Jääger-online jahindus foorum

Karmo kirjutas:

Pauli kirjutas:(aga ilma neid ükseise vastu nühkimata) (jällegi rümpasid üksteise vastu nühkimata).

Kas katku viirus pureb surnud looma ka?

Ei pure, aga kui ollakse lasknud 3 (või suvaline ühest suurem arv sigu), kellest üks oli nakatunud, siis proovide võtmise ja rümpade säilitamise ajal läbustades tuleb laborist vastus, et kõik n kadunukest olid läbinisti positiivsed. Või isegi kui labor saastusest põhjustatud valepositiivset ei anna, siis ettevaatamatu talitamisega õnnestub sigudik ikkagi postuumselt nakkusallikaks muuta (loe: nakkusvõimelise viirusekihiga katta). Tulemus on mõlemal juhul sama: maasse läheb kogu jahisaak, mitte ainult haige loom.

gunnar kirjutas:Oled enne kuulnud et elukad koos sooltega jahtuma pannakse ?

Eks ole oma lühikese elu jooksul igasugu imelugusid kuuldud , aga sisikond lastakse välja nagu ikka, vahe ainult selles, et see tuleb maasse kaevata, mitte rebastele jätta.

Beretta kirjutas:

tony kirjutas:Samas kui ma keelan naabrimehel oma naist põrutada, kas siis ma ise ka ei tohi? Või pean mingid piirangud seadma

Kui Sa keelad naabrimehel seda teha, ongi piirangud seatud. Sina ise- kuidas naisega kokkuleppele saad ja powerit jätkub

Nii ongi: kui sõnastada keeld "minu naist ei tohi põrutada", siis kehtib see kõigile, kaasa arvatud endale. Kui sõnastada asi "naabrimees ei tohi minu naist põrutada", on tegu piiranguga (naabrimehe suhtes), aga samas oled sa ukse siiski lahti jätnud naabrimehe tudengist pojale. Piiranguga "minu naist ei tohi põrutada keegi peale minu" oled (vähemalt teoorias) kaitsnud oma tagala

Praktika võib olla tõesti selline, nagu Jyri kirjeldas. Teoorias peaks asi välja nägema nii: paar ampulli on igal jahimehel taskus, sead lohistatakse ühisel jõul (aga ilma neid ükseise vastu nühkimata) auto(de)ni, pakitakse ühekaupa kilekottidesse (või plastikvannidesse) ja transporditakse külmikusse või piisavalt jahedasse keldrisse (jällegi rümpasid üksteise vastu nühkimata). Siis viiakse proovid laborisse ja oodatakse vastust. Kui mõni proov on positiivne viiakse konkreetne loom edasisele hoiule maapõue (või vet-keskuse konteinerisse) ja desinfitseeritakse ruum, teisi käideldakse nii, nagu sigu ikka. Niipalju siis Eestist, Läti infot loeks isegi hea meelega.

Mina sain küll aru, mida Beretta kirjutas. Sugugi ei taha selliseid asju must-valgel kirja panna – mõni, kellele seda sugugi vaja pole, võib targaks saada – aga tegelikkus on selline, et maaomanik saab küll teistel jahipidamise keelata ja ise seejuures edasi küttida. Sest seadus ütleb, et maaomanikul on õigus seada piiranguid või jahipidamine keelata. Ja siis seabki sellised piirangud, et jahti tohib pidada ainult väikeulukitele (praeguse seaduseparanduse valguses ka metsseale) ja maaomaniku poolt heaks kiidetud nimekirja alusel. J.O.K.K.
Kui maaomanik kirjutab lihtsalt "jahipidamine keelatud", siis saab jah väita, et ta ise ka ei tohi. Kuigi niikaua, kui pole kohtupretsedenti, ma selle peale kihla ei veaks.

Sai välja kaevatud Siseministeeriumi vastus Keskkonnaministeeriumi viimasele katsele (seoses seakatkuga) legaliseerida summutiga jahipidamine. Retoorika on sama, mis 2 aastat tagasi, enne jahiseaduse vastuvõtmist. No ei veena need põhjendused, kohe üldse ei veena. Lisan nii lingi kui dokumendi enda: http://eelnoud.valitsus.ee/main#N6WGetXS

Mardi jutu mõte oli ikka vastupidine: mida siledam tera on, seda kauem ta püsib. Kui tera on hambuline, kuluvad need mikrohambad õige kähku ära ja ongi nüri.

jyri kirjutas:... ei näe mingit ohtu omale -ja teistele süüa katkusest seast valmistatud konservi ...

Mina asjast aru saanud nii, et küsimus pole mitte liha toidukõlblikkuses vaid selles, et nakatunud liha mööda maad ringi ei liigutataks. Praegu Puurmanist Tormasse vedamise üle on lärmi kui palju (ei ütleks, et põhjendamatult), aga kui iga jahimees oma notsut kuhugi konservivabrikusse vedama hakkaks?

greenhorn kirjutas:Lihakered saavad vabamalt liikuda ainult Harjumaa piires.

Vale vastus. Lihakeresid saab liigutada tsooni piires, ehk praeguse seisuga tuleb vereproov teha liha Läänemaale või saartele viimiseks. Kogu ülejäänud Eesti juba on nii- või naasuguses tsoonis.

On täiesti olemas selline rahvusvaheliste reeglitega laskeharjutus, nagu liikuv märk õhupüssist, mis vastabki enam-vähem Jyri kirjeldusele. Tänapäeva tingimustes saab valmis laskeradasid isegi osta ja mitte väga suure raha eest.
Jyri ettepanekus oleks juskui iva, aga päriselus see ei hakka toimima. Muidugi saab märklaua ära defineerida näiteks MOA-des, aga sellest tõuseb veel rohkem segadust. Iga kolmas laskekatsele tulija hakkab targutama "aga seal tiirus lasime hoopis nii ja märk oli hoopis naasugune ja teil siin ei vasta üldse nõuetele". Ja MOA-dest taipavad sellised lamendilööjad samapalju kui mutt kuust. Meetreid ja sentimeetreid suudavad inimesed ikka enam-vähem hoomata.
Mis kaliibritesse puutub, siis nähes pidevalt laskekatsetel toimuvat, olen ma täiesti veendunud, et kaliibril pole mingisugust tähtsust. Kes 308-ga katset ära ei tee, ei tee seda ka 222-ga ja vastupidi - kes tuleb teadlikult tiiru 222-ga, sellele ei valmista tegelikult ka 308-ga katse tegemine kõige vähematki raskust. Keskmine jahimees on endale suurekaliibrilisega nii kohutavad vead külge harjutanud, et nendest vabanemiseks tuleks alustuseks paarkümmend seeriat spordikat klõpsida.

Männikul Kaitseliidu tiirus on 50 m siga, kohe kaks tükki; Männikul jahilasketiirus on 35 m siga.

Ja väga vinge oleks, kui lasketiirudedele kehtiks mingid standardid või kasvõi soovitused. Praegu on nii, et ehitad asja valmis ja hakkad kasutusluba taotlema - tuleb kohale politseiametnik (kes kurvemal juhul on äsja relvaosakonda tööle määratud ja alles viib ennast valdkonnaga kurssi), kes lappab seadusi, vaatab sinu kätetööd, kratsib kukalt ja ütleb, et muidu on ok, aga vot too sein seal tuleks vist ikka natuke paksematest tellistest teha.

Aga vaat vindi 50 m peale sikutamises oli tõesti ka minu käsi sees. Jaanuaris EJS-is toimunud laskekatsete alasel nõupidamisel, kus olid esindatud juhatuse liikmed, lasketiirude valdajad, tuntud laskurid ja keskkonnaministeerium, sellisele konsensusele jõuti. Sest 35 m pealt vindiga laskekatse tegemine, kui igapäevaelus summitakse 150-200 m peale, on naeruväärne. Alternatiiv oleks, et mingisugustki taset hoida, tabamisala suurust proportsionaalselt vähendada. Käesolevat määrust aluseks võttes oleks 35 m seisva märgi tabamisala siis 10/50*35= 7 cm. Läks lihtsamaks või?
50 m seaga lasketiirusid on Eestis täiesti piisavalt. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on ainult 35 m seaga lasketiir kuulilaskmise seisukohast nagunii poolik rajatis, kuna seal pole võimalik läbi viia laskeharjutust "Vintrelvast Jooksev Metssiga", mida teatavasti sooritatakse 50 m pealt (nii ISSF kui jahivariant). Ja lõpuks ärgem unustagem, et laskekatse vastuvõtmine on haldustoiming, mida tehakse halduslepingu alusel. ID-kaarti ei saa ka kohalikus bensiinijaamas uuendada. Praegu on meil terve hulk lasketiirusid, millega on olemas leping, kuid kus reaalselt laskekatsete vastuvõtmist ei toimu, ehkki seadus (õigemini määrus) siiani võimaldas. Igaks juhuks pidada mungal üks kehaosa olema, riigilepinguid igaks juhuks teha pole mõistlik.

rajaleidja kirjutas:Aga ma küsin ühe võib olla rumala küsimuse. Kui riik on kehtestanud reeglid, kuidas laskekatset sooritada. Kas siis lasketiirud, kes võtavad vastu laskekatseid, ei pea vastama tingimustele, et vastavalt seadusele saaks laskja ka katse sooritada, kasutades vahendeid, mida ta ise heaks arvab ja on seadusega lubatud? Või on siis lihtsalt nii, et kellele konkreetse tiiru tingimused ei sobi, mingu mujale?

See pole üldse rumal küsimus. Riik on kehtestanud ohutustehnika reeglid, millele lasketiirud peavad vastama (märklauast mööda läinud kuul ei tohi "küla peale" pääseda). Reeglite täitmise tehniline lahendus on jäetud lasketiiru ehitaja otsustada. Sellest tulenevalt on tiirusid seinast seina: mõnes seisad laskekaugust tähistava posti kõrval lageda taeva all (sest lubatud kilomeetrite raadiuses pole ühtki eluaset ja reeglid selle võrra lõdvemad), mõnes ronid betoonsirmide alla pisitillukese laskeavaga majakesse (sest kohe valli taga on majad). Ja vastavalt varieerub ka see, mida laskekohale kaasa kannatab võtta.

Mina olin kättpidi sees siis, kui seda määrust tegema hakati, hiljem käis asi juba kõrges kaares üle minu pisikese peanupu, nii et õnneks ma sõnastuse eest ei vastuta. Ja olen ka valminud asja suhtes veidi rahulolematu.

Aga kuna sõnastus on ilmselgelt probleem, siis katsuks seda asja ikka lahata. Lõige 11 ütleb, et keelatud on relva mehaaniliselt kinnitada toe külge. Seega püssijalad on keelatud. Sest need on ju püssi küljes. Või ma eksin? Edasi tuleb tekst, et keelatud on kasutada põlvekotte, laskurimatte ja muid abivahendeid. Samas lõiked 9 ja 10 ütlevad, et kasutada võib tuge. Mina loen siit välja, et see kasutatav tugi ei tohi seega olla klassifitseeritav abivahendina.
Edasi: püssijalad, nagu me juba arutlesime on keelatud, samas benchrest alus, kui (püss selle külge kinni ei käi) ei ole. Kumb relvale stabiilsemat tuge pakub? Liiva- (oa-, tatra-, misiganes-) kotti põlve alla panna on keelatud, aga püssi alla mitte. Jällegi, mismoodi asi stabiilsem on? Ja jällegi jõuan ma selle varasema järelduseni, et määrusest lähtudes on keelatud abivahendina käsitletavad toed. Ehk teisisõnu tugi võib olla "iz podrutsnõh materialah". Järgi jäävad laskekabiinis olev laud, laskeava serv, tugipostid jms.

Njaa Jyri, tähelepanelikumalt oleksid pidanud loengut kuulama, siis ehk oleks aru saanud, et laskeinstruktor ei ole lasketreener. Instruktor on lasketiirus vastutav isik, kes viib laskmisi läbi. Ehk siis ta peab tundma reegleid ja ohutustehnikat. Võimalik, et kõik instruktorid sellel tasemel pole. Muide ka treener ei pea ise meistersportlane olema, vaid peab oskama teistele tarkusi/oskusi sisendada. Alaver pole vist eales Veerpalust kiiremini suusatanud, aga ometi keegi ei kahtle tema pädevuses.

Ideaalne instruktor on tõesti samal ajal ka treener, treenides õpilasi oma meistrikogemuse pealt, aga selliseid on meie rahva pooleteise miljoni hulgas ainult paar tükki.

Ja et pöörduda tagasi teemasse, siis millised on seltskonna küsimused ja ettepanekud (mis veel ei ole vastust saanud) seisva märgi laskekatse osas?

Kits ja tall teevad sarnast häält, tall veidi peenemat ja õrnemat ning kitsed võivad talle hääle peale tulla.

Ahjaa, üks asi veel.

Ats kirjutas:Milleks seda laskekatset üldse vaja on peale tiirude nuumamise (minu isiklik subjektiivne arvamus)?
Autojuht saab load ja rohkem eksamit tegema ei pea, käsitulirelva saad kätte ja kõik, ei mingit tiirutamast. Kes tahab käib nagunii laskmas, kes ei, see ei suuda tiiruski laskmist selgeks saada.

(Ja nüüd võivad tublid laskekatse austajad kisama hakata)

Ja hakkangi kisama. Esiteks, kui võrrelda laskekatsete vastuvõtmise töömahtu ja instruktorite närvikulu laekuva rahaga, siis on see üsna kahjumlik ettevõtmine. Teiseks, keskmiselt kord kuus trehvab tiirus sellist isendit, kellet tuleks relvaluba viivitamatult ära võtta, sest tal puudub igasugune arusaam sellest, mida ta oma tulenuiaga teeb. Võib-olla ma olen naiivne, aga loodan siiski, et ehk on laskekatsest niigi palju kasu, et kui kord kahe aasta tagant on instruktor jahimehe peale 3-4 korda karjunud "Lukk lahti!!!", siis jätab ta laetud ja vinnastatud püssiga autosse istumata, tulemuseks täiesti elus ja terve naabrimees.