Jääger-online jahindus foorum

vollifedja kirjutas:No ei meeldi juba nende kolakate robustne väljanägemine. Nagu Mersu ja mosse...ka see on oluline.

Et kõik võrdlusest ikka aru saaks, panen kaks pildilinki kõrvale.
Mersu: http://de.wikipedia.org/wiki/Mercedes-B ... _v_sst.jpg
Mosse: http://www.autobonus.net/cars/ad/moskvi ... 24440/foto

P.S. Astrot ja Huntloc'i võrrelda ei oska, sest koerapuudusel ei tarvita ma kumbagi.

Kui tongipüssi all peetakse silmas 223 (222 Barnaul ei tooda), siis ei tea paraku ühtegi kalli tongipüssi omanikku, kes Barnauli kasutaks või oleks kasutanud. Suuremalt jaolt laevad ise. Mõnda odavamapoolse tongipüssi omanikku tean, kes Barnauli kasutavad, ja nende jutt on, et 50 m ja jooksev siga kõlbab (vähemalt treeninguks) küll, aga 100 m ja VSS pole selle moonaga suurt midagi peale hakata, hajuvus suurevõitu.
Mis puutub mittetongipüssidesse, siis aastate jooksul on lasketiirus ikka tuhandeid Barnauliga tehtud laske saanud näha/kuulda ja iga pauk on isemoodi. Ja tõrkeid on ka rohkem kui ühte nähtud.
Aga nagu ma juba ütlesin, Barnauliga laskmine on ilma kahtluseta tunduvalt etem, kui üldse mitte laskmine. Ja et oma postitusega ikka lõpuks teemasse tagasi jõuda, tsiteerin varemöeldut:

Pauli kirjutas:Minul oli mälu järgi töötav retsept selline: Lapua 6,5 g HPCE, VV N120 2,1 g või VV N130 2,3 g, C.O.L. 65 mm.

puugi kirjutas:Kui ema tagasi ei tule ...

Loe nüüd uuesti:

Pauli kirjutas:Sest otsus, mida nende väikeste mõmmidega teha, ei sõltu tegelikult sellest, kui kiiresti ja kaugele ema jooksis.

Ja siis loe seda ka: http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... arust.html
Et nende mõmmikutega miskit peale oleks hakata, peaks olema kohe mõni loomapark või loomaaed käepärast võtta, kes ütleb, et meie tahame neid karusid ja ajame vajaliku bürokraatia ka siuh-lipsti korda. Kas keegi on neid karusid praegu omale tahtnud? Mina ei tea, äkki on.

Ja mis sa selle teadmisega peale hakkad, kuhu emakaru läks? Õigemini, kuidas see teadmine suurendab tõenäosust, et ta pesa juurde tagasi tuleb? Sest otsus, mida nende väikeste mõmmidega teha, ei sõltu tegelikult sellest, kui kiiresti ja kaugele ema jooksis.

Winnetoul täitsa õigus. Minul oli mälu järgi töötav retsept selline: Lapua 6,5 g HPCE, VV N120 2,1 g või VV N130 2,3 g, C.O.L. 65 mm.

Barnauli suurim probleem pole mitte (väidetavalt, ise pole katsetanud) teraskestaga kuul, vaid padruni üldine ebakvaliteetsus: laeng kõigub nii partiide vahel kui ka ühe padrunikarbi piires, esineb tõrkeid, püssirohi põleb ebaühtlaselt (jättes rauda mingi läbu).
Samas Barnauliga laskmine on siiski tunduvalt parem, kui üldse mitte laskmine.

Meil on 222 saadavus vaat et paremgi kui 223. Laias ilmas on 223 muidugi levinum (eriti popp USAs).
223 on natukene võimsam ja sellest tulenevalt ka lamedama trajektooriga. Samas vahe on üsna väike (200 m peal kukub 222 umbes 2 cm rohkem). 223 annab võimaluse tarvitada ka odavat sõjamoona (sama, mis 5,56 Nato).
222 olevat jälle 100 m peal suti täpsem ja enamik Eesti (ja vist ka Euroopa) jahilaskureid eelistab seda.

Mina ka ainult käes hoidnud ja reaalsed kogemused puuduvad, aga teoreetiliselt peaks nende asjade mõte olema selles, et täpsus (ja seega ka laskeulatus) on tiba parem kui sileraudsel, samas kui säilib sileraudsete paljukiidetud kuuli võsakindlus (.45 Govt-i omanikud kehitavad siinkohal ilmselt õlgu).
Väidetavalt olevat USAs mõnedes piirkondades (klassikalised) vindid keelatud (valglinnastumine ja ohutuse teema), see on kindlasti üks põhjus, miks meerikamaal rifled slug populaarne on.

Põhimõtteliselt on tavalise spiraalvedru asemel püssi sisse pandud samasugune (teleskoop)amorti meenutav jubin, millised autode tagaluuke üleval hoiavad.

Saadakse see materjal kätte nii nagu pro bono asjad ikka käivad: kuskil käiakse ise järel, kusagilt tuuakse koju kätte, kusagilt toovad sobival marsruudil liikuvad tuttavad jne. No ja kui tausta uurimisest jutt juba käis, siis kui Tartu lähedal on kütte, kes varustavad teadlasi aastas 20-30 prooviga, siis need Harjumaa nugised ei pruugi eriti ahvatlevad tunduda. Inimlik möödarääkimine, muud midagi.

Jutt läheb küll teemast välja, aga ei saa jätta kommenteerimata. Teaduses on raha saamine sama raske kui äris: tuleb oma projekt maha müüa ja rahastaja vaatab loomulikult, kas keegi teine pakub sama asja odavamalt. Tulemuseks on see, et enamasti ei õnnestu projekti sisse kirjutada sõidukulusid materjali Eesti pealt kokku korjamiseks. Seda teevad tudengid oma raha eest. Ja raha pole tudengitel ühegi valitsuse ajal olnud. Kui nüüd on valida kahe jahimehe pakutava materjali vahel, üks elab Tallinnas, teine Tartus, siis võib kolm korda arvata, kelle materjal loosi läheb. Seega küsimus pole laiskuses või ülbuses. Kas jahimees sõidaks Tallinnast Saaremaale, kui talle pakutakse tasuta karpi padruneid, tingimusel, et tulgu ise järgi?

Teeks nüüd kiire hinnagu, kui palju puid on tarvis ühe surnud sea põletamiseks. Normaalne siga kaalub ütleme 100 kg, umbes 70% imetaja kehast on teatavasti vesi. Seega, selleks, et korjust põlema saada, tuleb esmalt ära aurustada 70 liitrit vett. Kui mitu tihu metsakuiva ehk kütmise mõttes tegelikult märga puitu kulub 70 l paja tühjakskeetmiseks?

No eks see kaalu asi ole jälle, et kellele ja milleks. Kui on vaja "pikka" lasku teha, siis on muidugi, mida raskem, seda parem. Aga kui on vaja päeva otsa metsas trampida, siis tekib vahel tunne, et kaba võiks olla õõnes ja heeliumiga täidetud.

metskapten kirjutas:See nagu BMW võrdlus Toyotaga- üks kiire ja elektroonikat täis aga teine lihtsalt sõidab kui vaja omanikul mitte siis kui autole meeldib.

Millise Toyotaga võrdled? Priusega ikka?

Mitte päris ühe küla mehed, aga üks jahiselts küll. Vastastikku süüdistatakse ja solvumine on suur. "Päevakangelast" ennast ma ei tunne, küll aga mõlemast vaenuleerist mõnda inimest ja ütleks, et tublid mehed kõik. Ometi läbi ei saada.

Undi poolt öeldule lisaks, et maailm on ikka natukene suurem kui Eesti. Ja sarnased tegurid töötavad ka mujal. Kui Lätis-Leedus ja kusiganes oleks hunti nagu tatart, poleks šaakalid ilmselt meieni jõudnudki (kui see väidetud seos ikka õige on). Sõltumata sellest, kuidas meil hundi arvukusega on.
Mingil määral hunt kindlasti šaakalit mõjutab, iseasi, kui palju.

walker_metsas kirjutas:Kas diisel genekate mootorid on nö. keerukad (no ei jaga diisli põhimõtet väga) ja kapriissemad?

Disla on tugevama ehitusega (töösurve silindris ca 2 x kõrgem) ja lisaks ei saa diislit karpaga teha. Ainult kõrgsurve otse-sissepritse, mis on suht kallis vidin.

walker_metsas kirjutas:Gaas on see teema, et bens ei seisa 3-4 aasta kankudes ...
Tahaks ideaalis 3 faasilist diislit aga jah eelarve ajaks see lõhki ja kas on mõtet, kui saaks bens/gaasi süsteemi.

Ega diisel ka igavene pole, kogemused küll puuduvad, aga loogika ütleb, et peaks seistes samamoodi muutuma. Gaasiga ei juhtu küll midagi.