EiliM kirjutas:Aitäh kõigile kaasamõtlejatele
, tore foorum kust mõtteid vahetada ja ideid ammutada.
Ma siiski pelgan seda lasketiiru varinti, kuna enne näinud mitut ungari linnukoera kes sõna otseses mõttes psühhiks muutunud paugu tagajärjel ja nüüd söövad antidepressante.
Korra oli üks paugutundlik emane vizsla minu juures ja oli talvine aeg, lapsed õues paugutasid rakettidega, sõna otseses mõttes oleks see koer toast läbi klaaside pagenud.
Omaniku käest uurisin ,mis on koeraga juhtunud, selgus, koer oli alla aasta ja viidi vana-aasta õhtu õue kus lasti 5 minutit järjest rakette, peale selle muutus ta närvisüsteem ja iga väiksem müra ajab ta värisema, lõõtsutama ja võib endale suisa liiga teha vastu seinu või ust joostes.
Olen ise ka hämmingus, et see tõug nii hella ja tundliku närvisüsteemiga on :/ , tundub ,et aretajad ajavad ainult raha taga ja töökatsete peale keegi ei olegi mõelnud ega hoooli, kas järglased on ikka võimelised metsas reaalselt jahil käima !!!
Minu koer on kuulnud kaugelt pauke, teda see ei häiri ega hirmuta , lihtsalt seisatab hetkeks aga aastavaehtusel rakettidega õue ei tiku, kardinad peavad igaks juhuks ees olema, pilk on kegelt hullunud kui näeb neid sähvatusi.
Seisukoerte jahikatse ajal lastakse siiski pauk peaaegu koera kõrval , nii 4-5 m eemal, kuna koer teeb linnu ees seisakut ja kohtunik liigub koos püssimehega sisuliselt koera kõrvale et linnule pihta saada, seda ma sain Läti jahikatsekohtuniku käest teda .
Lätis toimub (aeg täpsustamisel) septembri lõpus- oktoobi alguses seisukoertele Trial, ehk võistlus, kes kiiremini ja paremini reaalse linnujahi läbi teeb. Meie oleme oma vizlaga ka sinna minemas, kuid harjutanud põllul vuttide ja faasanite otsimist, linnu ees seisaku tegemist ja surnud linnu toomist, ainuke mis veel tegemata ja harjutamata on ----- lind tõuseb lendu ja siis kõlab pauk !!!!
Ilmselt ma vb mõteln üle ja kardan ette aga iialti ei tea, mis geneetika koeral on kaasa tulnud ja see pikk õpitud töö läheb ühe paugu nahaka.
