Jääger-online jahindus foorum

Veidi teemast kõrvalekaldudes proovige pimedas leekkuuliga niitmata heinamaal lasta. Siis näete kuidas väike rohukõrs kuuli mõjutab. Sai kaitseliidu polstega proovitud ja tundus uskumatu. Kuulid lendasid sinna kuhu tahtsid. Muidugi mida raskem kuul seda vähem rikošetti.

Omal ajal kui tehase moona ei liikunud, sai ise laetud 16 cal. kuule 12 cal padrunile konteineri sisse. Jooksis päris täpselt ja looma korjas kah ära. Eks tal algkiirus oli kergema kuuli kaalu kohta suurem Kui seda meetodit kasutada siis kõigi eelduste kohaselt, ei tohiks ka selliselt laetud padrun täistšokiga vihmaveetorule liiga teha. Mulle jääb ainult arusaamatuks, miks peab linnupüssiga kuule laskma. Tavalisel jahikal on enamusel üks kuuliraud ja teine mingi muu, kui ei ole eriline relv. Ise lasknud pooltšokist (II) raud dubleed ja on ka eluka maha tapnud, püss terve ja nägu ka terve tehase pauguga. Eks ikka kõige suurem oskus peab olema sõrmekõverdajal, mitte aga raua ehitusel. Seda oli ka nädal tagasi toimunud laskekatsetel näha. 4 mehest üks lasi esimese katsega asja paika. Teised tegid veel paar tuuri enne kui sooritatud said. Nii kahjuks oli ca 20 mehelise pundiga, kes minuga koos laskmas käisid.

Meie kandis sai küll politseile avaldus tehtud ja peremees sai formaalse hoiatustrahvi mingi 100 krooni vist. Muidugi koeraomanik oli ise ka jahimees ja peale seda juhust enam meiega koos jahis ei käi. Juhatus arutas, et jutust ei ole tolku olnud, mees aru ei taha saada. Avaldus politseisse tehtud ja asi korras, kuigi üks jahimees klubis vähem, aga kuna oli ise oinas siis ei nuta teda keegi taga kah. Muidugi kui sõrme kõverdada, siis suu kinni, et teised ei teaks. Hulkuva looma laskmine praegu karistatav, kuid minu arvates vajalik. Muidugi põhiline oleks ennem omanikuga rääkida, kuid egas metsas koeral silti kaelas ei ole, et peni kohe ära tunned.

Vastuseks tsuktsile. Karp on standartne valtsitav metallist konservikarp. Kamarat olen pannud niipalju, et tekiks tugev kallerdis, vahel keetnud ka koduseajalgadest näiteks 4 jalga ja 6 liitrit vett. Kamarat olen pannud tunde järgi. Klaaspurgi osas jään vastuse võlgu, ei ole katsetanud. Kuulnud olen, et karbis või purgis tekib mingi ülerõhk ja seetõttu kasutataksegi autoklaavi. Tasasel keetmisel küll karpe pole lõhki löönud. Proovi paari purgiga järgi. Ära ainult purgi põhja vastu poti põhja jäta. Pane mingi võrk vahele.
Oli vahepeal kole kiire ja ei saanud foorumil käia. Vabandan.

Selles ohtlikuse seisukohaga olen täitsa nõus. Vene ajal ainult plastpudeleid kahjuks ei tehtud. Sellest ajast saati sedasi teinud. Siiani ei ole sead ühtegi pudelit ära lõhkunud. Muidugi kive pudeli raadiuses ei ole. Plastikpudel läheb vist kohe lömmi. Mulle endale meeldis see solgitoru variant. Tõenäoliselt katsetan ära! Aga siga klaasi küll sööma ei tohiks hakata.

Sama nalja tehtud kah sampuse pudeliga. Mais sisse ja pudel nööriga puu külge. Enne pudeli veeretamist ei lõpeta, kui kõik mais väljas on. Seega hea valida millise eluka ära lased. Muidu sööta võid ka 10 tonni maha panna. Kui on palju sigu süüakse ka see suht kähku ära. Kui söödaplatsi teed ära pane vilja hunnikusse vaid ikka laiali, et neil tegevust oleks. Siis saad väiksema kogusega kah läbi kui 200 või 300 kg nädalas. See ikka kuunorm kui sa just miljonär ei ole. Muidugi on hea viljakuivati pühkmetest ja aganatest söödaplatsile nn. aluspadi teha. Siis viskad ainult vilja peale laiali ja kõik.

Eks see konservi tegemine nökerdamine ole aga olen ise teinud nii mets, kui ka kodulooma. Retsept järgmine: 350 grammise karbi peale 3-5 tera pipart, 1 tera vürtsi, üks väiksem loorbelileht, muskaati kui on soovi ja soola tavaline teelusikatäis ilma kuhjata lusika servaga tasa. Sool olnud peenike. Peale kallanud seakamarast keedetud puljongi. Siis kaan peale ja potti keema. 3,5 - 4 tundi keeta ja siis külma vette jahtuma. Liha olen muidugi ennem kuumas vees veidi kupatanud, et suurem veri välja tuleks. Koduloom on otse karpi läinud. Liha lõikan parajateks väikesteks tükkideks. Tüki suurus maitse asi. Täiuslik maitse tuleb juurde umbes nädala pärast. Aga proovitud kah kohe. Siis vürtsid ei ole veel maitset korralikult andnud.

Pole siin pirtsutada midagi. Eelmise aasta põdrajahiaegas läksid koos südame ja maksaga ka pulli munad pannile. Maitse oli tõesti väga hea. Häda ainult selles, väiksed on. Kõik mehed ei saanudki proovida. Praetud sai panni ääres eraldi, et teistega sassi ei läheks. Kuldi mune ei ole küll proovinud, aga eks tule need kah millalgi ära proovida.

Selle sõraliste jutu peale ütleks, et p..se on täis ja muud ei midagist. Kui see kallis külaline korra vene aegas lihakombinaadis oleks käinud, siis vist vorsti kah ei sööks. Võibolla on on nüüd lihatööstuste euro asja paremaks teind, kui sokul ninakiin on kas siis kah ei kõlba? Sööd ikka puhast liha mitte neid usse. Vaata Robinsone ja öögid rohkem.

Maisi saab raplamaal osta Rapla Tootjate liidust ( vist oli nimi selline). Kaereperes rahva keeles Valtus asub mais. Sõidad autoga üle suure kaalu. Siis paned oma kotid täis ja jälle üle kaalu. Seejärel Raplasse Kuusiku teele raha maksma. Võta kasvõi 3 kg kaupa. Maaleht on kah mitu korda seda müüki kuulutanud. Kaalumaja on enne vana töökoda peale kasvuhooneid.

aju tuleb kaelakondi kohalt august ilusti välja. Ainult urgitse. lase veel ninapoolt kraani all vett peale. Tuleb libedamalt.

Võibolla ongi põhjus selles, et platsid liiga ligistikku. Siis ei tea kunagi kumma peale kari tuleb. Muidugi tuleb siga sinna kus on parem ninaesine. Samuti käib ka seal, kus on harjunud käima. Uuele platsile pane midagi haisvat, mis lõhnaga ligi meelitab. Sellest oli ka juttu teise teema all, peibutussööt vist. Jooksuajal talvel nägin ise pukkis istudes kuidas vana kult tuli nagu ninasarvik sööda peale rünnates kesikuid sõna otseses mõttes. Need passisid siis mitu päeva metsaall ja julgesid alles siis sööma tulla kui kult oli läinud. Muidugi kuldiraibe ragistas kah võsas ja kesikud teisel pool platsi võsas. Kult ise sööma ei tulnudki. Eks tal olid veel kõvad tükid sees. Veebruaris läks kult loojakarja juhuslikult põllul kokku trehvates. Nüüd uus paigas, see vist noorem. Jälg igastahes väiksem, kuid karjast liigub ikka eraldi saates kesikuid ja põrsaid kahurilihaks.

Ei ole ise kunagi peibutussöödaga kokku puutunud. Minu praktika järgi toimib kõik, mis haiseb peibutussöödana. Lõhn levib mööda metsa laiali ja siga tuleb paika. Väga hästi on mõjunud mädand kartulid (vene ajal viisid koorma metsa kevadel hoidla puhastamisel, nädala pärast sead platsis). Nüüd olen visanud uue platsi tegemisel rebase või kähriku raipe platsile, on ka toiminud. Muidugi veel on meie kandist olnud võimalik saada pärmitehasest pärmi pühkmeid. See plöga kah haiseb hästi, eriti veel kui vett saab. Sead kohe uudistamas. Nii on mitmeid platse tehtud. Mais on muidugi hea sööda sisse panna, aga peibutusena ta minuarust ei toimi, sest ta ei lõhna. Siga tunneb ikkagi lõhna ja see meelitab teda kohale. Vene aegas viisid mehed ka lõpnud lehma uuele platsile, sead kohe platsis, aga ilma gaasimaskita polevat ise kannatanud ka tornis istuda.

Eks see olene ikkagi relva kaalust ning õlale tunda annab ka ilma amordita laskmine. Muidugi kuuli raskus ja rohu kogus. Endal selline kogemus laskekatsetelt. Jahikaga 12 kaliibril olid enda laetud nn. vanaaegsete ümarate maakeradega just paugud (kuul oli 1,5 eeku) ainult käe harjutamiseks. Rohtu panin aga tavalise normi. 5 seeria ära ja siis karabiiniga. Karabiin 6,5 ja kuuli kaal 10,1 grammi oli nagu õhupüss käes. Muidugi jahikal ei ole amorti taga. Samas aga tavaline vene vint sõjaväe oma ja sõjaväe moonaga annab sama laksu kui minul jahikas. Tal ju amorti taga ei ole. Seega kui tagasilööki karta, siis tuleb vist puhkpüssi peale üle minna. Olen ka näinud, kui isa andis 5 aastasele poisile pauku teha. Kui poiss päästis põlvelt asendis olid peale pauku sussid taeva poole ja õld sinine. Mis moon sees oli ma ei küsinud.

Paar viimast küsimust küll teemast mööda olnud, kuid meie kandis 2 meetri kõrgusi jahikantsleid küll tehtud ei ole. See nagu rohkem põlluäärne pukk. Vanade jäägrite jutust kõrvu jäänud soovitatav kõrgus 4-6 meetrit. Siis ei pidavat lõhn tuulega ega ka muidu nii lihtsalt ligi tulema. Omal selline kogemus 10 kond aastat tagasi, kantsli tegemine pooleli, sead peal. Õhtul passima kantslil ainult 5*15 pruss põrandal istumiseks jalad rippus. Vana emis käis mitu tuuri puki all nuuskimas. Hüppa selga kui hobusele kui tahad. Lõhna kätte ei saanud. Lasi põrsastel kõhud täis süüa ja alles siis lasi kesikutel võsast välja tulla. Ise muidugi jäi nälga, sest kui kesik siruli jäi egas siis emis kah enam samal õhtul sööma tuld.