Jääger-online jahindus foorum

Kah tulija

Mind kah huvitab.
Ise olen mõelnud, aga pole veel proovinud järgmist: et võtaks vana grammofoni (oma õues laskmiseks elektrigrammofoni, kes päris keset linna elab, peaks vanaaegse üleskeeratava otsima), asetaks taburetile, plaadi asemel paneks peale 2-3 m pika traatvarda, selle otstesse riputaks pisikesed sead (märklauad, noh), ja tuld.
Ei tea miks see ei peaks asja ära ajama?

Küti Äris paar korda aastas ikka pealisriideid liigub, vist oli praegugi midagi.

Kakuke, sinu kokku pandud programmi vaadates julgen tähendada, et esialgne idee on vaid osaliselt prgrammi sisse arvatud. Programm katab vaid võistulaskmise ja ajaliselt ei olegi muuks suurt võimalust. Minu arvates ei olnud küll võistulaskmine see põhiline mõte, mille pärast siin otsustati üle Eesti sinna kokku tulla. Nagu Arlese kalendrist näed, on võistlemise võimalusi enam kui küllalt. Asja unikaalne huvitatavus seisnes võimaluses midagi õppida, saada kollektiivset ja personaalset juhendamist ning proovida erinevaid relvi, optikaid ning laskemoona. No vaata ise tsitaadinoppeid:
Kult - tulijad on ikka need kes oma valehäbist üle on ja midagi juurde tahavad õppida!
Reimakas - Selline üritus aitaks kindlasti saada ülevaatet erinevadest relvadest, optikatest ja moonast
Zakslane - võiks teha siis juba koos väikse grilli ka
Kallekke - Kõige rohkem meeldib mulle aga Zakslase grillijutt -loomulikult kõige sinna juurde kuuluvaga
Kakuke - Minu mõte oli veel leida selleks ürituseks instruktoriks keegi militarist, kes reaalselt tegeleb 300m laskmise instrueerimisega. Instrukor just selleks, et miskit sellest üritusest ka hiljem kahe kõrva vahele jääks. Ja veel - instruktor, kes räägiks 300m laskmisest. Selle tegelase otsimisega tegelen
Jorr - Näed erinevaid torusid ja saad oma käega asja katsuda
Wsm - Laskeinstruktorina püüan igati kaasa aidata ja õpetada
Sergo – „.. tutvuda teiste härraste kasutuselolevate relvadega“

Vaata selle pilguga veelkord oma programm üle, ehk annab midagi teha. Vaevalt et keegi saab targemaks, kui jalgrattamees kuulutab, et Sakost lasknud mees lasi liiga alla ning Tikka-mees palju täpsemalt. Sellise ürituse õpetlik väärtus ei ole muidugi mitte olematu kuid minu arvates ei erine see ühegi muu laskevõistluse õppeväärtusest. Prooviks meie mitteametlikku vabadust paremini ära kasutada.

Ülaltoodu ei tähenda, et ma tulla ei kavatse.

Noh, ja kõrvalteemana küsiksin siiski ümbruskonna võimalusi tundvate käest, et kuidas õhtu ja grilliga annaks teha?

Kui suhteliselt heas korras ja isa oma. siis on see igast uuest püssist sada korda parem ja väärtuslikum.
Ja viisteist aastat tozile ei tee seda püssi küll vanaks.
Kulumisjäljed - ole rõõmus nende üle, et ei pea uue püssi esimese kriimu peale tuju kaotama. Mõni firma teeb kallitele püssidele sellised kulumise moodi jäljed ise peale, vaata või Beretta Silver Pigeon V poolroostes toonides luku värvi.
Latilõikamise ideest ei saanud mõhkugi aru.
Väike kirp - las olla, lastakse ka päris ilma kirbuta.
Lae pikkus on see, mis peab enam-vähem istuma, ja need muud lae mõõdud. Kui õlga istub, siis anna tuld ja ole uhke.

Õigus teil mõlemil: Saksa- ja Prantsus- ja Itaaliamaaga võrreldes on meil enamjaolt tõeliselt kallis, nii supermarketi kui vinoteegiveinid. Soome ja Rootsiga võrreldes muidugi mitte. Ise arvan ühe põhjuse olevat see, et me joome liiga vähe. Tavaline tellimus käib euroaluste kaupa - Saksamaal müüb maaletooja selle maha tunni ajaga, meil mõnikord poole aastaga. Sakslase kapital sai oma 5-10% kätte ja läks uuele ringile, meie kapital on pool aastat sama tellimuse all kinni, eks sellevõrra tule juurdehindlus kõrgem keevitada.

Ühte asja olen veel mõelnud - meie liiga kiire majanduskasv. Ostan ma x miljoni eegu eest kinnisvara, müün 3-4 aasta pärast selle topelthinnaga (siiani garanteeritult) maha, olen lillegi liigutamata teenińud 25-33% aastas. Ostan sama summa eest veine lattu, vaja kõik see aeg higistada ja palku maksta jne. jne. ning alla 25-33% juurdekasvu aasta kohta ka ei tahaks saada. Sakslane on aga kolm korda väiksema kasumimarginaaliga ülimalt rahul. Eks see kajastu iga pudeli hinnas.

Õigus ka Feenil - nägin isegi Prantsusmaal väga lugupeetud veinimõisaid külastades, et nende veinid olid sealsamas saadaval kohati paarkümmend krooni kallimalt kui Eestis maaletooja väljamüügihind, mõnikord ka paarkümmend krooni odavamalt (veinidel hinnaklassis 150-350 krooni).

Hea on see, et ei pea ju ilmtingimata veini siit ostma - euroliidu siseselt võib igaüks oma tarbeks veini kaasa tuua 90 liitrit isiku kohta, mõnikord ka rohkem.

Nädala lõpul toimub Tallinnas veiniüritus nimega Sommeljeede veinimess. Ei maksa lasta end nimest heidutada, tegemist on väga vahva üritusega kuhu laupäeval on kõik teretulnud, nii et julgen kõigile veinisõpradele ja –huvilistele soovitada. Eelteadmised ei ole vajalikud, v.a. alkoholi üldtuntud mõju närvisüsteemile.

Süsteem käib nii, et ostad 150 krooni eest pileti, sisened saali ja sinu ees avaneb vaade sadade avatud veinipudelitega. Iga pudeli tagant leiad selle veini maaletooja esindaja, kes tutvustab oma veinivalikut ning loodab, et sa just nimelt tema laua juurde astud, tema veinide vastu huvi tunned ning lubad seda endale kallata. Kõik küsimused viinamarjasortide, veinipiirkondade, veinitüüpide jne. jne. kohta on teretulnud (hindadest rääkides arvestage, et maaletooja nimetab tavaliselt teile peast enda väljamüügihinna kauplustele ilma käibemaksuta, nii et väike juurdearvutus on vajalik).

Millal jälle saab käigult välja selgitada, mis vahe on Rioja Crianzal, Reserval ja Gran Reserval ning milline neist sulle rohkem meele järele on, võrrelda Prantsuse, Tsiili ja Uus-Meremaa Sauvignon Blanc e, avastada tammevaadis hoitud ja mittehoitud Chardonnay vahe jne. jne..

Aeg ja ruum siin: http://www.sommeljee.ee/user_upload//ve ... b_copy.pdf
Tähelepanu väärivad veel huvitavad loengud ja degustatsioonid, sealhulgas oliivõlid ning juustud http://www.sommeljee.ee/index.php?page= ... st&news=86

Ise olen Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni liikmena mõlemal päeval kohal, rõõmuga valmis igaüht otsa peale aitama. Autod koju, sõbrannad kaaasa ning veinile!

Toivo – 5011966.

Väike pingemaandamise lugu küsimustest ning targemaks saamisest, loodetavasti käib see ka iga netifoorumi kohta:

Albert Einstein oli mingis Saksa ülikoolis professor ning jagas üliõpilastele enne lõpueksamit laiali näidisküsimused. Olles küsimused läbi lugenud ei pidanud üks üliõpilane vastu ning tegi märkuse: "Härra professor, need on ju needsamad küsimused, mis olid eelmisel aastal lõpueksamil".
Einstein vaatas tudengile otsa ning ütles: "Aga muidugi. Küsimused on alati needsamad. Kuid vastused peavad sellel aastal olema juba hoopis teised".

Seoses järgmise nädala sõiduga Peterburgi küsin, kus asuvad kala- ja jahivarustuse kauplused või link internetisaidile, kus nad loetletud on.

Eile õhtul käis see asi siis koju toodud kahe faasaniga nii: blenderisse üks sibul, kolm küünt küüslauku, väike surts oliiviõli ja pudel 40-kroonist Itaalia Pinot Grigio valget haput kuiva veini. Kõik segi desintegreerida. Linnud potti, see segu peale, soola ja pipart. Kaane all 1,5 tundi, üks kord keerati külge. Väga uhke sai, ükski komponent ega maitseaine ei tapnud faasani oma maitset ära.

Kuni haudus, läksid kuiv Tokai ja Rulandske Biele (Pinot Blanc), kui lauale jõudis, ühinesid temaga punased Frankovka Modra ning Andre' - kõik Slovakkiast.

Imetore!

Feen, pane mind ka kirja: 2 lindu koju viimiseks, kui Diana on armuline, saun, ööbimine ja muu. Kui tõesti läheb kohapeal faasanite ahju ajamiseks, siis lisaks kolmas lind ühispotti. Veinid võtan.

Väike ekskurs netis andis sellise saagi:

- On 2, 3, 4, 6, 8, 12, 16 harjaga ning veel “microgroove” s.t. väga paljude väikeste harjadega torusid (tuntuim microgoove tootja on Marlin).
- Harjade arv ei mõjuta MITTE MINGIL MOEL täpsust, kui rääkida lahingu- ja jahipüssi täpsusest. Teise ilmasõja ajal tegid amid kahe harjaga Springfield 03A3 kaliibris 30 06, mis lasi 150 grainise kuuliga sama täpselt kui varem toodetud neljaharjaline. Sportlike saavutuste jaoks mõeldud püssid on iseasi.
- kitsamad harjad (aga kitsamad on nad siis, kui neid on palju) tekitavad kuulile vähem muudatusi, kuul lendab ballistiliselt ühtlasemalt. Seega – mida rohkem kitsaid harju, seda parem.
- Kitsamad harjad põlevad kiiremini ära. Kuue harjaga toru eluiga olevat ca 20% lühem kui samal torul kolme harjaga.
- Laiad harjad suurendavad sama püssirohu koguse juures rõhku, kuna tekitavad kuuli liikumisele suurema takistuse.
- Mida vähem harju, seda vähem nurki, kugu nõgi ja vask saavad koguneda. Seda lihtsam toru puhastada.

Kui edasi otsida “rifling” ja “grooving” alt, tuleb kindlasti hulgaliselt lisa.

Sergo, nii hull see psüühika asi ei ole. Iga kord, kui inimene autoga surnuks sõidetakse, peab keegi kusagil kindlustuses hakkama palgatõendite pealt kokku arvutama, mis kadunuke maksis, s.t. kui palju tuleb tema eest lesele ja lastele hüvitist maksta. Ja kui jääpurikas peaks pähe kukkuma, tuleb advokaatidel samasugune toiming ära teha. Lennuk alla või laev põhja - jälle sama. Või kui seajahis jalg alt ära lastakse - ikka sama matemaatika + kokkulepe.

Siin on 28-lehekülje pikkune topik kes vene keelt loeb http://talks.guns.ru/forummessage/3/85589.html

Tegevus käib Tallinna ümbruses ja mõnel neis on küll jämedam kui 4,5mm toru. Varesed ja kajakad (kar ja baklan siis tekstis) aina kukuvad, entusiasmipuudust pole. Kult, loe läbi, ehk saad oma küsimustele vastused. Samast foorumist võid teisigi teemasid otsida 5,5 ja .22 alt.