Jääger-online jahindus foorum

Lõpetan just üht vana TOZ34-ja.
Küti ärist võtsin spets peitsi,oli vist pähkel,ja sai väga hea.
Oli mingi 150.- eeku vist.
Mul asi ainult selles,et pole ilmselt esimene kord sellele kabale
ja sisselõigatud rihveldus hakkab otsa saama.
Kas keegi teab,millega oleks õige uut proovida lõigata?
Kas on ka mingit spets peitlit või nuga olemas?

Soovituseks veel ohutuse seisukohalt.
Oled kütiliinis,siis enne aju algust lepi iseendaga kokku,millises suunas
olevat looma lased ja millises suunas oleva lihtsalt minna lased.
Kui suudad sellest kinni hoida on asi OK!
Ja veel,kui loom läheb üle kütiliini ja teed paugu,siis ära jookse vaatama,mis juhtus.
Teine loom tuleb teisest kohast veel üle ja keegi ei oska ette aimata,et sa
samal ajal jooksed oma lasu tulemust kontrollima.
Kui on maas,on maas ja kui ei ole,siis hiljem paistab,mis edasi saab.

saarlane kirjutas:Oma kogemustest oskan saksa jahiterjerit kiita.Verejälge ajab suurepäraselt.

Saksa jahiterjer ajab kõike-mardikast kuni karuni.
Verejälge ajab reeglina niikaua,kui näiteks jänes ta eest läbi lipsab.
Samas üksi käies on temaga metsas huvitav-tema ajab kitse või rebast aga sina lased"kõlajäneseid" Mets pidevalt kisa täis.

Kui suur kogus padrunite puhul on suurem kogus.
Kas Sul on ka midagi omal olemas? Kuul,kestad jne.

Meil on viimastel aastatel selle probleemiga vedanud.
Enamus laskjatest teeb aastas minimaalselt 400-500 pauku tiirus ja niipalju paistab sellest kasu olevat,et pahatihti ei antagi teistele võimalust
teist korda lasta.Isegi armupauku on vaja olnud harva teha.
Siit moraal-lase enda võimalused korralikult ära,siis pole vähemalt sinu
asi,kuidas teistel vaidlus edeneb.

Haned või lagled? Meil ainult laglet veel lendab.Täna hommikul eksis üks rabakas nende hulka ja see kutsuti kohe ära kah.
Viimastel aastatel on üldse märgata,et soojaga istuvad kaua põhjas ja siis on ränne suhteliselt lühike.Tulevad nädalaks ja kadunud.
Vanasti sai kogu hooaja jahti pidada,nüüd kui õiged päevad maha magad sööd jõuluajal kalkunit.

Läänemaal päev 100.-,terve linnu hooaeg 200.-
Aga haned läinud seks aastaks

Olen Kuldiga sama meelt,et alati on vanast kinnihoidjaid.
Mis puutub jahieetikasse,siis usun,et tehnoloogia areng annab teisalt ka uusi võimalusi.
Olen veendunud,et mõne aasta pärast saab konkreetse optika pilti
reaalajas internetist jälgida.Ja mis siis,kui see kunagi kohustuslik on ja
salvestatakse mingiks ajaks kuhugi nagu turvakaamerad tänapäeval .....
See on küll väike mõttelend,aga mine tea..

Jo see piilu oli.
Need armastavad põllus olla,eriti kui vihmast mõni lomp ka tekkinud.

Padruni hind sõltub põhiliselt kaliibrist ja kuulist.
Näiteks 30-06 ja 140 rohi.Rohtu läheb 3,5 grammi ja
kui 1 kg.hind on c.a.800 saad rohu hinnaks 2,8 eeku.
Sütik 0,5 eeku ja kuul, näiteks 6,5 g - 1,5 krooni.
Kokku 4,8 eeku.
Võta poe kuuliks 15 krooni ja laadimisseadmete maksumuseks
4000 krooni saad tasuvuskoguseks c.a. 400 padrunit.
Kui lased ainult metsas ja teed kord aastas laskekatset siis pole mõtet investeerida.
Kui aga lased tiirus ka 200-300 pauku aastas on ruttu tasa.
Kui tahad laadimisseadmete hinda konkreetsele kaliibrile saada PS.

Rajaleidja,
Ma ei rääkinud ju sõnagi ema mahalaskmisest.

hunt kirjutas:Muide üks lollus veel mida tehakse- täna laseme ainult vasikat või ahtrat ema.Kahe vasikaga ema ei puutu.Tavaliselt peale vasika laskmist saabki korralikust emast kas" aher loom " või ühe vasikaga ema kes järgmise aju käigus kutsutakse ära.

Seepärast on mõistlik kahe vasikaga ema üldse mitte puutuda ja
alles hooaja lõpus,kui vaid vasikad laskmata,üks vasikas tagant ära noppida.

On olnud korra Luger 3-12 x 56 aga selle keskmine toru osa oli liiga lühike
ja Sako jalgadega ei saanud kaugust silmast paika regullida.Vahetasin välja.
Samas küsimus,mis püssile see läheb,et selline suurenduse valik?
6 on küll metsa jaoks enam vähem,aga muid võimalusi annab selline valik vähe.
Kui,siis vähemalt 10 peaks olema. Saab kaugemale kah lasta.

Poisikesena sai nii igal talvehakul kala püütud.
Kui meri sügisel kõrge oli ja heinamaad põlvekõrguselt üle ujutas polnud muud,kui nui selga ja jääle.
Andsid haugile matsu oli teine 10 min. kõht ülespoole.
Selle ajaga tuli kirvega auk jäässe raiuda ja kala välja tõmmata.
Nii,et passige peale,kui sügisel kõrge vesi ,tasub proovida.

Selle raamatukese nimi on "Jahipraktiliste laskeharjutuste võistlusmäärused"
Eks neid kombinatsioone on palju,aga asi on üsna lihtne ja loogiline

JM - jooksev metssiga silerauast - 35m
VJM-Joosev metssiga vintrelvast - 50m
JP- Jooksev põder vintrelvast 100m
VSS-Vintrelvast seisvad siluetid 100m
Number seejuures tähendab
1- 4 seisvat,kuus jooksvat
2- kõik 10 jooksvat
3- Kaks harjutust koos (näit JP-1 + JP-2),eraldi seeriatena
4 - harjutus 2,erinevate seeriatena 4 korda (200 pauku)
JM-5 kuus üksikut,kaks dupleed
JM-6 Kümme seisvasse + JM-5
JM-7 Kaks üksikut jooksu + 4 dupleed
On veel kõiksugu variandid haavlist ja kombineeritud võistlusest aga see on pikem teema.