Jääger-online jahindus foorum

Üksi ringikolav hagijas Rae vallas, Harjumaal. Koer ligi ei lase - jääb minimaalselt 2 - 3 m kaugusele inimesest, pressib ka võõrastesse aedadesse ja inimese lähenedes kiirelt kaob/peitub. Tegemist isase koeraga. On ka varem meie külas hulkumas käinud.

http://jalutuskaikajas.blogspot.com/ kirjutas:Abja valla Tõlla küla jahimehed lastud ilvesega.
Keskel heledama mantliga Aleksander Veide.
Riiete järgi võiks 1950.-1960. olla.

Võistlus/töökoera toitmine

Võistluskoera toitmine võrdub tippsportlase toiduvaliku tasemega. Toiduvalikut on vaja muuta võistluste ja nende vaheliste perioodide kaupa. Stress kulutab energiat ja siis koer vajab energiat rohkem. Väärast toitumisest võib johtuda näiteks koera väsimine keset sooritatavat harjutust. Armeekoertega tehtud testides tunnistati parimaks anda hommikusöögiks 1/4 päeva toiduratsioonist ja õhtul 3/4. Koerte tööerksus paranes, ka söömine vähenes ning aedikukäitumine rahunes. Hommikuti olid koerad virgemad väiksema eine järel ja õhtuti maitses uni hea pärast raskemat einet.
Lühiajalises lihastöös, nagu agilitys ja rajajooksudes, saab koer energiat põletades glükogeeni anaeroobselt piimhappeks. Selline koer vajab võistlusperioodil väherasvast ja süsivesikute-rikast toitu. Süsivesikute “tankimist” ei tohiks siiski teha, kuna see võib põhjustada lihasrebendeid. B-vitamiini hulk, kaalium, kaltsium ja magneesium võidakse lisada lihastöö järgsele einele. Liiga vähesest kaltsiumist tekib sportkoertele pingemurde ja seljavalusid, liialt vähene kaalium jällegi põhjustab lihaspingevigastusi ja kuivumist ning liialt vähene magneesium põhjustab lihaskrampe.
Raske tööga tegelevate koerte (nagu veokoerad) toit peab sisaldama rohkelt rasva ja vähem süsivesikuid. Kuna magneesium on tähtis komponent rasva ainevahetuses, siis tuleb seda lisada toidusse võistlusperioodidel.
Mõned inimesed ei anna koertele võistluspäevade hommikuti süüa. Siiski, kui võistlus- või jahipäev venib pikaks, ähvardab koera hüpoglükeemia ehk vere vähene suhkrusisaldus. Koer väsib ja hakkab kõikuma, tema tagapoole liikumine muutub ebakindlaks ja koer võib minna šokki. Hüpoglükeemiat võib vältida, kui koerale antakse süsivesikutesisaldusega hommikueine või vahepalakesi.
Teine probleem võistlevatel koertel on dehüdratsioon ehk veetustumine. See juhtub liiga sageli korratava ja pingelise võistlusstressi tagajärjel. Esimene märk sellest on, et koer joob tohutuid koguseid vett pääsedes võistluselt koju. Veetustumine on nähtav järgmisel hommikul. Kui turjanahk tõstetakse volti, peaks see silenema normaalselt 1-4 sekundiga, veetustunud organismi silenemine kestab üle 4 sekundi, tugevas veetustumises organismil üle 7 sekundi. Pinge all olevale koerale võib lisada toidu sisse tsinki sisaldavaid toiduaineid, nagu loomaliha, maks või pähklid.

puugi kirjutas:Kas Lätis on kohtunikud LMK-st või FCI-st?

andrus kirjutas:Mis eesmärk on mitme isase kasutamisel ühel innaajal?