Jääger-online jahindus foorum

Seletaks keegi mulle ka:

mis see "balanseerivate attaki nurkadega" on?

Ja kuidas saab püssikuul lennata "nina püsti"?

Kummaline suhtumine! a-la: Vaata, lõhkusin enda oma ära ja proovi äkki saad omast
ka jagu! Siis nutame koos...

Kui soovid kahekõne edasi arendada, siis privas.

Edu!

Aru ma ei taipa, et mida ma siin endale tõestama nüüd pean?

rix,
teadmata küll, mis õhukaga tegu on, soovitaks sul selle optika kirjutada
makstud "kooliraha" arvele ja midagi asjalikumat vaadata. siis näed,
mida lased ja lased ka sinna kuhu sihid!
pole küll miski eriline vedruka fänn, kuid
optika vastupidavuses kahtlejatele vedrukatel on öelda:
endal ainult positiivne kogemus diana 54 airking + bushnell elite 3200.
4a. kasutamist ja olen kaugel arvamusest, et see kooslus sobiv
vaid vareste hirmutamiseks.
edu!

...kui täpselt kaalutud on Barnauli püssirohulaeng ja kui täpne on lõpptulemus?

Eh, tegin asja napi aasta tagasi läbi. Kakkusin padrunid lahti, kaalusin rohud ja kuulid ära ning pärast jälle kokku (sama rohi sama kuuliga). Ühe variandina muutsin küll padruni pikkust oma relvale sobivamaks ja teisena sättisin rohtu, kuid miskipärast polnud mõttes mul kuule asendada.
Jah, nii see oli - rohukogused olid erinevad ja ka kuulide kaalud erinesid. Kõik padrunid olid samast pakendist. Mis need numbrid täpselt olid ei suuda hetkel meenutada ja pole märkmeid käepärast.
(Kogu pull käis selle nimel, et gruppi rohkem kokku saada, kui "tehaseseades" moonal. Eksperimenteerimist saatis küll edu, kuid endale sai lõpuks üdini tõestatud, et ega pole see jama kõike seda väärt ikka küll... )

...but I would never classify it as the best sniper rifle, only the best one for me.

Kui seadust loed sis seal kirjas et miinimumkaliiber millega suurulukit lasta on 6,5, see ainult väikeloomadele mõeldud kaliiber.

Aga teadmiseks sulle, et antud kaliibriga sa suurulukit lasta ei tohi.

Aga hunt, metskits, ilves? Või olen ma vahepeal midagi maha maganud?

... aga kas selline optiline sihik on juba leiutatud, mis lasu hetkel optika pildi salvestaks ???

Digital Hunter http://www.elcansportingoptics.com/

see teema on ka siit foorumist mõni aeg tagasi läbi käinud
(otsing on abiks)

Seega,kui püss sisse lastud horisontaalis,tabab pukist laskmisel ALATI alla.Ja mäkke lastes(või puu otsas kedagi) läheb kuul ülesse. Kui palju nimelt-iga kord erinevalt,sõltuvalt nurgast,kaugusest,sisselaskmise kaugusest("teine" null).Ise olen endale selgeks teinud ja kasutan praktikas lihtsat skeemi-pukist lastes(kui 100m ja üle) sihin selgroogu aba kohal.Puudub vajadus rehkendada kaldenurka sõltuvalt kaugusest ja puki kõrgusest jms.Tabanud olen nii südat kui kopse kui selgroogu.

Oo Diana palun, kes Sa oled meie kõigi patuste jahimeeste järgi valvamas, hoolitse palun nüüd selle eest, et nende “õpetussõnade” järgimine õnnetust kaasa ei tooks! Ma tõesti palun Sind!

Sest:
- horisontaalis sisselastud relvaga tabad kallakutel sisselaskmiskaugusel olevat sihtmärki alati sihtimispunktist ülevalpool.
- kusjuures pole vahet, kas lased mäest üles või mäest alla.
- sellega tuleb arvestada pikkadel distantsidel ja tõsiste kallakute juures. Jahitingimustes on see kallakute mõju praktiliselt null, sest kalded on enamjaolt väga väikesed (alla 10 kraadi) ja/või laskekaugused lühikesed.

Kui Sa istuksid kantslis, 7m kõrgusel maapinnast, on sihtliin 100m kaugusel oleva “seani” vaid 4 kraadise langusega, mis ei avalda kuuli tabamispunkti asukoha muutusele tuntavat mõju.
Ka siis, kui Sa laseksid samast kantslist praktiliselt “nina alla”, noh ütleme nii 25m peale, ei avalda ka selline järsem 16 kraadine nurk mingit praktilist mõju, sest kaugus on sedavõrd väike.

Jah, vastavat eestikeelset infot on suht napilt saada, aga keeleoskaja võiks
googeldada “shooting uphill/downhill”.

ja ei saa mitte vaiki olla, sest:

...jahi seisukohalt AINSAKS ballistikat mõjutavaks faktoriks kuuli algkiirus...

olen ka mina oma pisikese praktilise pagasiga tähele pannud, et kama-kaks mis virma
padrunisi või kuulisi rauda lükkan on kõigil juhtudel kuuli algkiirus olnud null!

...kuuli lennu traektoor sõltub veel isegi ilmakaarest-ehk kas lased põhjast lõuna suunas või vastupidi...

no põhjasuunas lastes ei saa ma kah kuidagi pihta, ei lenda kuul mitte niikaugele väljagi kohe! nüüd siis tean, et põhjapoolus üleval on ja tuleb nagu ülesmäge lasta
ja ida-lääne suunas, no tõmbab kuuli kõrvale! eriti barnauli oma...
nüüd tean - magnetpooluse mõju!
ja laskmine öösel, eriti täiskuuöösel, polegi niisama lihtne! vaat kus kuu rurivaim raskeid
ookeanisi kergitab mitmeid meetreid! asi tal siis kerget kuuli üles tõmmata on!
sihiks ikka allapoole ikka, mitu meetrit kohe

palju toredaid mõtteid!

erineva moona proovimisel on mul pea alati võrdluseks
kõrval omalaetud:
----------------------------
kuul: Hornady HP 53 gr
rohi: Norma 201 1,6 g
suudmekiirus: ca 960 m/s
grupi diam. @ 100m: 1..2 cm
-----------------------------
pean ütlema, et pole mul õnnestunud mitte ühegi
poepadruniga sellist tihedust saada. ikka on olnud
hulgas mõni padrun, mis grupi suureks venitab.
tavaliselt on tihedus miski 5 cm sees, aga on ka
hullemaid olukordi...
muidugi, pean ütlema ka seda, et ma ei kasuta mingist
spets sisselakmispukki-lauda vaid lamades või püsti
autokatusele toetudes lasen.

olgu sie siis saardes, muhus vöi mandripääl - saare mömmid möistvat vaid mömiseda

see twist on maakeeli vindisamm (ega ma ka päris täpselt neid eestikeelseid relvatermineid tea) ja näitab kui pikas rauaosas teeb selles liikuv kuul ühe pöörde. mida väiksem on vastav number, seda suurema saagedusega hakkab kuul ümber oma telje pöörlema. pöörlemist on vaja kuuli stabiliseerimiseks lennu ajal. piltlikult: mida pikem ja raskem on kuul, seda tähtsam on suurem pöörlemissagedus kuuli täpseks lennutamiseks.

1:12 tähendab, et kuul teeb ühe pöörde 12 tolli pikkuses rauas, 1:9 tähendab, et kuul teeb täispöörde juba 9 tolli peal ja paneb seega kuuli kiiremini pöörlema.
Sellel kõigel pole erilist tähtsust, kui lased suhteliselt kergete kuulidega (näiteks 3,6 grammi/ 55 graini) ja suhtkoht lühikesel distantsil. Asi muutub huvitavaks, kui raskemad kuulid kasutusele võtad (mida küll meie poodides liiga palju vabalt võtta pole).

miks .223-el raskemad kuulid head võiksid olla? No selle peaks sa enda jaoks küll ise selgeks mõtlema...

kuna .223rem kogemus on praktiliselt igal jänikil olemas, on ka ingliskeelne internet vastavat infi otsast-otsani täis. Siin üks tõlge vabas vormis:
".223rem tulistab erinevate kuulidega väga efektiivselt, alates 35 grainistest siledapõhjalistest täpsuskuulidest lõpetades ülipikkade 90 grainiste VLD kuulidega. kuulivaliku jaoks pead siiski teadma õiget twist-i. maksimaalse kiiruse ja täpsuse saavutamiseks kergete kuulidega on ideaalne twist 1:14. suurema universaalsuse annab 1:12 twist, mis laseb sul tulistada populaarsete 60-64 grainiste võistluskuulidega. (siiski peab ütlema, et twist 1:9 on vajalik 62 grainiste terassüdamikuga militaarkuulide tulistamisel, kuna need on sisuliselt sama pikkusega kui enamus 70 grainiseid kuule.) 1:9 twist lubab täpselt tulistada kuni 73 grainiseid tavalise pliisüdamikuga mantelkuule. kuna enamus .223rem laskureid kasutab kuule vahemikus 50-73 graini, on hea ja universaalne valik üheksane twist.
pikamaa täpsusläskmisel eelistatakse pikkasid suure ballistilise koefitsendiga kuule nende tuulest läbimurdmisvõime pärast. sellisel juhul on sul vaja 1:8 twisti, et tulistada 77 ja 80 grainiste machking’ide- ja 80 grainiste bergeritega. tulistades uusi 90 grainiseid tablette, on soovitatud 1:6,5 twisti, kuid ka 1:7 töötab enamus tingimustes.
kokkuvõtteks, missugune twist on siis parim? täpsuslaskmiseks meeldib meile 12-nene twist. aeglasem twist annab sulle veidi suurema kiiruse ja vähendab mantli vigastamisriski suurtel pööretel. üldiseks kasutamiseks laseb 8-ne twist sul tulistada suurepäraselt 77 ja 80 grainiste sierra matchking’idega ja pea kõigi mittetrasseerivate militaarkuulidega. me valiksime 1:7 või kiirema twisti ainult siis, kui tulistada oleks vaja 90 grainiseid VLD-sid."
------------------------------------
1:14” kuni 55gr FB
1:12" kuni 65gr FB
1:9" kuni 73gr BT
1:8" kuni 89gr BT
1:7" ja 1:6.5" kuni 90gr BT VLD
------------------------------------

nb! see kõik on ainult .223rem kohta!

1 toll = 25,4 mm
1 gramm = 15,43 graini

no nii röövel,

oli mullegi aastake tagasi kinni kiilunud mõte .223rem-ist. lihtsalt meeldib mul' see kaliiber!
oluliselt raskem oli otsus relva osas - küsisin siit ja sealt, üks arvas ühte teine teist. kolmas
soovitas üldse kaliibrit vahetada. hullasin netis ja lugesin foorumeid. eks mul nokkis
nende jutust üht-teist külge ka, kuid lõplik otsus tuli mul ikka end tahtmist järgi.
pean kohe ütlema, et zastavast ma miskit ei pea. sõbral on üks, tõsi küll, et pole sellest
viimsest partiist mida praegu meil müütatakse, vaid üksjagu vanem ja tänaseks siiski
tõsiselt äraväsinud rauaga. ka oluliselt vanem K98 on etem! miskitpärast pole mul usku, et
jugodel asi tänapäev paremaks läinud on. (oo, andke mul' andeks, kui keski end puudutatuna
tunneb!).
teise asjana oli mul "kinni kiilunud" jäme raud - et vaat kus hakkan nüüd täpsust panema
ja kuul-kuuli kõmmutama! näppisin siis ka vastavat tikkat ja cz-i, mis poodides kohe saadaval
olid. no ei olnud see mida tahan! tikka ei istund üldse ja selle sirge plastikust kabast jäi selline
hiina mänguasja mekk man'. ok, see on võibolla liialdatud, aga minujaoks jäi tikka kõrvale
seetõttu, et ta õlga ei istunud. muidugi pärastpoole selgus ka, et tikkat ei saa tühjaks laadida,
kui kaitseriiv peal on. teatud põhjustel on see minujaoks väga oluline nüanss.
cz, mida ma tänaseks eriti taga nutta ei oska, jäi ostmata müüja tyhmäpää-lisuse tõttu. olin
enda jaoks selgeks mõelnud, et minu .223rem võiks olla twist-iga 1:9. küsisin siis seda cz-ti
müüja käest. õigupoolest oli neid müüjaid kohe kaks võtta - mõlemid lehitsesid manuaali ühtpidi
ja teistpidi, kuid vastust seal polnud. kehitati õlgu ja imestati, et miks seda twisti üldse vaja on.
vastukaaluks hakati mingit "tehase proovilaskmise paberit" mulle näitama. ei, tänan!
kergitasin kaabut ja lasin jalga. (kuigi jah, selguse huvides pean ütlema, et võtsin kätte ja
helistasin ise tsehhi, tehase klienditoe numbrilt sain teada, et neil tootmises kaks varianti:
laminaatkabaga relvadel on .223rem varmint rauad twist-iga 1:12 ja komposiitmaterjalist (oli
vist selline termin) kabaga 1:9. noormees teispool toru vuristas ette ka vastavad mõõdud
millimeetrites, tänasin lahkelt ja tõdesin, et nii-lihtne-see-ongi. vaid küsi ja saad vastuse).
loomulikult sattus mul relvavalikul ette ka arlese "püha ood mannlicher'ile" ühe kaupluse
netilehel. lugesin, ja suu jooksis vett! lugesin veelkord - ikka jooksis! kuid jah, asi ise siiski
minu jaoks liiga kõrgel riiulil
lõppeks mõtlesin enda jaoks veelkord järgi, et mida ma ise siis tegelikult tahan: .223rem,
1:9 twist-iga ja jämedama rauaga. sellise soovi jaoks oli saarlastel koheselt pakkuda
rem 700 vtr. toredad poisid (ja daam) leti taga, sain ilusti kaubale ja võtsingi selle ära.
ise olen rahul (mis kõige tähtsam), sest tean, et sain selle mis tahtsin ja mille eest maksin!
kindlasti on olemas kümneid muid alternatiive ja eelistusi, aga nagu meestele kombeks
kiidetakse esmalt ikka enda naist (aga silmanurgast piilutakse ikka naabri oma) ja seetõttu
vaevalt sa teiste käest lõpliku tõena nõu saad!

edu!