Jääger-online jahindus foorum

Nojah, ei hakka vaidlema matriitside kulumise osas, peab katsetama teisi,et saada teada kas selles võib põhjus olla. Küll aga soovitusi teemal kuidas hülsside kalibreeri õigesti või valesti käib- need võiks jätta mujale teemasse.

hagijas kirjutas:Naisel mul RX Helix Lady DS ja laseb omalaetud moonaga kenasti. Nii 308 kui 223. Kestad tuleb lihtsalt korralikult kalibreerida.

Ehh, pole kunagi ümberlaadimisel hülsse kalibreerimata jätnud, nii pikkuse kui laiuse osas.

Kas kellelgi veel on Helix-ga probleeme olnud sellega, et ümberlaetud padruni hülss jääb padrunipessa kinni? Siis on nii, et et ainult puhatusvardaga rauasuudme poolt lükates saab kätte. Ajujahi situatsioonis lubamatu olukord (muidu ka jama).
Poemoonaga pole seda kordagi juhtunud, enam ei kasuta ka omalaetud moona. kaliiber 30-06. Ei ole eraldi katsetanud, mitmendast ümberlaadimise korrast mured algavad.
Täpsus omalaetud moonaga oli 100m pealt hea, hajuvus 1,5 cm. Praegu 9,5 gr Sako SHH-ga 100 m hajuvus 3-4 cm mis on jahi jaoks ok.
Rohkem midagi kurta ei oska. kabakõrgendus võiks olla seda uut tüüpi mis on uuel Speedsteril, ergonoomilisem ja parem. Vana kabkõrgenduse mutripead korjavad metsas rohtu ja oksi vahele.
Ja üks küsimus veel- millised summutid M15 keermega cal 30-l hästi toimivad?

Väiksemast loomast võib tõesti avanemata läbi joosta. Suurema loomaga on kaks korda juhtunud, et tina irdub loomas vaskmantlist.

Mõõda padrunipesa vastava kuuliga ära ja katseta COL-i mis on 0,2-0,3 mm padrunipesast lühem.

Ei takistagi midagi. Eelkõneleja point oli, et Blaseri juhul on kõige stabiilsem kinnitus optika ja raua vahel, kuna optika on raua küljes. Kui nüüd iga kord tõsta ümber nii toru kui optika ja klikkida vastavalt kaliibrile, siis sorry, minu meelest see pole enam päris take-down aga kui on soov siis palun väga-mina ei vaidle ega takista

Geniaalne küll, aga sel juhul on igale rauale oma optikat eraldi vaja, mis vahtetava raua (ja optika) hinda arvestades rauavahetuse sama kulukaks teeb, kui eraldi kaliibriga eraldi relv osta.
Maitse ja rahakoti paksuse asi.

Ringi kohta ei tea aga kahtlen. Eeldan, et istutatud Helixi selga, kuidas passib ja kas esimese või tagulise liistujupi küljes? Kui viitsid tee pilt

Hea teada. Mis on selle toote eelis Aimpoindi toodete või teiste konkurentidega? Või lihtsamalt öeldes, miks sust selle valisid- H2 ju ka weaver kinnitusega saadaval, väike ja kompaktne?

duv kirjutas:

Räven kirjutas:Antud kontektsis on see ühe relva põhine (Merkel Helix). Vajalik vahtada koos vintrauaga, kui padrunihülsi suurus erineb teisest, näiteks kal vahetamisel 308->223

Tänan! Tehniliselt on see asi ammu teada, küsimus tekkis seaduse tõlgendamises ametniku poolt. Kusagilt ka lugenud, et oluliste osade loetelu kavatsetakse suurendada n.ö. üllal eesmärgil terroriohu vähendamiseks. Mida see meile tooks pole vast vaja selgitada.

Ametnikul on kindlam ju alati ei öelda

Andrus Michelis kirjutas:Ei ole sul vaja selle lukupeaga vehkida ja teadmatutele lisa küsimusi tekitada. Võta soetamisluba vintraudsele lisarauale. Arvan, et rauaga koos tuleb see lukupea vaikimisi kaasa.

Loomulikult, ongi plaan selline. Kuid see ei lahenda ju probleemi, mille tõttu kogu teema on püstitatud.

Antud kontektsis on see ühe relva põhine (Merkel Helix). Vajalik vahtada koos vintrauaga, kui padrunihülsi suurus erineb teisest, näiteks kal vahetamisel 308->223

Ma saan aru sellest. Ongi raske uskuda seda. Ametnikku ei huvita see kas lukupea ja vintraud on komplektis, kuna tema loeb RelvaS välja, et lukupea on relva oluline osa ja kõik sellega kaasnev ja järgnev. Mul on see vastus lubadetalitusest kirjalikult olemas.

Jah, teema algaski ametnikuga relvakapi teemal, tsiteerin:
"Lisa vintraud on tulirelva oluline osa ning loetakse nii-öelda eraldi ühikuna nagu oleks eraldi püss, soetamisluba vintraudsele püssile ei anna õigust lisaks relvarauda soetada. Relvarauale tuleb teil eraldi soetamisluba taotleda. Kuid Teil oleks see lisa relvaraud siis üheksas tulirelv ,seega lähevad relvakapi nõuded rangemaks ning teil peab olema relvakapp, mis vastab üheksa ja enama tulirelva hoidmiseks".
Taaskord jõuame sinna, et käitlemise nõue relva olulistele osadele muudab relva olulise osa võrdseks relvaga või nagu ametnik siin ennast väljendab, "eraldi ühikuna nagu oleks eraldi püss". Ametnikuga selles osas täiesti nõus, et lisavintraua ostmiseks on vaja eraldi soetusluba aga see kuidas sealt asi edasi läheb, on müstika.
Küsimus on laiem vaid hoiutingimustele vastavus, kuigi ka see on oluline aspekt antud teema juures. Minu arvates võiks selle küsimusega tegeleda edasi lausa EJS või EJSL kellel peaks olema rohkem "liha luudel" teiste ametkondadega seaduste ja määruste eri tahkude lahkamisel või analüüsimisel.
Hea küll, saan veel aru kui lisarintraud on eraldi "ühik" aga Merkel Helixi lukupea? Eraldi ostuloa nõue sellele tundub ikka parajalt jabur küll.
Olen üsna kindel, et see arusaam erineb prefektuuriti.

Tänud vastanutele. Minu arvates on see seaduse tõlgendamise küsimus.
Käitlemise osa on selge (hoistamine, ostmine-müümine jne), kuid kuidas tõlgendate seadust nii, et tulirelva oluline osa on võrdsustatud tulirelva endaga? Selgituseks: Relvaseadus sätestab tulirelva osad ja olulised osad. Kui tulirelva olulisel osal puuduvad tulirelvale osad (nagu relvaraam, kaitseriiv jne), siis kuidas saab tulirelva oluline osa olla seaduse mõistes võrdne tulirelva endaga? Relvaseadus para 11 defineerib, mis on kvalifitseerub tulirelvana- "relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;". Seega: tulirelva olulise osa käitlemise nõue ei muuda tulirelva olulist osa tulirelvaks, sest sellega üksi ei saa maakeeli öeldes pauku teha.

Relvade hoidmise määruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/12819852) tingimuste III peatükk sätestab, et relvakapis võib olla kuni 8 relva, samas ei mainitata relvakapis tulirelvade oluliste osade käitlemist, see tuleb jutuks vaid relvahoidlat puudutavas paragrahvis 7. Samas pole see ka vajalik, sest Relvaseadus juba sätestab käitlemistingimised relva olulistele osadele. Käitlemine hoiustamise mõistes tähendab seda, et lisavintrauda peab samuti relvakapis hoidma nagu tulirelva. Vastasel juhul oleks määruses kirjas, et relvakapis võib hoida kuni kaheksat relva või relva olulist osa. Minu hinnangul on siin oluline see, et määrusest selgub, et eristatakse tulirelvi ja nende olulisi osi, seega ei saa neid üheselt võtta ning võrdsustada tulirelvadena.