Jääger-online jahindus foorum

Uus kujundus mulle meeldib.

Kakuke, ma ju nii küsisingi: kui palju peaks keskmiselt sama firma tavaraud varmindist sama mehe käes ja samade kuulidega ebatäpsem olema? Üldteada on, et võttes kokku KÕIK varminti erinevused tavarauast - vibreerib vähem, raskus vähendab käevärinaid, ei kuumene nii kiiresti, annab suurema kindlustunde jne. ... - on tulemus täpsem kui tavaraual. Vaevalt, et sellega keegi vaidlema hakkab, sellepärast neid raskeid raudu (varmint, match, semi-weight jne.) tehaksegi. Kuid kui palju täpsem? Sest ainult siis saab iga mees ise otsustada, kas lisaraskus on lisatäpsust väärt. Ja mõistagi tuleks mu küsimust siinkohal vaadelda vaid jahimehe, mitte laskesportlase vaatevinklist. Selge, et võistlustel tasub võtta nii raske raud kui lubatakse kui see täiendav kaal kasvõi ühe millimeetrise eelise annab. Ja pukis võid ka selle raskega suurepäraselt istuda. Aga liikumisega jahil ei ole mõnus lisakilo kaasas kanda sellepärast, et 200 m pealt 1-2 cm täpsemalt tabada. Samas, kui see lisakilo annaks statistiliselt 20 cm parema täpsuse, oleks teine jutt.

Nii et küsimus jääb ülesse: kui palju ikkagi on varmint tavarauast täpsem.

On keegi leidnud andmeid või ise selgusele saanud selles, kui palju peaks keskmiselt sama firma tavaraud varmindist sama mehe käes ja samade kuulidega ebatäpsem olema? Tegelikult kah, jättes psüholoogiliselt suurema kindlustunde esialgu kõrvale (mis tegelikult muidugi on üks väärtus).

Saksas on turg jagatud kahe suure tegija vahel. http://www.frankonia.de ja http://www.kettner.de Kummalgi enam kui kümnes linnas poed, aadressid ja juurdesõidu skeemid kodulehel antud. Mõlamal ka netis täissortiment koos hindadega. Tee eeltöö netis ära - koosta endale nn. ostukorv, prindi see välja ja võta poodi kaasa, hoiab aega kõvasti kokku (kuid võtab uudistamise võlu vähemaks). Igas poes ei ole kõike, mis kataloogis on kuid pakuvad 1-2 päeva jooksul tellida. Nii et kui oled pikemalt, arvesta kahe külastusega.

Olen ammu tahtnud avaldada arvamust, et see laskmise värk on meil kole kaldu ja viltu - viltu võistluste poole muu laskmise arvelt. Nagu sõltuks Eesti jahimeeste (me oleme praegu jahifoorumis) laskeoskus kõigist neist poolesajast kui mitte rohkemast laskevõistlustest, mis aasta jooksul maha peetakse. Võib-olla ei ole ma piisavalt informeeritud? Võib-olla. Aga ma näen kogu aeg, et võistluskalendreid ning -tulemusi on foorum, jahilist ja Eesti Jahimees täis. Kas kusagil on keegi korragi pakkunud, et tule, õpetame sind paremini vinti laskma (haavlipüssi Anti Järvelaiu juures ehk saab). Pole mulle küll silma hakanud. Kutseid tulla võistlustele laskeoskust näitama - rohkem, kui keegi jõuab käia. Kutset tulle laskeoskust OMANDAMA või lihvima - null. Muidugi on võistlustel oma koht ja eesmärk ja sellest tõuseb üldist kasu. Ja eeskuju ja kuulsus ja üldse mõistlik asi.

Aga kui tahta, et eesti rahvas autoga paremini sõidaks, ei tuleks esimese asjana pähe hakata korraldama sadu autovõidusõite aastas. Pigem mõtleks üldkättesaadavate autojuhtimise kursuste peale. Ujumisoskust, viiulimängu või rahvatantsu üldist taset ei tõsta võistlused-võistlused-võistlused vaid ikka kursused ja ringid. Õppepäevad. Laskelaagrid. Jne.

Kütiliin on tõesti andnud tulu seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Tuhanded mehed käivad elu aeg püssiga ainult jahil ja nüüd vähemalt tehakse lihtne ja sõbralik viibe - mehed, tulge, tulge kõik. Aga siingi - tulge VÕISTLEMA. Äärmisel juhul käib koos võistluskutsega ettepanek tulla enne PROOVIMA.

Isegi meie oma foorumlaste mõnus kärbselaskmine (olin sellel esimesel, teisele ei jõudnud, seepärast ei tea) oli ikkagi oma vormilt üks võistlus - 95% ajast läks sihtimise - laskmise - punktide kokkulugemise peale. 5% - mõni kasulik näpunäide ja märkus.

Nii et kui keegi teab, kus täiskasvanud inimene, olümpialootuseta, saab vindiga laskmise oskust parandada, soovitavalt mingisuguse programmi järgi ja teatud aste-astelt metoodikaga, andke teada. Ja need, kellest see asi sõltub, arendage asja seda poolt, millest ülalpool juttu, mitte ainult ärge tihendage võistluskalendrit.

Kindlasti ei ole ma ainus kes on olnud jahis, kus kütiliinil algab nagu Stalingradi pealetung ning pärast pole isegi põhjust loomale järgi minna - verd pole ning laskjad ise kah arvavad, et aga ma vist, jah, külge ei saanud.

Kas selliseid tulijaid ka on, kes juba reede õhtuks kohal (s.t. Pinskas) oleksid?

Valdobbiadene tuleb kirjutada kahe b-ga.

Beretta - kui vein on "tugeva parkaine maitsega, nagu oleks mõned toomingad suhu pannud" siis tähendab see, et tal on hulgaliselt noori parkaineid (tanniine) sees. Tanniinid on punasele veinile hädavajalikud, moodustades n.ö. maitsete selgroo, pärinevad nad viinamarja kestadest ja seemnetest ning tammevaadi seintest. Odavamatel veinidel ka veinistsisterni uputatud tammesaepuru täis sukapükstest või tammeklotsidest - laastutest. Lihtsamatel veinidel tekib tanniiniga probleem seetõttu, et tootja üritab lihtsale veinile ülitugeva tammisusega väärikama veini muljet luua. Tõeliselt heade veinidega tekib probleem aga sellest, et veinimeister valmistas veini arvestusega joomiseks näiteks kümne-kahekümne aasta pärast, sina aga satud seda jooma näiteks aastal nr.4. Tavaline asi ja suur enamus veinidest juuakse olude sunnil ära varem, kui on nende tehnoloogiliselt õige aeg.

Aitavad paar lihtsat võtet:

1. Teed pudeli varem lahti, nii 2-4-6 tundi enne tarvitamist. Vein saab hingata ja hapnikuga kokku puutudest muutuvad tanniinid pehmemaks, taanduvad, nagu öeldakse;

2. dekanteerid veini, s.t. kallad ta pudelist välja mingisse anumasse, kus tal on õhuga kokkupuutepind suurem kui pudelis. Mõni karahvin, morsikann või ka (ideaalselt puhas) lillevaas või klaaspurk sobivad hästi. Mida laiem sellest kohast, kus saab olema veini "kaldajoon", seda parem. Kallad aeglaselt veininiret mööda kannu seina libistades, mitte "põhi püsti" meetodil. Sellise kallamise käigus saab vein rohkem hapnikku, mis ongi asja mõte. Ideaalis jällegi tund-kaks enne tarvitamist aga tuntava positiivse efekti annab juba 10 minutit dekanteris hoidmist.

3. ostad joomiseks paraja vanusega veine või hoiad siis keldris, kuniks õige küpsus saabunud. Õige vanuse rusikareeglid võiksid olla umbes sellised:

1. Kõik valged - mida noorem seda parem ja värskem, vältida üle 2 aasta vanuseid veine. Erandiks valged burgundlased hinnaklassis 300 - 20 000 krooni, mille õige joomise aeg on 5-25 aastat, saksa rieslingid hinnaklassis üle 150 krooni, mida võib juua julgelt vanuses 2-10 aastat.

2. Uue Maailma s.t. kõik, mis ei ole Euroopa, punased - kõik, mis ei ole reserva, 1-4 aastat, reservad ja grand reservad - 3-7 aastat. nende kahe kategooriaga tekibki kõige sagedamini teemaks olev probleem, aitab päris hästi õhutamine või dekanteerimine. Merlot ja Carmeniere on kõige pehmemad ja puuviljasemad, Cabernet Sauvignon kõige tugevama pargiga ja seda tavaliselt ka pargitakse tammega lisaks kõige rohkem, Syrah/Shiraz seal vahepeal. Mõnikord ei aita miski, suu jääb saepuru täis, siis tuleb marki vahetada.

3. Vana maailm: Prantsusmaalt odavama otsa (alla 150 krooni ) bordood ja bordoo lähedased piirkonnad on alla 4-5 aasta üsna pargised, aitab dekanteerimine, Hispaaniast Rioja reservad on enne 5 aastat väga pargised, juua 5-10 aasta vanuselt, palju maitsvamad on Rioja crianzad - nn. poolreservad. Burgundia punaseid (Pinot Noir) ei dekanteerita, arvan, et ka Uue maailma Pinot Noir'id ei vaja seda, kuna õhukese kesta tõttu on neis parki vähe.

Minu praktiline käitumine: kuna ei ole pargiste veinide armastaja, siis valged, mille sildilt leian viite tammevaadis hoidmise kohta, jätan joonelt ostmata. Punased üritan vähemalt tund enne joomahakkamist lahti teha ja ära maitsta. Kui liiga pargine ei tundu, jätan lihtsalt seisma ja hingama. Äralahtumist pole vaja karta, 2-3 tundi ei tee midagi. Kui tundub pargine, kallan ümber ja jätan seisma. Kui kohe väga pargine, kallan poole tunni pärast veelkord ümber (täiendav aereerimine).

Veel kasulik silmas pidada toiduga sobitamisel mõnda põhiprintsiipi. Hape taandab hapet, mõrusus võimendab mõrusust. Ehk siis: kui toit või mingi osa toidust (garniir, näiteks) on marinaadist hapu või on äädika või sidrunimahlaga salat, kõrvits, pohlamoos vms., muutub veini maitse vähem happeliseks. Happesuse poolest iseseisvalt paras vein võib koos hapu toiduga hakata tunduma täiesti lame - ei jätku särtsu. Nii et kui hapukapsas laual, olgu vein nagu akuhape - Riesling on parim.

Tanniinidega mõrut veini ei tohiks juua grillitud liha ja aedviljade kõrvale, kuna nende küpsenud koorikus tekkinud karamellid on kergelt mõrud ja see mõrusus võimendab pargise veini tanniinide mõrusust. Parem valik on puuviljane mahlane Merlot või hapu (kes eelistab) itaalia valpolicella aga mitte Grand Reserva Tempranillo või tammes pikemalt hoitud Cabernet Sauvignon. Nende õige koht on mahlase verise steigi kõrval. Kana ja kala grillimisel tekib ka (väga maitsev) mõrkjas koorik - valge vein olgu ilma mõrkja maitseta (näit. Savignon Blanc on oma olemuselt mõrukas).

Siga ja singid lähevad palju paremini valge veiniga, ideaalne on vaevuaimatava magusustega riesling ning itaalia vahuvein Prosecco di Valdobiadene (100-130 krooni). No ei lähe punane kui seal mingilgi määral tuntavat pargisust on (mida enamustel punastel on).

Vinn punni.

Mitu rauda on hea asi. Mul neid kaks Blaser R93 peal - 223 ja 3006. Sihik on üks, kiirjalgade peal. Kevadel panen 223 peale ja käin tiirus, suvel lasen sellega sokku. Kui algab põdrajaht, läheb 3006 peale. Toru vahetus võtab tõesti minut-kaks. Sihik ümber tõsta veel 30 sek. Sihikul on nuppude asukoht "nulliks" keeratud 223 järgi. Minnes üle 3006-le keeran sihikul 9 klikki vasakule ja 6 üles ning ongi üle mindud 3006-le, kevadel jälle samapalju tagasi ehk tegelikult tagasi "nulli".

Jahileminekuks täiendavat sisselaskmist ei vaja, olen tiirus proovinud ja mõnikord on tulnud 1-2 kliki võrra kohendada (s.o. 1-2 cm 100 m peal).

Väga rahul.

Kah tulija ning ööbija.

Ei mind pole selles poes küll solvatud ja kõik ostud olen saanud lõppude-lõpuks ka tehtud aga sellise kirja peale võib tõesti rahulikest jõuludest väga-väga rahulik järgmine aasta kujuneda.

Schotter muidugi pugistab ohjeldamatult naerda - tema on parima võimaliku jõulukingi kätte saanud. Sama mis püssi laskmisega - õnne peab ka olema. Seekord läks küll hästi.

nagu teisedki leian ka mina, et mu elust kadus mõnus kaaslane, kes oli alati sirge selja, sirge mõtlemise ja sirge ütlemisega. Esimene virtuaalkaotus - olen teda kohanud üksnes oma arvutiekraanil - kuid kurbus on reaalne. Paremaid jahimaid, Puukoi, ja häid jahikaaslasi.

Mulle Sarviku jutt meeldib. Nii fakt, kogemus kui õpetussõnad. Ei leia küll, et ta oleks tulnud siia foorumisse möödlasuga kelkima. Küll ta oleks osanud kelkimiseks mõne 300 m kaelalasu välja õngitseda. Iga jahimehe elus saabub päev, kui pauk ei taba, ja tähtis on sellest oma järeldused teha, et järgmise sellise päevani oleks võimalikult pikk maa. Minu arvamus on, et mees, kes sellest siia kirjutab, on õiged järeldused teinud ja niipea ta end samasse olukorda uuesti ei pane. Austan ja usaldan inimesi kes julgevad välja öelda, et mõnikord on midagi ka valesti läinud.

Mul on Blaser R93 Professional mis tähendab, et ta on plastikkabaga. Torud Rem223 ja 3006, kickstop kogu aeg sees, ka 223-ga lastes. Kuna relv ise on väga käepärane ja kerge, ei tule meelde, et võiks suvel sokujahti minnes selle välja keerata. Algul olin plastiku peale üsna mossis aga kuna Deerhunter tahtis puitpäraga relva müüa vaid printsiibil "põrsas kotis", s.t. maksad ettemaksu sisse, tellime ära ja mis tuleb, selle saad, siis otsustasin plastiku kasuks. Praegu ülimalt rahul. Plastik tumeroheline, osaliselt kummipinnaga, väga soliidne ja mõnus. Istub ideaalselt.

Kirjutan aga selleks, et ei jääks ära märkimata selle relva üks tähtsamaid omadusi – ta on muinasjutuliselt täpne. Kirjeldan siis seda muinasjuttu.

Mul pole varem mingit vinti olnud, kunagi pole ma lasketrennis käinud, s.t. mingi eriline laskja ma pole. Kõrvad katsun küll kikkis hoida, kui läheduses õpetusi jagatakse (tervitus, WSM, ja tänu kevadisel foorumlaste laskepäeval kuuldu eest). Samas, selle R93-ga lasen Rem223 tihtipeale 300m pealt alpi kolmjalale toetades, nii istudes kui püsti, 10-st lasust 5-6 tükki 5cm ringi sisse ja ülejäänud 4-5 lasku 10-15cm ringi sisse. Moonaks kõige odavam poemoon, mida Tallinnas leida olen suutnud – Deerhunterist mingi American Eagle, 7 krooni valmis pauk. Püssi esiplastik siis toetub kolmjalale ja kaba on puhtalt õlas nagu jahil, mitte benchresting.
No millest üks jahimees veel peaks unistama? Mis paksud rauad, mis imekuulid? Sportlastega muidugi teine asi.

Shamaanid räägivad (onju, Sammal.habe), et ega nemad trummi löö, trumm räägib ise oma juttu maailmale. Mul sama tunne – mina seda Blaseri püssi ei lase, ma ei oskagi nii täpselt lasta, see **** laseb end ise, minu asi on vaid sihtmärk ette anda, õrnalt päästikut silitada ja jumala pärast mitte vahele segada.

On enne mindki seda imelist täpsust tähele pandud, nii mõnigi relvaajakiri on Blaseri R93 tunnistanud parima täpsusega „out of the box“, s.t. poekarbist, relvaks.

Ajakiri Shooting Times luges R93 eelmise sajandi parimaks poltlukuga vindiks - „bolt action rifle of the century“. Samal arvamusel oli legendaarne Jeff Cooper, kelle raamat „Art of the Rifle“ väärib ka muus osas lugemist (netis laialt loetav). Jeffi muud jutud inka oskajatele siin - http://harris.dvc.org.uk/jeff/ ja raamat vene keeles siin - ИСКУССТВО ВИНТОВКИ. Джеф Купер http://www.wht.ru/notes/3838.php

Last but not least – Kaupo ei häbene sõbrale soovitada. Järelikult puudusi ei ole.

Kes proovida soovib, siis tel 5011966, asun Tallinnas, alati rõõmus Männikule minema, katsuks nii sättida, et õnnestuks ühtlasi seal Arles leida ja temalt veidi tarkust juurde nuiata.
Tony – 300WinMag’i oleks hirmus huvi proovida, anna teada kui hakkad minema.

Mis viga praegu Blasereid osta, iga nurga peal „huvitav hinnasula“, need odavad ei lase muidugi niiiiii täpselt nagu minu kallikene. Vähemalt mina olen selles kindel, uskuge teie või ärge uskuge.

Täna õhtul kell kuus-seitse Salmistus iga suure männi ladva kohal, niikaugele kui silm ulatas (sadakond mändi lugesin küll ära), surus vertikaalne 1-2-3 m kõrgune kihulaste parv millest valgus ei tahtnud läbi paista. Pole mina enne sellist asja varem näinud. Täielik tuulevaikus, päeval oli olnud 19 kraadi, eks õhtul paar kraadi vähem. Lihtsalt jagan elamust, ärge riielge foorumi risustamise pärast.