Jääger-online jahindus foorum

Rebased söövad marju jah. Sellele juhtis sõber mu tähelepanu juba15 aastat tagasi, kui endise sovhoosi arooniaaias rebasejahti pidades rebaste tegevuse jälgi uuris.

Juhtub ka mujal seda, et inimesi uluki asemel tulistatakse. http://www.elu24.ee/?id=303285

Nagu Eeriku viidatud lingilt http://www.ddoptics.de/de-fernglas_nach ... _8x56.html nähtub on hinnaks 454,- €, mis võrdub 7103.56 krooniga.

Sead, igavesed kahjurid, hävitasid eelmisel aastal vastu kevadet ühel meie kandi talupidajal paarkümmend rulli silo. Seega on alust arvata, et nad selle kraami vastu sugugi ükskõiksed pole.

Sakslane sobib rebastele urus jahipidamiseks väga hästi. Tavaliselt on koera pea peale sellist jahti rohkem paistes kui kährikuid jahtides. Rebast urust välja kaevata on tulnud väga harva (kuue aasta jooksul ainult kolm juhust), sest rebane pääseb tavaliselt ühe koera eest urust ikka põgenema. Sõbral on esinenud juhtumeid, kus kaks koera on rebase urus ka maha murdnud.

Koprad on üsna aktiivselt võsas tegutsema asunud. Suuskadega kohevas lumes liikuda on praegu väga vaevaline, aga ilma suuskadeta on veel hullem. Suuskadel liikudes vajus eile lumme 25-30 cm sügavusele, suuskadeta aga 50cm ja kohati ka rohkem.

Hunter30-06 kirjutas:No on ikka selles mõttes küll, sest motoroladel ainult 3 kanalit ongi, seega programmeerial pole nagu võimalik ühte sagedust mitmele kanalile järjest panna

Selle teksti peale vaatasin igaks juhuks järele, et kas tõesti ainult kolm vä... Tegelikult siis ikkagi 16, nii nagu mul meelde oli jäänud (mudel GP 900). Ja kui mälu ei peta, siis oli vist GP360 ja midagi sarnast veel, mis võimaldavad 255 kanalit. Seega on info Motorolade ainult kolmest kanalist õige pisukeste liialdussugemetega.

hirvekütt kirjutas:

hirvekütt kirjutas:Muidugi oli see küsimus tõstatatud ka väikese tagamõttega. Nimelt on kuulide tabamisel shokki tekitavad omadused, minu arvates, jahil esmase tähtsusega. Selles osas on aga teadmised tavaküttidel üllatavalt napid. Minule on jahil paaril korral näidatud täismantel padruneid ja räägitud, et head odavad padrunid, lasevad täpselt ja peaks põdrale käima küll!Ometi ei tohi
täismantliga suuruluki jahil püssi laadidagi! Niipalju siis teadmistest....

Jahitunnistuse pikendamiseks peavad jahimehed osalema täiendkoolitusel. Hirvekütt, esita oma klubi juhtidele ettepanek, et täiendkoolitusel ka sinu eelkirjeldatud teemal teadmisi jagataks. Ehk langeb sealt kübe teadmatute silmaringi laiendamise viljakale põllule selliselt, et saab ajusagarates juured sügavamale sirutada, mille tulemusel kahaneks ka täismantelkuuli kasutajate vägi.

Räätsade kasutamisest oli juttu ETV 17.01.2010 saates PRILLITOOS http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=101877, kus saatejuhid ja vastava ala entusiast ka räätsadel kõndimist demonstreerisid. Saatest jäi mulje, et see entusiast nautis tegevust, saatejuhid aga ei paistnud räätsadega ukerdamisest erilises vaimustuses olevat.

Paar viimast päeva ei ole ma kodust välja saanud aga eelmise aasta eelviimasel päeval oli rebaseid ikka näha ning 1.-2.jaanuari öösel, mil pukis sigu passin, käis kaks rebast puki all omi asju toimetamas (õhutemperatuur oli siis -20C). Lumeolud on sellised, et õhukese koheva lumekihi all olev koorik kannab ka hagijat kenasti.

Honkomehe postituse täiendamiseks julgen lisada, et ilves on tõesti selline loomake, kes üsna peenete haavlite kasutamise puhul juba maha jääb. Hunt seevastu on minu hinnangul aga üks kõige visama hingega elukas, kes Maarjamaal pesitseb. Kunagi õnnestus mul lasta 55 kg isend, kelle kere sisaldas kokku viie eri läbimõõduga haavleid. Üks 6mm haavel oli vastu soe tagajala luud lennates lapikuks muutunud.
Kirjanduses avaldatud tabelid on haavlite läbimõõdu valikul üldjuhul juhindumiseks head küll, aga teinekord on suur kasu ka kogemusest.

aivar00 kirjutas:Sattusin korra Kuristiku tänavale moona ostma ja mainisin seal istuvale "prouale" oma probleemi- parandati andmed kohe ära aga toriseti, et seda peaks tegema läbi maakonna keskkkonnateenistuse- nimelt kui kõik Eesti jahimehed tulevad otse tema juurde, siis ta ei jõudvat oma toimetustega ühele poole
See oli paar aastat tagasi

Paar aastat tagasi võis "proua" soov tõesti põhjendatud olla. Ajakirja 2009.a juuni/juuli väljaande 4.lk Toimetuse veerud keskmise veeru 2. lõik kuulutab:"Kui soovite ajakirja uuele aadressile või selle saamist lõpetada, siis teatage ejs@ejs.ee või tel602 59 70."
Kuivõrd soovin ka ajakirja uuele aaressile, saatsin vastava e-kirja juba mõned kuud tagasi sinna, mis kuulutuses soovitatud. Paistab, et too kiri aga õigeid hoovakesi liikuma ei pannud, sest ajakirja eelmine väljaanne saabus ikka vanale aadressile ning viimane väljaanne ei ole veel ka uuele aadressile saabunud. Kahtlustan, et ei saabugi. Eks nädala pärast kontrollin, kas vanale aadressile on saabunud ja eks siis vastavalt tulemustele tegutsen.

Teemas püsimiseks aga informeerin, et kuivõrd mul ajakirja viimast nummert veel põle, siis ei mõista tast miskit arvata ka.

Täna nägin ühte "lõvisabaga" rebast. Loomakesi on praeguse musta maaga üldiselt kehv märgata, lumekatte korral saaks muidugi ülevaatlikuma pildi.

Tiit Karp kirjutas:
Enne kui sihikut vägistama hakkad, proovi lasta nii, et valgus oleks kord paremalt ja siis vasakult. Reeglina kuulid kalduvad samuti kord vasakule, kord paremale. Mingi näitaja oleks aritmeetiline keskmine. Parim variant oleks kui saaksid lasta kas valgus tagant, või vastu valgust. Samuti veendu, et ei tee viga päästmisel.

Külgvalguse mõju sihtimisele saab likvideerida ka kirbu ja sälgu "tahmatamisega" nt kummitüki põletamisel eralduva suitsuga. Sellest on üsna kõvasti abi.

Siin http://www.elu24.ee/?id=191793 pole küll tegu Lõunakeskusega, aga põdravasikas on ikkagi mängus.