Jääger-online jahindus foorum

Neti jututubades kiidetakse ühe parima tootjana Leicat. Olen võrrelnud Leica 1200 ja JagtJakti 3000 kroonist tundmatu tootja mudelit. Täpsusklass sama, aga Leica mõõdab tunduvalt kaugemale (2x) ja kiiremini (esimese korraga tavaliselt). Alustuseks kõlbab ka odavam, et tekiks tunne kuidas ja kunas kasutada, mille pealt kõige paremini mõõdab ja millal probleemid tekivad (vihm udu jne.). Olen selle odava mõõtjaga isegi 895m ära mõõtnud, aga vaid korra ja auto otse risti olevalt ukselt. Kuni 250-300 m tavaliselt probleeme ei teki ka odava mudeliga. Seni pole aru saanud mõõtjate erinevate reziimide eelistest (vihm, peegeldav pind jne.). Minu arust nüüd nii küll ei ole, et peegeldava pinna puhul on mingi eelis peegeldava-reziimiga mõõtmisel. Ka vihmareziim aitab vihma puhul vaid veidi. Tavaliselt proovin kõik reziimid läbi kui millegi mõõtmisega probleemi tekib. Ja patareid peavad värsked olema, mõõtmine sööb neid kõvasti ja efektiivsus langeb.

Hää alateema küsida ja arutada ka lätlaste Blondo-analoogi omadusi, mida Rapla pood pakub. On kellelgi kogemusi nende uute "blondodega"? Eriti huvitaks oksakindlus. Originaal-blondoga andis tihedast põõsast läbi lasta nii, et okspuru lendas, aga kuul jooksus ikka otse.

Naabrite järelturg on hoopis mõõtmatum kui meie konnatiik. Waldu on vist ainuke, kel üle saja kasutatud relva kapis. Keskmiselt heal Rootsi poel on 200 ja vahel rohkem. Kui isiklikult relvaruumi ligi lastakse, siis sealt välja ei saagi, muudkui uuri, näpi ja hellita. Vahel juhtub selliseid iludusi, et jää või ööseks. Ainuke probleem on, et kasutatud toru puhul on soovitav enne ostmist proovida ja tolle organiseerimisega on raskusi kui kohapealset tuttavat jahimeest pole. Rootsis võivat küll relva poest välja anda kui sama klassi rahvusvaheline relvaluba olemas (enamus 308 ja ülesse on kõik kolmas klass), aga sobiva lasketiiru peab ikka leidma.

Kokkuvõtteks: kui Soomes-Rootsis või mujalgi Euroopas tihedamalt käimist (paljud ju ehitusel tööl), siis tasub kindlasti toomist kaaluda. Ja kinni peab sobiva relva panema - "baltlased" (ilmselt siis rohkem Läti-Leedu) pidavat järelturu relvi hulgaliselt välja viima nii, et ega paremad asjad seal seisma jää.

Kas Sako 75 ka veel tehakse/müüakse ja mis on 75 ja 85 põhilised erinevused (peale kaba)? 75 lukk oli omal ajal kõva sõna, soomlased pidavat teisega nii kiiresti laskma nagu poolautomaat oleks.

Kuidas Rössleri laskeomadused on, kas alla 1,5MOA on võimalik lasta? Ja millised optikakinnitused talle lähevad (päris "omad" või mõne teise margi kinnitused sobivad)?

Tulles tagasi teema esimese postituse juurde, kus üheks valikuks oli ka Titan 6. Foorumis on läbi jooksnud, et Eestis peaks olema juba kenake hulk Rössler Titan 6 relvi. Samas ei ole peaaegu midagi nende laskeomadustest kirjutatud. Kel on võiks anda teada ja kui on kogemusi, siis ka teiste relvadega võrrelda (nt. Tikka Varmint Sakoga 85). Teema on seda huvitavam, et netis tuhlates on Rössleri kohta väga vähe infot (võrreldes teiste tuntud püssitootjatega) ja sellestki enamus "vonnide keeles".

Milline on võimalus Eestis selle kaliibriga uue püssi ostmiseks? Leidsin netist CZ550 varmintrauaga lamineeritud mudeli USA turu jaoks, aga enamus katalooge seda Euroopasse ei näi andvat. Kellel on kogemusi ja millist tootjat eelistada (kui rahakott ei ole eriti paks)? Kas moona ikka liigub?

Nägin kusagil netis videoklippi, kuidas kestadel trimmiti mitte ainult pikkust vaid ka suudme sise- ja välisdiameetrit. Olla eriti hää tagamaks kuuli ühtlase kinnitumise kesta, mis väidetavalt mõjutavat märkimisväärselt ballistikat. Kas kellelgi on sellise tegevuse osas kogemusi ja millised seadmekomplektid suudme kalibreerimiseks sobivad (nt. midwayusa'st). Viimane küsimus on esitatud seetõttu, et netipoodidest võib leida mitmet tootjate paljusid imetabaseid juppe ja vidinaid, kahjuks jääb väheteadlik ostja nende õige komplekteerimisega hätta.

Kellel on kogemusi Lee dosaatoritega, pajatagu nende töökindlusest ja täpsusest. Või on etem raha juurde korjata ja mõne kallima firma massin muretseda. Baltichunteril siis Hornady.
Pole ühtegi dosaatorit kasutanud ega töötamas näinud, sestap küsin kohtlaselt, et milleks on vaja Lee dosaatori mikromeetrit ja püssirohumatriitse?

Ameerikas olla suurejõulise õhupüssiga küüliku ja väiksema jahiobjekti laskmine täiesti lubatud ja populaarne tegevus. Ju on sealtkandi-mees, kes nii kirjutab.

Kohe ära ehmatas, et (vist) minu postituse peale selline sõda lahti läks (osa sellest kraaklemisest on kahjuks väheinformatiivne). Tundus ka, et rahvas ei saanud päris täpselt aru minu eelmise kirja põhilisest infost. Tahtsin tähelepanu juhtida Benelli Argo omapärasele LUKULÖÖGILE. Ei oska öelda, kas teised poolautomaatsed vindid ka sellist omavad. Igatahes siledaraudse ja poolautomaatse klassikalise gaasikolviga magnumi puhul mul sellist probleemi pole (nt. 50 g kuuliga lastes). Optika "püsimatus" on seda imelikum, et nihkumine ei ole kunagi ettepoole isegi mitte sellise võimsa padruni puhul kui 9,3x63 18,5 g kuuliga seda on, vaid alati taha.
Mis 9,3x62 kasutusomadustesse puutub, siis maha saab teisega hästi ja üldjuhul ka vähe viltu läinud "riivamiste" puhul. See viimane on üpris hää omadus kui lastav loomake sulle kallale võib karata ja käsi kiirustamise või muidu hirmu pärast värisema kipub (eks ole selliseid nii meil kui Aafrikas). Ju on põhjuseks see kirjanduses paljuseletatud peatav e. shoki efekt, mis pidavat kuuli ristlõike pindala suurusega seotud olema (lastavat looma silmas pidades).
9,3x62 praegustele või tulevastele kasutajatele veel niipalju, et sel sügisel puutusin kokku ühe esialgu ehmatava avastusega enda jaoks. Madalama välistemperatuuri juures kaugemale lastes on 18,5 g kuuli (Norma plastic point, punase otsaga) trajektoor hämmastavalt kõvver - 100m (30cm üle) - 200m (0) - 250m (30 cm alla). Mul lihtsalt oli 200m peale sisse lastud, kuigi see on sellise kaliibri puhul selgelt liiga pikk maa. Proovisin Norma ballistilises kalkulaatoris sellist kõverikku järele teha ja sain trajektoori sarnaseks ainult siis kui kuuli algkiiruse tuntavalt alla padruni iseloomustuses näidatut vedasin (kusagile 600 m/s peale). Neile, kes 9,3x62 "siseelu" rohkem teavad, ei ole uudiseks, et 9,3x62 kest on vähe väike sellise kaliibri kuulide kiireks lennutamiseks, mistõttu laadimisel kasutatakse suhteliselt kiirelt põlevat rohtu seda peaaegu kogu padrun mahtu täis toppides. Olen kusagilt lugenud sarnast probleemi mingi teise kaliibriga (täpselt ei mäleta millisega) kus ka padrun liiga väike ja seal seostati ballistika suuri muutusi sütikute vananemisega (minul küll eriti vana moon polnud). Kas minu arvamus, et 9,3x62 kuuli algkiirus jahedama ilmaga tõesti nii palju langeb jääb mul kahjuks tõestamata, sest kiiruse mõõtmise riistapuid mul pole ja vaevalt et ka muretsema hakkan. Igatahes tundub 9,3x62 siseballistika üle keskmise kapriisne olevat.

9,3x62 Argo löögid on optikale tõesti "ebamugavad". Võimalik, et relva erilise ümberlaadimissüsteemi tõttu. Minul ei jää suhteliselt raske (terasest toruga) Meopta 2100 3-12x50 kuidagi püsima. Jookseb rõngastes tagasi (seega just luku tagasilöögi tõttu). Küll olen isoleeri ja kahepoolset kleepekat vahele pannud, aga asjata. Liimini ja liivapaberini pole veel jõudnud. Bushnelli 1,5-6x42 hoiab ilusti paigal.

NB! Võimsa padruniga Argo puhul peab jalgade kvaliteedile ja optika kaalule suuremat tähelepanu pöörama.