Jääger-online jahindus foorum

Teder, kahe käega poolt.Just minu mõtted, ma ainult ei oska nii ilusti neid kirja panna.Olen püüdnud ka siin foorumis midagi taolist rääkida, kui hakab vastu jutt, "et käime metsas jänesele pai tegemas".Just õige jahimehe jutt teder, sinuga võib ka luurele minna, nagu venelane ütleb . Veel on ka mehi metsades.

See lugu juhtus põdrajahil, aastal2003. Olime ajamas,ees värske raiesmik kõrgete mätastega ja millegipärast ligi meetrikõrusteks jäetud kändudega ning nende vahel vööni ulatuv kare hein.Korraga näitab Sigmar,kes minust vassakul, käega "vaata kits magab".Nagu ta seda lausus,nii kargas kits üles, kihutas pikkade hüpetega minu eest läbi ja hiigelhüppega üle kõrge kuusekännu otse Valdurile, kes paremal pool liikus, vastu rinda.Mõlemad pikali. Kits oli kiirem, enne kui Valdur arugi sai mis juhtus, oli kits püsti ja kadus hüpetega metsa.Hoidsime naeru pärast kõhtu kinni, kui Valdur, pikemat kasvu tugeva kondiga mees, end vandudes püsti ajas ja metsa suunas rusikat viibutas.Hea,et niigi läks, sokk oleks võinud ta sarvedega läbi torgata.
Jah ,metsas juhtub mõndagi naljakat.

ANTSU sokujaht!
See on tõestisündinud lugu, ainult tegelase nimi on teine.
Lugu juhtus Emajõe luhas, paar päeva enne jaani, kui Ants tahtis jaanisoku ära lasta. Võttis õhtul püssi, mõned padrunid ja suuntus luhale.
Luht oli kraavidega osaliselt kuivendatud ja peakraavis mis vee jõkke juhtis oli meetri jagu vett, kohati kasvas pajupõõsaid ning niitmata jäänud nõgesetutte.Peale pikemat kõndimist silmas kitsi, üks neist oli sokk aga loomad olid teisel pool kraavi.Ants hiilis küll, aga ligi ei saanud, kraav segas ja läbi vee minnes oleks sokk solina ära kuulnud.Jäi siis passima.Sai ehk veerant tundi varitseda, kui nägi sokku tulevat, ei ta kas tahtis juua või kraavist läbi minna, aga tuli.Kuskil 40--50m peal jäi seisma, kuid sellest aitas. Kostis pauk ja sokk kukkus.Ants kooris jalad lahti, kiskus püksid maha ja püssi kõrgel hoide sumas läbi kraavi saagi juurte.Oli tugev kolmikuga loom. Ants murdis siis püssi lahti, riputas omale kaela, soku aga upitas selga ja hakas tulema.Päike alles paistis ja
vaatamata hiljutisele kraavisuplusele oli palav ning tulek vaevaline,higi tilkus kui kraavini jõudis ja ähkides läbi sogase vee sumas ning kraavikaldast üles turnis.Rõõmsa pominaga"kätte sain" viskas ta looma seljast maha.Nagu loom maad puudutas, oli ta kohe püsti,tegi paar pikka hüpet üle kraavi,jooksuga mööda lagetat heinamaad ja kadus kiiresti võssa.Kohkunud pilguga saatis Ants kaugenevat looma, tõmbas käega üle leementava näo ja lausus valjusti"no kas sa sealpool kraavi ei võinud jooksu pista?".Kaelasrippuv püss ei tulnud algul meeltegi.Korjas riided kaenlasse, mulistas veel kord kraavist läbi ja ragistas poole ööni võsas ringi, kuid sokk jäi leidmata.

Parkida saab ka leivataignaga.Mõtlen just väikeulukeid. Vähemalt pärast sõda kui polnud muud saada, siis nii tehti. Praegu on igasugu kemikaale saada ja nendega ma tegelda ei oska.Foorumlastele sooviks rohkem üksteisemõistmist, praegu varjutavad tülid ja jagelemised selle ivakese ära mida leida loodad.
Närvid mehed, või on asi naisepuuduses.

Arvan sama mis OZZ,kuigi ise ka mandrimees.Olen nende kõrvalt seltsist, kes karu lasid. Jahimaad eivõetud kellegilt ära ja selts ise ka elab edasi, karujahimehed ainult löödi välja. Need olid ju peamiselt vene mehed ja kui karu ja vene mees kokku saavad, on karu ikka kaotaja pool.Soovitaks vaadata filmi"Vene jahi eripära" seal see probleem ilusti lahentatud.
Usu silmi mitte kõrvu.

Leivapätsiga tõesti eksisin aga kaheraudne ilma kukketeta püss, vist izevski toode, ostetud 56a ,maksis 54rubla ja 80kop. Pole küll enam alles, va Kõllikurivaim laskis maha kanda, sest olin laisavõitu ja jätsin ülevaatusele minnes rauad tavotiga läbi lükkamata. Eks roosteplekid olid sees, muidu oli päris korralik "pill".
tänan tähelepaneku eest.

Mitte ei jaga ära, mida siin vaielda on?Kui tahan jahti pidada, siis peab ka selleks loomi olema keda jahtida. Söötmise kaudu sigade arvukuse tõstmine ei ole muidugi kõige parm lahendus, aga paremat ju praegu pole.Metskitse kõrge arvukus ei ole kindlasti ainult lisasöötmise tulemus, on teisigi tegureid.Kui aga loomahoolet ei tee ja ainult looduse peale loota siis kindlasti arvukus langeks.Muide see lehisvihtade kitsedele tegemine on minu arvates selge jama,mitte et ma ei viitsiks neid teha aga loomad ei söö neid eriti.Mis sigadesse puutub ,siis söödetud sead on palju rammusamad ja tugevamad.Möödunud aastal tuli meie jahimaadele kusgilt seakari, nii 12 looma, emmis põrsastega.Meil oli 4 põrsast lasta ja kasutasime selle karja ära, aga parem kui poleks lasknud. Põrsad olid väikesed ja kõhnad, nülgides ilma pekita ja sinised nagu konnad.Samas olime eelmisel õhtul lasknud söödalt kesiku kel kohati sõrmepaksune pekk naha all, nagu peekon kohe.Loodan et saate aru mis öelta tahsin
Muidugi see, kes kus ja kuidas loomahoolet teeb on juba seltsi sisekorra küsimus ja arvan ,et ei sõltu mitte vanusest vaid inimestesd seltsis.
kes hoiab sel on..

Ei saa aru, miks keegi ei maini rabasse matmist? Sammal pealt ära ja hea pehme turbamuld.Poole talveni ei külmu läbi. Ainult jah tuld ei tohi teha. Mis keeritsussi puutub, siis keegi vana jahimees rääkis, kuidas tema tarvitas rebase toiduks.Ämm oli alati tema kallal irisenud, et metsast vähe liha toob. Oli siis kord rebase lasknud, ära nülginud ja saunakatlasse keema pannud.Muidugi sisu võttis enne välja ja tükeldas .Hais olnud küll üleval, aga kannatas ära.Ämma küsimise peale ütelnud, keedab metslooma liha, pärast laseb suitsust läbi ja siis hea võtta.Nii ka tegi ja ämm oli söönud ja kiitnud ,et too teinekord veel, ainult soola pane veidi rohkem.Kuna seda meest hästi tundsin, siis usun ,et võis tõsine lugu küll olla. Minu kadunud ema aga keetis karjaköögis kõik koju toodud rebased ära ja söötis kanadele.Kuigi pärast sõda käidi jahil kodust isegi paarikümne kildi kaugusel jalgsi ja kui isa juhtus kaugemal rebase laskma, nülgis ta selle metsas kohe ära,et poleks kandmist.
olid ajad..

Ei ole ise meekärge kastis proovinud.Talvel kasutasin kastis alati konna.Tuhkrule väga meeltis. Konni saab talvel allikast.Kui tead mõnd keevat allikat, need ju ei külmu, pöörad kepiga seal sees ja konn tulebki üles.

Mina kasutan väikest fotokat ja hiljem kodus kirjutan joru juurte, kes see jahimehe juttu muidu ikke usub. Aga kui ikka pilt kõrval on tuleb omal ka olukord paramini meelte. Praegu juba mitu albumi täis ja kui aega on siis tõesti huvitav vaadata ja meenutada.Räägin ka teistele, et liha sööd p---e ja unustad, pildilt vaadates teed jahi nagu uuesti läbi.

Ise ma suurem nugisekütt ei ole aga puu otsast olen lasknud nugist siledaga ja linnuhaavliga 5--7. ei lõhu nahka eriti ära. Raudatega püüdes otsin jämeda oksaga kuuse. Keset oksa panen tüki meekärge või verist liha ja kahele poole oksa peale rauad. Raua trossid kinnitan oksa külge nii, et kui kinni löövad kukkuvad koos loomaga rippuma, kui on käppapidi vahel siis ei saa käppa läbi närida.

Vene ajal oli nahaplaan ja siis oli kassijaht tavaline asi, sest kassinahaga sai plaani täita. Kass ju metsas paras röövik.Võeti siis emane kass, kellel parajasti armuvalu sees ja viidi mõne küla ligidale metsatukka kus aeti kass puu otsa. Isakassid kes kräunumise peale ligi tulid ,nopiti ära ja neid ikka tuli. Juhtus omal selline apsakas, lasin kogemata selle emase kassi maha. Kräunus metsas puu otsas ja kust minusugune noor jahimees pidi neid vigureid algul teadma. Oli pärast seletamist ja kisa palju, hea et veel peksa ei saanud. Nüüd vist rääkisin vähe palju, näen juba kassisõprade kaikaid.
oi aegu...

Kes maal elades kodulinde peab, sellele on tuhkur vaenlane.Sõbral, kes ise jahimees, oli seitse kana. Ühel ööl tuli tuhkur ja tegi puhta töö. Ära polnud söönud rohkem kui pool kana aga kõrid näris kõigil läbi. Sõber pani kastlõksu üles ja järgmine päev oli tuhkur lõksus.Mees ise vaatas, et oledki käes aga enne surma annan sulle korraliku keretäie, et mind kanadest ilma jätsid.Tõi pajuvembla, raputas tuhkru kotti ja kui nahatäis käes lõi maha.Küllap teised tuhkrud kuulsid kisa ja enam sinnakanti tulla ei julge.

Aga ehk olid marudaudis siis ka linnud juba haiged.

Vihmaussist pole tolku ja vindi kohta ei oska soovitada aga siledaga tehti nii:püüad nõelussi kinni (kas rästik või kobra) ajad ta püssirauda, torkad padruni otsa ja kõrvetad vastu taevast. Pidi äga hästi mõjuma, eriti kui toimetad niimoodi neljapäeva öösi täiskuu valgel ja 4tee ristil. Need vanad jahikombed.