuseid: 45
- Vaatamisi: 35711
Re: padruni pikkus laadimisel
Nosleri laadimisandmetes on kasutatud testandmete saamiseks Lilja 24 tollise pikkusega rauda keermesammuga 1/10. Sinu raud on kaks tolli pikem ja sul ka keermesamm 1/12 . Sellest tulebki sinu andmete erinevus. Sinu püss saavutabki suurema kiiruse ja sellest ära lase ennast häirida ning paks raud lisab ka stabiilsust vibra suhtes. Sul vaja vaid ülerõhku jälgida ja püüda leida endale parim tihedus, kuigi raskeid(175 ja 185gr) kuule ei pruugi sinu keermesamm enam stabiliseerida ja need ei pruugi sul head tihedust anda. Nosleri tabelis tähendab tärnike parimat tulemust, kuid mitte täis kesta. N-135 rohtu mahub sinna rohkem kui 45gr.
Edu parima otsingul
Edu parima otsingul
- N Dets 20, 2012 9:52 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: padruni pikkus laadimisel
- Vastuseid: 45
- Vaatamisi: 35711
Re: padruni pikkus laadimisel
draiwer kirjutas:wsm,kui N-530 rohuga alustada lubatud minimumi-maksimumi vahepealt laadimist max-i suunas siis on rohukogus hülsis hea ja kiirused juba sellised,et ei ole mingit alarõhu- ülerõhu võimalust ega märki.Tavaliselt kui kiirus jõuab lubatud max-ni või üle natuke siis lõpetan laskmise kuigi kaasas veel üks seeria padruneid milles näiteks max või tsipa alla rohukogus.
Niisiis kallid foorumlased kui vajan laadimisel abi siis küsin ise nõuandeid,praegu aga otsime seletust kuuli kiiruse peatumise kohta.
N-530 on kergete kuulide 90-125gr jaoks hea lennutaja . Kirjutad , et sul kiirus jõuab lubatud max-ni. Mis numbreid sul crony siis näitab, et väidad max kiirust? Kas sa soovid leida oma relvale max kiirust või täpsust, ehk seletad oma eesmärki N-530 ga laadimisel kergete kuulidega saad kiiruse üpris kõrgeks ajada, aga kas ka sellega täpsus paika jääb on küsitav ja sel puhul ole tähelepanelik jälgima ülerõhu märke
Ise lasen kerge kuuliga 110gr V-max ja Accubondiga rebast ja kiirusest 1000m/s mulle aitab (kuigi annaks laadida ka kiiruseni 1150m/s). Seejuures on mul 0 punkt 220m ( rebasele paras maa)ja kui suurulukijahti minek siis 150gr Berger VLD , 140gr Accubond või Sierra Gameking on nullis 150-l meetril. Kusjuures ma ei pea tegema ühtegi klikki optika parandust ja pole probleemi, saab kõik jahid peetud. Kaliibriks küll 270WSM.
- N Dets 20, 2012 7:45 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: padruni pikkus laadimisel
- Vastuseid: 45
- Vaatamisi: 35711
Re: padruni pikkus laadimisel
[quote="draiwer"]Kasutan VV N-530-540 rohtusid 150gr ja alla selle kuule,cal308win.Siin ei pea paika teooria aeglane rohi ja kerge kuul.
Jah täpselt nii ongi cal 308 win kuulile kaaluga 150gr annavad häid tulemusi rohud N-140, N-150, N-540, ja N-550. Kuid laadides näit. N-530-ga siis jääb kesta liialt palju vaba ruumi ja kiire põlemisega rohul läheb kesta siserõhk liialt kõrgeks, sellega ülerõhu märgid sütikul ja kuuli lennu täpsus vibratsiooni tõttu läinud.
Jah täpselt nii ongi cal 308 win kuulile kaaluga 150gr annavad häid tulemusi rohud N-140, N-150, N-540, ja N-550. Kuid laadides näit. N-530-ga siis jääb kesta liialt palju vaba ruumi ja kiire põlemisega rohul läheb kesta siserõhk liialt kõrgeks, sellega ülerõhu märgid sütikul ja kuuli lennu täpsus vibratsiooni tõttu läinud.
- K Dets 19, 2012 10:46 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: padruni pikkus laadimisel
- Vastuseid: 45
- Vaatamisi: 35711
Re: padruni pikkus laadimisel
[/quote]Päris nii ma ei mõtelnud, et kuul libiseb üle vindi harjade ja seepärast kiirus langeb, lendab risti jne....Kasutades loogikat arvan ,et rohu kogust suurendades lendab kuul liiga kiiresti rauda misjärel toimub nii-õelda vägistamine kus vindi harjad pigem pidurdavad kiirus. Lisaks sellega kaasneb ka tugevam vibratsioon nagu Kult mainis ja tihetus läheb halvemaks. Vintrauast väljuval kuuli on kindlasti tehniline/füüsikaline max kiirus arvestades kuuli kaalu,püssirohu marki/kogust ja torupikkust.Ei pretendeeri absoluutsele tõele vaid lähtun oma kogemustest ja loogikast.[/quote]
Kuul hakkab kestakaelast liikuma vindiharjade poole juba sütiku plahvatuse mõjul ja liikumisel lisandub kuulile kiirelt rohupõlemise energia, mis kiirendab kasvavalt kuuli liikumist raua suudme poole. Siin ongi tähtis koht leida nii öelda " null punkt", kus kuul saaks vindiharjadesse minna rahulikult vibratsiooni tekitamatta. Ja seda on võimalik leida kuuli kesta paneku pikkuse muutmise teel ja s.t. padruni pikkus. Üldjuhul on minul andnud parimaid tulemusi jättes kuuli 0,2 mm harjadest. Kuid on ka erandeid nagu Berger VLD kuulid mida ka tootja on soovitanud harjadesse laadida. Üldjuhul on see risk, et lasuga võib kesta siserõhk minna ohtlikult kõrgeks, kuid tänu Bergeri imepehmele kuulile seda ei juhtu ja see töötab laitmatult.
Kuul hakkab kestakaelast liikuma vindiharjade poole juba sütiku plahvatuse mõjul ja liikumisel lisandub kuulile kiirelt rohupõlemise energia, mis kiirendab kasvavalt kuuli liikumist raua suudme poole. Siin ongi tähtis koht leida nii öelda " null punkt", kus kuul saaks vindiharjadesse minna rahulikult vibratsiooni tekitamatta. Ja seda on võimalik leida kuuli kesta paneku pikkuse muutmise teel ja s.t. padruni pikkus. Üldjuhul on minul andnud parimaid tulemusi jättes kuuli 0,2 mm harjadest. Kuid on ka erandeid nagu Berger VLD kuulid mida ka tootja on soovitanud harjadesse laadida. Üldjuhul on see risk, et lasuga võib kesta siserõhk minna ohtlikult kõrgeks, kuid tänu Bergeri imepehmele kuulile seda ei juhtu ja see töötab laitmatult.