Jääger-online jahindus foorum

Kui ostad välismaalt, siis saad sobiva kaardi mälukaardil juurde osta. Maksab umbes 65€. Arvesta siis see kulu ka sisse.
Eestist ostes uuri kas hind sisaldab ka sobivat kaarti või tuleb see samuti juurde osta.

Ma ei tea mis kaart seal vaikimisi kaasas on. Ilmselt sõltub see ka sellest kust sa oled seadme hankinud ja mida edasimüüja kaasa on pannud. Kuna liigud sellega maastikul, siis võiks olla sees topograafiline kaart, näiteks Regio Eesti TOPO. EOMAP-il peaks ka Garminile midagi olema ja ega valikut rohkem polegi.

krupp kirjutas:Isegi kui näeb võõrast autot, ei ole õigust ei peatada ega muul viisil teavet nõuda.

Millal sul varem on olnud õigus võõrast autot peatada ja teavet nõuda?
Ma kindlasti ei peatuks kui mingi tüüp teeääres, võib-olla isegi püss käes, üritab mind peatada

muig kirjutas:Ei võta simmi omaks ,kes aitaks.

Nii põgusa kirjelduse peale ilmselt ei oska keegi aidata. Räägi mida sa juba ise proovinud oled, millega tegu ning mida tähendab "ei võta omaks"?

Käisin hiljuti relvaeksamil ja õppisin meditsiini Relvexi konspekti järgi. Üldosas on öeldud: ärge hakake haavast eemaldama võõrkehi ega haava puhastama.

Koljuhaava korral on eraldi mainitud: mitte püüda juuste sees olevat haava paremini nähtavaks muuta ega seda puhastada. See võib suurendada verejooksu.

Samuti ei olnud mitte ühegi teise haavaliigi juures nõutud haava puhastamist.

Kui nüüd mõelda praktilisest küljest, miks peaks olema vajalik esmaabi korras üldse haava puhastamine?

Ei maksa asju õppida väga vanade materjalide põhjal nagu seda näiteks see Vajan relva raamat on. Näiteks elustamise protseduur on ajas muutunud. Samas ei ole teada mis aegseid reegleid relvakesamil kasutatakse.

Päris hea mõte! Aga kas jätsid selle kaamera juurde maapinnal või viisid kusagile kõrgemale?

Ma vahepeal sain ka niipalju targemaks, et kaameral ja kaameral on vahe. Probleemsetes kohtades (levi umbes -120 dBm) ScoutGuard suudab saata aga mingi hiinakas (nime ei mäleta) mitte. See hiinakas ei suutunud isegi saata kohas kus oli -90 dBm, mis on tegelikult kõneside mõistes juba rahuldav levi. Hiinakas hakkas siis pilte saatma kui ma viisin ta asulasse, tugevasse levisse, kus oli -70 - -80 dBm ehk siis pulgad põhjas.

Seadme müüjad ei pea nüüd küll oskama erinevate mobiilioperaatorite jaoks seadistada. Mõni teeb seda tasulise teenusena.

Diil on minuteada Telia (EMT) teenus. Ilmselt peaksid sa saama lisaks eelseadistatud operaatoritele saama ka Custom (Other) seadistust teha ja ise parameetrid määrata.

Vajalikud parameetrid on
APN: internet.emt.ee
SMTP: gprsmail.emt.ee
Port: 25

Lisaks vaja panna ka saatja aadress. Võid panna mingi suvalise e-posti aadrssi.
Ning vaja ka panna aadress kuhu sa soovid, et need pildid saadetakse. Paned enda e-posti aadressi.

Ma eeldan, et sa soovid ikka e-posti peale (SMTP) neid pilte saada mitte MMS-iga.
Vaata ka mõni postitus ettepoole. Seal ma olen pikemalt jutustanud selle tarkvara seadistamisest.

Selge, aitäh!
Mitte sellepärast ei öelnud ärme räägime, et ei meeldi vaid sellepärast, et tahtsin teada kuidas rahvas seda väljendit praktikas kasutab.

Beretta kirjutas:

CaveMan kirjutas: Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

Jah, seda ma tean ja seda ma ka oma postituses kirjutasin, et ärme sellest jahieeskirja punktist hetkel räägi

Kui sa küsid sõbra käest "kas su relv on laetud?" ja ta vastab "jah", kas sa siis saad aru, et tal on kuulid salves või tal on kuul rauas ja ta on valmis lasku sooritama?

Mingit vahet ei ole aga tundsin lihtsalt huvi kuidas praktikas seda väljendit kasutatakse

Beretta kirjutas:Tule taevas appi!
CaveMan- ole nii hea loe enda esimest postitust.

Lugesin. Ei saa aru millele sa viitad.

Mul on veel teemasse "Noored ja rohelised" hästi haakuv küsimus.

Eelpool on mitu korda räägitud "laetud revaga" ringikäimsest või seda kotis hoidmisest. Seda just kontekstis padrunid salves, raud tühi.

Kas relv on laetud kui padrunid on salves ja raud tühi? Mis relv siis on kui padrun on rauas?
Ma ise olen siiamaani arvanud, et relv on siis laetud, kui padrun on rauas. Räägitakse ju ka peale lasku ümberlaadimisest ehk siis uue padruni rauda panemisest.

Samas filmides on nähtud "reload" tegevust kui salve vahetamist.

Jätame hetkel selle jahieeskirja punkti välja mis sätestab laadimata relva. Relvaseadus ei räägi laetud relvast. Räägib ainult padrunist relvarauas.

Kuidas siis nimetada relva kui salv on täis ja relva kui padrun on rauas?

Välek kirjutas:

CaveMan kirjutas:Siit on minu meelest tekkinud jabur olukord, et kui ma lahkun linnas kodust, võib salv täis olla ja relva küljes. Kui jõuan metsa (hakkan jahti pidama), pean salve eemaldama.

.

CaveMan, kas oled siis seadusekuulekas olnud, ja peale laetud relvaga kodust metsa jõudmist püssi ilusti tühjaks laadinud, nagu sinu meelest seadus nõuab?

Minu ega kellegi teise reaalsed tegevused ei mängi antud teemaarenduse juures mingit rolli. Arutame pigem juriidika üle.
Aga olgu siis juba ära mainitud, et sooritasin relvaeksami alles eelmisel nädalal ning mul pole veel relvagi Aga kuna relva- ja muid seaduseid värskelt uurinuna selline olukord silma jäi, siis hakkas olukord huvitama ja selleks teema püstitasin
Ise noore ja rohelisena püüan alati uued asjad omale selgeks teha nii nagu nad seaduses kirjas on mitte nii nagu mehed saunas rääkisid.

aivar00 kirjutas:Tallinnas nagu ka muudes asulates jahipidamine keelatud. Järelikult Jahiseaduses ja eeskirjas kirjeldatu alla ei saa antud teguviisi kvalifitseerida.
Enese ja vara kaitseks kah justkui ei sobi - siin räägitakse konkreetselt relvaseaduses, et relv peab olema varjatud

Aga miks ei tohi? Relvakotis on ju relv varjatud.
Ja kas eesmärk üldse mängib rolli? Relvaloa omanikul on lubatud relva (varjatult) kanda.

Mulle hakkab tunduma, et relvaseadus on "leebem" kui jahiseadus ja jahieeskiri.
Relvaseaduse järgi võib salves padruneid kanda aga jahil ei tohi. Relvaseaduse nimetatud punkt on püstolimeeste jaoks, et nad saaksid kohe ja kiirelt ennast ja vara kaitsma hakata. Aga see praguse saeduse sõnastuse järgi peaks ka jahirelva omanikule laienema.
Samas jahimeestel (jahil) ei ole padrunite salves kandmine otseselt vajalik ja siis on ohutuse mõttes see jahieeskirja sisse kirjutatud.
Siit on minu meelest tekkinud jabur olukord, et kui ma lahkun linnas kodust, võib salv täis olla ja relva küljes. Kui jõuan metsa (hakkan jahti pidama), pean salve eemaldama.

Kui veel rääkida turvalisusest, siis minu meelest on täiesti turvaline kanda salves padruneid kinnise riiviga. Padrun ei saa kuidagi ise padrunipessa hüpata. Selle tõttu on see ka nn. püstolilmeestele lubatud.
Võib isegi spekuleerida, et salve eraldi hoidmine on isegi ohtlikum, kuna on suurem tõenäosus salv koos padrunitega kaotada. Salve võib kaotada aga padruneid kindlasti mitte.
Lahtise riiviga antud situatsioonis on kindlasti ohtlik kuna nagu juba eespool mainiti, siis võib riiv kogemata kinni minna ja ongi relv enda teadmata laetud.

pisike.sipelgas kirjutas:

smtasku kirjutas:Saatja e-maili kohale pane .com asemele .ee. Võib olla suvaline aadress.

Ei aita siin ussi- ega püssirohi. Panen SIM-i telefoni siis on pliks-plaks võrk olemas ja justkui toimib. Rajakaameras - vaikus. Kuidas üldse testida, kas aparaat teenusepakkujaga ühenduse ära teeb? Veider minu jaoks on ka see, et kui SIM aparaadist eemaldada, siis näitab ikkagi, et levi on olemas.

Igaks-juhuks küsin üle, kas SIM kaardil on PIN koodi küsimine ikka maha võetud?

Seda, kas aparaat teenusepakkuja võrku läheb, muudmoodi reeglina testida ei saagi kui ainult selle järgi, et aparaadi display peale ilmub vastava teenusepakkuja kiri. Ei ole kindel kas kõikidel aparaatidel see funktsioon olemas on.

See, et aparaat ka ilma SIM kaardita levisse läheb, ei pruugigi väga müstiline olla. Telefonid lähevad ilma SIM kaardita levisse ja saab hädaabi kõne teha. Võimalik, et rajakaamera läheb samamoodi ilma SIM kaardita levisse aga andmeside sellisel juhul kindlasti ei tööta.

Tore, et teema on elavat arutelu tekitanud. Ma olen veendunud, et enamik meist teaks ka ilma seaduseta kuidas relvaga on ohutu ringi käia. Ilmselt leidub ka tegelasi kes eiravad igasuguseid ohutusnõudeid, üks-kõik mis seadusesse on kirjutatud.
Ohutus on jahipidamisel kõige olulisem ja seadused selleks ongi, et seda toetada. Me võime arutada siin ka erinevaid ohutuse ja ohtlikkuse nüansse aga teema püstitamisel oli mul huvi aru saada, kuidas siis erinevate seaduste põhjal seda konkreetset situatsiooni tõlgendada.
Me peame lähtuma relvaseadusest, jahiseadusest ja jahieeskirjast. Igaüks toetab järgmist. Miks mulle see teema huvi hakkas pakkuma on see, et minu meelest on siin väike ebaloogika.

Ühisjaht on väga jaht ja selle ohutusnõuded on jahieeskirjas veel täpsemalt ära kirjeldatud. Sellega on kõik selge. Pigem on praegu teemaks kust algab jaht ning kus on piir relvaseaduse ja jahieeskirja vahel.

pktaks kirjutas:

kas autos olles või autoga sõites võivad vintpüssi küljes olevas padrunisalves olla padrunid.

Vastasid ise oma küsimusele:

2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis / kabuuris...
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

Jah, kui lugeda ainult jahieeskirja seda punkti, siis nii ongi, et ei tohi. Aga hakkame nüüd siit mööda seaduseid tagasi liikuma.
Jahieeskiri kehtib jahipidamise kohta. Seega vaatame mis on jahipidamine. Leidsime punkti jahiseadusest:
(3) Jahipidamiseks ei peeta:
4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga.

Uuesti ja uuesti lugedes jõudsin järeleusele, siit peaks nüüd hüppama punkti juude:
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

Seega sain ma nüüd aru, et kui viibin jahimaal, siis ei tohi.

Aga kui ma ei ole jahimaal vaid mujal, relvakotis relvaga, siis ei loeta seda jahipidamiseks ja järelikult nagu jahieeskirja vastav punkt ei kehti.
Kuna ma ei pea jahti ja mul on kaasas relv, siis peame liikuma edasi relvaseaduse juurde:
(6) Jahitulirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus

Kuna ma ei ole endiselt jahil vaid viibin kuskil mujal relvakotis relvaga, siis peaksin ilmselt lähtuma relvaseaduse paragrafist:
§ 49. Relvakandmine
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.

Et oleks päris selge mida ma küsin, siis toome näiteks sellise situatsiooni:
Sõidan üksinda autoga, oletame Tallinnas. Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. Politsei peab rutiinse kontrolli käigus auto kinni, näeb tagaistmel relvakotti ning palub seda esitada. Relv sellises olekus nagu eespool kirjeldasin. Kas ma olen rikkunud mingit seadust ja saan karistada või JOKK olukord?

Ja, et oleks veel selgem, miks mul on vaja sõita Tallinnas padrunid salves, siis mingit vajadust selleks ei ole. Huvitab seadusest aru saada.