Jääger-online jahindus foorum

Ja peale näppude loopimise ( ei pea ju kõik olema arenenud eneseväljendusoskusega ) jõudsimegi järeldusele, et ka uus kavandatav jahindusareng ei sobi ei maaomanikele ega ka jahimeestele. Kellele see siis kasulik on ? Tuleb mõelda hoopis kolmandat moodi. Kõik võivad omi mõtteid ju jagada ja ehk on mõni ka arutlemist väärt. Kuid tänane sotsialism pole ka enam eluõiguslik.
Aga maata mehed võiks osaleda riigimaa oksjonitel ja peale maaostu vaadata, kas tonn kuus oleks odavam maksta, kui maalaenu. Siis saaks võrdsete partneritena asja arutada.

Selles kemplemises näengi ohtu. 5 ha oli toodud näitena, minul on neid üle 100 ja arvan, et suudaks turismi edendada ka naabreid mitte segades. 900 krooni kuus pole ka just rikastumise viis. Aga kahjustuste korvamist ma ei nõuaks. Kõik ei ole maad pärinud vaid ostnud.

Keegi pole ju käskinud seda hobi pidada. Kui 1000 krooni kuus, siis teistega võrreldes on ikka väga odav lõbu. Hind selgubki oksjoni käigus. Näiteks 5 ha pealt 500 krooni aastas teenida on palju ? Alla selle summa on ka juba naljakas. Maaomanik teeniks ise turismijahti korraldades kordades rohkem. Kui raha vähe aga pauku tahaks teha, siis võib ju tiirus käia, keegi ei sunni teise mehe metsa minema. Lugedes ettepanekut ridade vahelt, siis hõlbustatakse jahiturismi, mis peakski siis vajalikud summad kokku tooma.

Mina jahimehe ja maaomanikuna olen hetkeolukorraga suhteliselt rahul. Loodav uus süsteem on tänase info alusel läbi mõtlemata ja toob palju kisa ja kohtuskäimisi kaasa. Kogukonnal pole lihtsalt võimalik kokkuleppele jõuda. Tuleb arvestada seda 2/3 maa pindalast, mitte omanike arvust ja jätta alles nõutava pindala olemasolu, sest ega hektar maad nüüd loomale elupaigaks pole.

100 kr hektarilt peaks olema normaalne rendihind, mida mina tahan oma maa pealt teenida. Lisaks laseks ka mõned sead. See teeks rentnikule kuludeks 100 mehelise seltsi korral 1000 krooni kuus per nägu, mis polegi suur summa, kui rendipiirkond 10000 ha on.
Kas rendiraha tuleb kõigi piirkonna maaomanike vahel jagada, va keelajad, või sõlmitud lepingute järgi ?
Tulevikus hakkavad toimuma jahimaade rendioksjonid, kus enampakkuja ka piirkonna saab.

Antud uudise kantud positiivne idee on riigi kaasamine ulukikahjustuste kompenseerimisse läbi ressursimaksu paigutamise hüvitusfondi.

http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=2092

Äärmiselt positiivne suhtumine minu meelest mitte eriti viisakasse tegevusse. Nõrgema närvikavaga inime oleks Õhtulehele tükk aega kõneainet andnud jahimeeste sigadusest. Või ehk on see salaküttide teema. Eks Leili saab jälile, kuid omaniku teadmata sellisel viisil loomade toitmine pole ilus.

Asjaõigusega parralleeli tõmbamine pole päris hea, sest jahiõigus ei ole igaüheõigus, milles AÕS juttu on.
Õiguskantsler, kes on tore kiilakas mees, annab arvamuse normi vastavusele PSga ja siin konkureerivad omandi ja vaba eneseteostuse õigused. Avalik huvi jääb kuskile tahaplaanile.
Võidab omand. Eks kantsler ütleb oma arvamuse, kuid poliitiline tahe seaduse selgemaks tegemiseks on seni puudunud, kuna maaomand on meil suht uus asi .

Ja kel seda keelamist vaja on. Kusjuures keelatud maal ei pea tähistust ega piirdeid olema, seal jahimehe hoolsus, et sinna ei satu. Vt prg 44 lg 2 sõnastust.

Kehtiv õigusnorm elik jahiseadus on täis mitmetpidi mõistmist. Tuleb aeg, mis see muudetakse ja seekord teevad rohkem häält ka maaomanikud. Erametsaliit teeb selles vallas tugevat tööd.

Juba 02.11.2004 on õiguskantsler leidnud, et kui lepingut ei sõlmita, siis jahipiirkonna kasutaja maaomaniku maal ulukeid jahtida ei saa.

JS prg 44 lg 2 ei ütle, et eramaal võib täiesti ilma omaniku loata jahti pidada vaid sätestab ära ajalise piirangu, mil jahipidamine tavaolukorras käib. Erilised lepped, mis sellest kõrvale kalduvad, tuleb ka eraldi kokku leppida.

Ainukesed erandid, kus maaomaniku luba vaja ei lähe on :
Jahipiirkonna kasutaja tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ning kasutada maad jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks.

Seda võib teha ilma loata väljaspool teed jala, rattaga või ratsa. LS ja TS

Prg 8 lg 2 näeb ette, et kasutusloale lisatakse kaart ja lepingud maaomanikega.

Jahiõigus on maaomaniku õigus, mitte jahimehe õigus. (prg 3)

Kel suurem tahtmine teada omandiõiguse kaitsest võib tudeerida ka PS kommenteeritud väljaannet.


Meie seltsis on piisavalt maaomanikke ja lepinguid,et puudub vajadus minna ilma lepinguta maadele jahti pidama. Kui lepinguta maaomanik leiab metsast kahjustuse, siis on ka temal huvi lepingut sõlmida ja nii neid koguneb ning kõik on rahul.

Nüüd olukord selline, et kes endistel RMK jahimaadel maad omavatest jahimeestest õige otsuse tegid, need ka juba uues seltsis jahil käivad. Raskem on nendel, kes praegusele võitjale ei ütlesid. Õige poliitilise olukorraga liigub jahinduse areng niikuinii maaomanike poole, seega maata jahimees peab leppima nende otsustega.
Huvitav, mida teevad ühe piirkonna mittevõitnud seltsid, kes võitsid teise piirkonna, esimeses piirkonnas olevate meestega. Nüüd ju neid otseselt vaja pole.

Rocca Jagdhofi jahikioskist tulin tagurpidi välja, kui müüja ennastunustavalt ja kahjuks häirivalt kõvasti vilistades padruneid letti laotas. Seekord vilistas ta ka mõnede klientide poolt potensiaalselt jäetavale rahale.
Pärnu Jahipaunas ei märganud esmapilgul optikaid väljapaneku seas. Minu pärimise peale lükkas arvutisse süvenenud poemees kannaga seljataguse ukse kinni, mille tagant ka optika riiul välja paistis. Kissitasin siis silmi ja tegin mõned hinnad kindlaks, mis siiski ostuhimu ei äratanud. Minu leti poolt eemaldudes lükkas poemees uuesti ukse jalaga lahti laskmata pilku ekraanilt kordagi ekstitada.
MASUndav käitumine.
Majaka-Peterburi risti poes kohe müügimees ilmus minu, kui ainsa kliendi peale välja ja oli nõus abistama. Kahjuks on seal jahiasjade valik suht kesine, kalaasju ja riideid on enamuses.

Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletava jahipiirkonna piires.


Eramehed koonduvad

Täielikult pole RMK veel nüüdseidki ümberkorraldusi lõpule viinud, kuna Riigikogu alles menetleb jahiseaduse muudatusi, mis seda võimaldavad. Teisipäeval oli Toompeal seaduseelnõu esimene lugemine.

Seadusemuudatus muudab veidi ka korda, mille alusel vabanevaid jahimaid uude kasutusse antakse, kuid üldjoontes käib asi nii: RMK tagastab riigile jahimaade kasutusõiguse loa ja riik otsib nendele aladele piirkonniti uue kasutaja.

Harrastusjahimehed teevad juba ettevalmistusi, et esimesel võimalusel uueks kasutajaks pretendeerida. Näiteks endise Mahtra jahimajandi alal Harju- ja Raplamaal on asutatud juba vähemalt viis uut jahimeeste mittetulundusühingut.

Kui pretendente on mitu, eelistab riik taotlejat, kelle liikmete maaomand antud piirkonnas on suurem. Kuulduste järgi on mujal elavad jahimehed end võidu nimel ka kohalike maaomanike kaasomanikuks möllinud.

“Peale selle on viimasel ajal märgatavalt kasvanud nende hulk, kes tahavad jahimeheks hakata,” märkis jahindusbioloog Kalev Sootalu, kes algajaid jahimehi koolitab.


http://www.eramets.ee/?op=body&id=25&art=157

Uued seltsid loodakse aktivistide ( erinevad motiivid ) poolt ja õnneks korjatakse nüüd kõik kohalikud maaomanikest jahimehed üles. Sest kel rohkem maaomanikest jahimehi kaasatud, see ka konkursi võidab. Kuna eeltoodud härrasid juba terve hulk kokku saab, siis muidumehi, elik maaomandita jahimehi pole mõtet peale lähedaste sõprade juurde võtta. Juba tegutsevas seltsis saab ju igatsugu otsuseid teha... seda eelkõige maaomanike huvist seekord lähtudes.
Ootan huviga konkursi lõppemist.

RMK Mahtra piirkonnas asuva puki alt leidsin mitu tühja viinapudelit. Isegi taarat ei viitsita enda järgi koristada. Loomale sõidetakse järgi autoga üle naabrite raba jne. Turism ?

Iga asja kohta pole silti vaja, et pole seda lubatud teha.

Väljapool teed kehtib piirang :

Liiklusseadus

§ 48. Piirangud mootorsõidukite liiklusele

(1)Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal

Ja maaomaniku tee kasutamise kohta järgmine :

Teeseadus

§ 52. Eratee
Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.


Seega on kinnisasjal sõidukiga liiklemisel igal juhul vaja omaniku luba. Luba küsib see, kes liigelda tahab, kui luba pole, siis ka liigelda ei tohi. Pole oluline, kas omanik on oma kontakti jätnud.
Kas liikleja pidi teadma, et vastava märgi ( eratee vms) puhul on tegemist erateega on fakti küsimus. Kui on selgelt aru saada, et tee mõõdud ja olukord ei vasta avalikule teele, siis tuleb lähtuda, et tegemist võib olla erateega ja hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb see liiklejal endal selgeks teha. Kõik avalikud ( valla ja riigiteed ) teed on maanteeameti ja kohalike omavalitsuste käest päritavad.