Jääger-online jahindus foorum

Üks lihtsaim võimalus veel. Kaeva nülitud kolju mulla sisse. Ise panin veel paku igaksjuhuks peale, et mõni hulkuv koer seda välja ei tassiks. Enne talve kaeva kolju üles ja lase veega puhtaks. (võib tahta valgendamist aga puhas on küll. Sarved tuleb muidugi enne kilesse mässida, et ära ei pleegiks.

niipalju tuleb niiskust anda, et nahk uuesti venima hakkaks ja pehmeks läheks, et saaks mudida. Ise olen korra kasutanud tavalist toiduõli- ei tea kui õige see oli aga midagi paha pole see ka nahkadele teinud. (öelgu targemad mis õli see kõige õigem on)
Vana eskimode nipp nahkade pehmendamiseks on neid hammastega närida sülg pidi paremini toimima kui lihtne vesi. Õli asemel kasutatakse ka rasva (hülge oma pidi parim olema)

Hää kui mõni tõsine asjatundja ka leidub. Selle õlitamise unustasin täitsa ära. Õige lihtsalt venitamine aitab ainult kuni järgmise niiskekssaamiseni.

Ikka lööb pahviks millised mõtted inimeste pähe hakkavad igavusest pugema.
No endal kogemused koduloomade keemilise tiinustõrjega. Tuleb tabletti küll iga nädal anda (proovi sa iga nädal kõik emased metsloomad korraks kinnni püüda ) aga need doosid on ikka väga umbes pandud. Paariaastase kasutamise järel on emaka ja nisade kasvajad peaaegu kindlalt garanteeritud. omal saime arstijuurest kassi kolmandiku võrra kergemana tagsi peale oppi.
Õnneks vaadates tolle lehe kasutatavust ja uute kommide ja uudiste postitussagedust siis pole sellise mõttelaadiga inimesi veel õnneks meie urbaniseeruvas Eestis tekkinud

http://www.loomakaitse.ee/foorum/viewtopic.php?t=41 Huvitavad ideed ka mõnede inimeste peades liiguvad

Kõvaks tõmbab nahk siis kui ta peale parkimist märjast peast ei ole venitatud. Nahk tuleb kohe niiskelt venitusraamile tõmmata ja aegajalt veel käsitsi üle venitada. Venitada tuleb kogu kuivamise vältel. Suurt nahka on aga väga raske käsitsi venitada selleks olen näinud spetsiaalseid palkidest tehtud ja lisaraskustega venituspinke (vanasti taludes). Kui nahk kuivab pinge all siis ei saa ta tahenedes kokku tõmmata ja kivikõvaks minna vaid jääb ilusti pehmeks.

Njahh sellisel juhul sooviks rääkida sellest, et linnavurled käivad siin mereäärt reostamas. Soovin, et nemad ka kahjuriteks kuulutatakse Oleks hea õhupüssiga märki lasta.
Nali naljaks aga selline suhtumine, et mingi liik on kahjur tuleks kiiresti ära lõpetada. Ei ole põllul elav hiir kahjur vaid väga oluline osa toiduahelast ja ei ole ka iga kajakas kohe kahjur. Inimene on ise tekitanud loomadele võimaluse teatud kohtades mõnusalt ära elada. see ei tee loomast veel kahjurit kui ta sinna kohta siis ka elama kolib. muidugi on selge, et teatud kohtades tuleb teatud liikide arvukust reguleerida (kajakas-prügimäel, rott-laudas, mink.....jne) aga see ei tähenda, et poisikesed tohiks nüüd valimatult neid õhupüssidega laskma minna. Reguleerimine ei tähenda alati tapmist. Enamasti on teistsugused abinõud efektiivsemad.

Meiekandis on parti juba varem. See aeg sõltub enamasti veeseisust kui vesi madal ja roostik kuiv siis part kaugel aga kui roo servas vett põlvini siis lindu kobedalt. Nii augusti viimastest päevadest on õhtune sinikaela lend juba ok. Sept. alguses tuleb ka hanekene meie kanti paariks nädalaks. Niiet jahipoolepealt oleks pakkuda head kohta aga sõit on enamustele meestele päris pikk ja kallim ja majutuse peaks ka maksma ning tuusik võõrastele maksab meil 100kr päevast.

Naabril on ümbruskonna ainukene korralik põld ja hirmutab kartulipõllust öösiti sigu mängiva raadioga. Sellepärast käivad sead tal nüüd päeval kell 3 põllus.

See on siin kuskil juba räägitud teema. link lah http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=175 ja järeldus, et paelussi vastsed. Ei tasu seda maksa ja muid siseorganeid süüa aga lihas neid ei ole niiet liha on ok.

Sa võiks vast need materjalid netti üles uppida ja siis siia lehele lingi panna. Saaks igasugu mehed neid asju uurida. Vast loeks mõni vanem mees kah kel load juba ammust aega taskus aga säädusepurakad meelest kipuvad minema. Lihtsalt relvaseadus ka nah kuivavõitu.

Sealt poest saab nii paari tonniga täitsa töötava süsteemi ehitada. Minikaamera, suundantenn, vastuvõtja, 12v telekas/läpakas. Ekraanile saaks siis toite autost võtta ja kaamera suunaks paarilt meetrilt sihtmärgile. Lasketsoonis seadmed saab ju maasisse süvendada või millegi taha peita. Või kaamera pleksiklaasist karpi pista.

Albiinosid leidub vist kõikidel liikidel. Kui siga ikka täiesti valge oli siis peaks olema albiino. Kui aga mõningaid musti lappe ka oli siis võis olla ka kodusea ja metssea ristand. Läänemaal Käbi motelli seinal on isegi üks sellise segadiku lapiline nahk. Ega enne täpsemalt ei saa öelda siga lähemalt näha saab. Niiet õhtul tagasi pukki proovi ta kätte saada.

Selliselt kauguselt vaatamise riistad on juba igavesti kallid. Odavam oleks äkki osta mingi odavam autonoomne kaamera ja ekraan/läpakas ning 300m juhet. Tänapäeval on igasuguseid elektroonilisi lahendusi välja mõeldud ning saab vast ka juhtmevaba ühenduse tekitada. Oleks hea ise kohe ekraanilt tulemust jälgida, saaks seda jooksvalt salvestada/filmida jne.

Esimest korda elus tehtavad asjad tunduvad ikka kõikse paremad. Esimene tüdruk kõige ilusam ja esimene musi kõige magusam. Relva võiks ikka arvustada need, kes on aastaid jahil käinud ja ikka üle 10 lasu elujooksul teinud.