Jääger-online jahindus foorum

Kuskil siin foorumis käis millalgi läbi 1 video, kus looduse olev kobras inimesel käest sõi. Arvasin tookord, et ju ta tegelikkuses ikka vangistuses kasvanud loom oli.
Peale täna õhtul kogetut ma selles enam väga kindel poleks...

Situatsioon 1.
Istusin keset jõge kopratammil. Üks kobras tuli otse minu ette, siiberdas mu nina all edasi-tagasi ja vahtis mulle otsa. Vahepeal sukeldus ja siis tuli uuesti mu ninaalla ning jätkas siiberdamist. Vaatasin et liiga väike loom, jätan laskmata. Ühel hetkel ronis tegelane otse minu kõrvale tammile ja asus seal asjatama, ise sellise moega, et kui oleksin käe välja sirutanud, siis oleks ta põgenemise asemel seda kindlalt nuusutanud. Mingil hetkel sai tal tammil olemisest villand, läks sellest üle ja ujus teisele poole edasi.

Situatsioon 2.
Eelmisest juhtumist oli möödas nii 10 min, istusin sealsamas keset jõge tammil.
Minust kuskil 20m eemal tekkis veepeale teine kobras, ujus üle jõe ja kadus mätaste vahele omi asju ajama. Laskma ma ei hakanud, kuna polnud kindel et seegi loom piisava suurusega on. Kui tal asjad aetud said, siis tagasiteel märkas ta mind ja ujus lähemale. See oli suur loom. Muudkui ujus ja ujus lähemale, tahtsin lasta, aga kaitseriiv oli peale jäänud. Kui selle maha sain, siis oli ta aga juba nii lähedal, et läbi optika sihtida polnud võimalik, lahtist sihikut tollel püssil aga polnud. Oleksin võinud ka juba puhtalt toru järgi lasta, aga huvi pärast jäin ootama, et no kui ligidale see sõge loom tuleb. Ja ta tuli ikka ligidale küll - lasu hetkel lahutasid kopra nina ja püssirauda millimeetrid, mitte sentimeetrid.

Olgu märgitud, et kummagi situatsiooni puhul ma ei istunud kobraste lähenedes (ja ka siis kui nad päris minu juures olid) seal tammil vaikse kivikujuna, vaid vehkisin kogu aeg aktiivselt sääski ja parme peletades/tappes kätega.

On kellelgi midagi taolist ette tulnud?
Kuigi koprad on loomult uudishimulikud loomad, siis need juhtumid olid minu kogemuste põhjal ikka liig mis liig. Tavaliselt tuleb uudishimulik kobras nii 2-5m kaugusele ja vahib sealt.

andrus kirjutas:Meil kahjuks suhteliselt vaikne veel sellel teemal.Liikumine minimaalne,kui eelnevatel aastatel on selleks ajaks juba kott suhteliselt täis siis see aasta 0.

Hea kuulda, et ma ainuke pole siin foorumis, kel kopraga sellel aastal eelmise aastaga võrreldes kusine olukord

Viimase kopra lasin detsembris suurte külmade aegu peale ajujahti. Aju lõppes siis juba lõunast ja kui läksin ajaviiteks jõeäärde kopraluuret tegema ja seal hetkeks seisatasin, siis tuli üks sõber otse minu kõrvale (1,5-2m minust) kaldale. Vist silmanurgast nägi mind, aga miskipärast vette tagasi ei tormanud vaid jäi kössitama.

Selle kevade koprajahid on minujaoks sellised nagu nad on mitmel põhjusel:

1. Mõnes heas kohas, mis kevadeti ikka on "toitnud", on kaldal ilvesejäljed ja enamus kopraid nahka pistetud, mõni üksik allesjäänu on aga üliarg.

2. Paar head kohta oleme ise jahikaaslastega suht tühjaks lasknud, järelejäänud on ettevaatlikud.

3. Kolmele heale kohale ei pääse siiamaani ligi isegi pika kummikuga.

4. Paaris heas kohas, kus pole ei ilvest ega üleküttimist, on loomad pagan teab mis muul põhjusel araks muutunud, heal juhul näeb vaid mulliridu ja eriti headel päevadel isegi sabalakse

Steyr kirjutas:Ei haaku küll päriselt teemasse, aga mis te, auväärt foorumlased, kopra sabaga teete.
Ise olen lihtsalt ära visanud.

Kui on väike loom, siis olen kah ära visanud - kui selle saba nülgima hakata, siis ei jäägi sisu eriti alles.
Kui aga suur loom, siis olen lõikunud toorest peast viiludeks ja igalt viilult eraldi naha ära võtnud.
Seejärel viilud soola ja pipraga kokku ning pannile särisema.

Tulemus on hea ka niisama maiustamiseks, mina olen tihti ka jahile kaasa võtnud, kui on ette näha et tuleb pikk jahipäev. Kuna rasvasisaldus on suur, siis kõhtu täidab hästi ning mõnusa energialaksu annab kah.

Kusjuures kobras võib kihvalisele sarnase röhatuse kuuldavale tuua küll kui ta millegiga rahul pole.

Üks kogemus. Augustis istusin jõeääres, mille vastaskallas oli soostunud ja tihedat ning kõrget pilliroogu täis. Mingil hetkel hakkas sealt pilliroost kostma tugevat nohistamist, ragistamist ja üksikuid röhatsusi.
Nonii, seakari on nõuks võtnud jõeäärde jooma või jõge ületama tulla, käis peast läbi. Kuna passisin küll kobrast, aga sealuba oli kah taskus, siis võtsin kaitseriivi maha ja jäin südame põksudes karja pilliroost jõe äärde jõudmist ootama.
Suur oli aga üllatus kui seakarja asemel murdis pilliroost jõeäärde välja hoopis suur kobras, pikk värskelt langetatud pajuritv hambus. Muidugi oli tal väga tülikas roost läbi tulla kui selline roigas risti hambus ja seega oli kobras ärritunud ning vihane ilmselt nii iseenda kui kogu maailma peale - sellest ka nohistamine ja röhatsused. Vaatepilt oli nii koomiline ja kaastunnet tekitav, et jätsin laskmata.

Teine kogemus. Üleeile passisin kobrast ühe pesakuhila vastas teiselpool oja.
Kuhila vastas minupoolsel ojakaldal oli kobrastel ka üks varje/pesaurg, natuke oksi kah katuse tugevdamiseks peale tassitud.
Kohe varsti peale minu varitsuspaika jõudmist oli kuulda kuidas pesakuhilast keegi vette sukeldus. Järgnes mullirida mis suundus kuhila juurest risti üle oja selle varje/pesauru suudme juurde, mille kõrval ma istusin. Seejärel algul kuuldus natuke kobistamist sealt urust ning siis väga vali ja tige röhatsus. Siis veel natuke nohistamist ja kobistamist ning jällegi vettemineku heli, millele järgnes mullirida, mis viis tagasi pesakuhilasse.
Ilmselt loom pesakuhilas kuulis mu tulekut ja otsustas asja lähemalt uurida. Jõudnud minu kõrval olevasse urgu, ta siis tundis mu lõhna ja ütles selle peale, mida ta asjast arvab

Käisin pühapäeval ühe kuhila otsas istumas. Pesas läks elu lahti (algas kraapimine ja muud hääled) veidi enne 19, esimene tuli välja aga alles 19.30 paiku.
Samas vihma sadas ja üldse oli üsna sant ilm, vb kui oleks ilus ilm, siis oleks varem välja tulnud.

Käisin täna kolme suure ja vana pesakuhila juures. Kahe puhul paistab veel talvevarusid jätkuvat. Kuigi vaba vett juba leidub, siis väljas käimist ei toimu.

Kolmanda pesakonna varud on aga läbi! Seal käib elu täiega ja tundub et juba vähemalt nädal on käinud.

Viimased aastad on näidanud, et kopravetel läheb huvitavaks kohe varsti peale seda, kui olen esimest korda kopraluuret tehes läbi täiesti turvalisena tundunud jõejää kukkunud. Ja ikka korralikult, nii et rinnataskus olev telefon vee tõttu otsad annab.
Et siis omamoodi indikaator

Eelmisel aastal juhtus see märtsi keskpaiku, sel aastal siis täna, ehk 29 veebruaril. Nagu väike progress või nii

Saate esimene osa (jaht) oli ok. Teine ja kolmas (ATVtjuuning ja kokandus) ei olnud ok.
Kui ATV osa kannataks isegi ära (suhtuks sellesse saatelõiku nagu tavalisse reklaamipausi, mille ajal vaatan mis muudelt kanalitelt tuleb, teen köögis võileiba vms), siis see nn kokandusosa udupeenes restoranis oli ikka valus saateaja raiskamine.
Kui saatejuht ise kokata ei mõista, siis miks mitte lasta igas saates kokata antud jahiseltsi parematel kokkadel...? Igas jahiseltsis on tegelasi, kes oleks suutnud sellest pardist kordades lihtsamalt väga hea, ja mis peamine - maalähedase, prae valmis teha.

Olen viimased paar hooaega seda S&B kuuli kasutanud, 7mm Rem.Mag.
Tal on 2 head omadust - odavus ja täpsus (vähemalt minu relvast).

Avanemise kohapealt on ta jällegi üsna ebastabiilne. Vahest moodustub ideaalilähedase kujuga "seen", vahest paneb tinasüdamik mantli seest punuma niiet nii mahtel kui tinasüdamik on hiljem suht ühes tükis, vahest tolmustuvad nii mantel kui südamik.

Näiteks sel sügisel lasin põdrale kopsupaugu ja selles kopsupooles kustpoolt kuul sisenes oli rusikasuurune auk, teine kopsupool (peale seda kui kuul, ehk siis selle fragmendid olid läbinud masinaruumi) aga oli sadade pisikeste kuuli tükikeste poolt praktiliselt täielikult hävitatud.
Samas põder oli kohe maas ja lihakeha kahjustused minimaalsed, ainult sisenemisava ühel pool ribides, teine pool oli täiesti terve - kõik kuulitükikesed jäid kopsu.

Sisenemisava on 100% juhtudest ilus ja ümmargune ainult märklehes.
Loomade puhul kuidas kunagi. Vahest ongi samasugune nagu märklehe puhul, aga seda juhtub üsna harva. Juhtub ka seda, et sisenemisava vaatamine paneb kukalt kratsima ning looma teise külje peale keerama, veendumaks kas see siiski mitte (tavalisest väiksem) väljumisava pole.
Enamasti jääb siiski kirjeldatud kahe varjandi vahepeale.

sammal.habe kirjutas:kas film "Jahimehe ABC" on juba vaadatud? seal on nii koprast, mingist kui nugisest juttu.

Kus seda filmi vaadata/laenutada või osta saaks? Googeldamine siinkohal tulemusi ei andnud...

Mina jällegi olen aastaringse küttimise (tulirelvaga) täielik pooldaja. Kui raudadega tõpoolest on keeruline suurt looma vältida, siis püssi puhul ei saa probleemist aru.
Suur emakobras kaalub 20-30kg, eelmise-üleelmise aasta kutsikad poole vähem. Ka pead on viimastel enamvähem samas suurusjärgus väiksemad. Ei pea laskma 50-100m kauguselt, ega ka esimest ettejuhtuvat.
Enamus kopraid lastakse ikka nii 5-10m pealt ja selliselt distantsilt pole keeruline aru saada, kas on suur või väike loom, samas kui kahtlus tekib ja tiine looma laskmine vastumeelne (samas enamuse jahiulukite emasloomad on küttimishooajal tiined...), siis ju ei pea laskma, vaid ootad ära sellise isendi kelle puhul oled kindel.

Ma arvan, et enne muutub VLH (valgenahaline lihasööjast heteromees) siinmail harulduseks.

Lähed ajujahti ning märkad, et ajajate hulgas on kena noor naisterahvas.
Sind pannakse kütiliinile esimeste hulgas paika, aju algamiseni veel aega küll, samas relv sul kotist väljas.
Mõtled aega kasulikult parajaks teha, ning otsid taskust peeglikillu ning zileti ja asud habet maha tõmbama, et silmarõõmu ajust väljatulemise ajaks sul kaubanduslik välimus oleks.

Ja seaduse silmis oledki rikkuja valmis. Ja uskuge mind, vähemalt Viljandimaal leidub inspektoreid (ma ei räägi sellest kõige tuntumast, talle on uut ja hullemat/lollimat järelkasvu tulnud), kes sulle selle peale tuima näoga protokolli valmis teeksid.

Sellest mis juhtub siis kui pukis passides vahetult enne kojuminekut habet peeglitüki ja taskulambi abil maha hakkad võtma, ei taha mitte mõeldagi - 2 jõhkrat rikkumist üheskoos

Praegu on kobrastel väga aktiivne talvevarude tekitamine ja kuhilate ning tammide remontimine käsil. Ainult et mis ajal nad sellega tegelevad, on mulle mõistatuseks jäänud...
Kas tõesti ainult kesköö paiku

Kõik kohad on värskeid tegutsemisjälgi täis, aga viimased 4 nädalat pole ühtegi looma näinud, kuigi olen avastanud uusi suuri kuhilaid täielikest pärapõrgutest, kust kunagi ühtegi looma pole lastud ja ideejärgi peaks nad seal ju suht julged olema...
Olen proovinud nii hommikust (saabun kohale juba kottpimedas) kui õhtust varianti (jällegi passin täieliku pimeduseni), aga ükski loom ei liigu..

Vahelduseks veidi juttu teemasse kah

Saabusin täna ühe kuhila otsa nii 7 paiku õhtul. Oli üsna närvesööv jaht, aga tasus lõpuks ära.

Esiteks oli sääski ikka uskumatult palju, nii palju poleks jaheda sügisõhtu kohta oodanud. Ja nii nad siis toitusid mu verest... ja närvidest.

Teine asi oli kobraste aktiivne tegevus minust vaid paarkümmend cm allpool. Julgen väita, et seal oli korraga hoos nii kümmekond isendit (vääga vana ja suur kuhil, kust aegade jooksul on lastud ainult 2 isendit).
Kuulda ja isegi tunda, kuidas loomad sinust 20-30cm kaugusel tegutsevad, samas välja ei tule keegi ja aeg kus enam lasta ei näe läheneb halastamatult...
Seejuures suutis üks isend minu kulul isegi omamoodi huumorit teha. Sel ajal kui ülejäänud pesakond tekitas tavapäraseid pesast kostvaid koprahääli (näirimine, kaapimine, jooksmine, "uuuhh" hääl), siis tema tegi täpselt minu all istudes häält, mida pole varem koprapesast täheldanud - sellist häält teeb tavaliselt inimese kõht, kui see ikka hullumoodi korrast ära on ja lähimate sekundite ajal wc paberit vaja hakkab minema. Kuna mul miskipärast kõht kergelt valutaski, siis algul ehmatas ikka täitsa ära kui sellist heli (ja väga valjult) oma kõhu suunast kuulsin. Alles kolmandal korral jagasin ära et see pole mina...

Lõpuks pimeduse piiril üks siiski tuli välja. Aga mitte seal kus oleks loogiline olnud, vaid vindi toru otsast kõigest nii 2m kaugusel. Nii lähedalt laskmiseks pole optika mõeldud, kuigi suurendus oli miinimumi (3 peale) keeratud.
Vaatasin teda mõnda aega nii optikast (algul ei näinud sealt midagi peale uduse pimeduse) kui optika kõrvalt ning pidasin aru kas üritada läbi optika või lihtsalt "toru järgi".
Kui viimast korda optikasse vaatasin, siis täitis terve optika mingi veider ja udune asi, mis osutus... kopra silmaks... Võtsin kiiresti nii 5cm üles ja vajutasin ära.

Tulemus 15kg (liha veel maitsev, nõret piisavalt, nahk mitte piinlikult väike) süsimusta karvaga loom.